Allergiateemaliste küsimustele vastas dr Kaja Julge

• 22. mai 2024

Venekeelse Postimehe ajakirjanik Dmitri Raja küsimustele vastas dr Kaja Julge.

Kas võib öelda, et viimastel aastatel on Eesti elanikel sagedamini avastatud allergiat?
Allergia tõepoolest Eestis sageneb ja järjest enam on ülitundlikkust nii toitude, loomade kui õietolmude suhtes. Hingamisteede allergianähud avalduvad sagedamini kui varem ja tekivad aina nooremas eas.

Kas võib öelda, et Eesti elanikud on hästi teadlikud allergiliste reaktsioonide sümptomitest?
Seoses allergiahaiguste levimuse suurenemisega paraneb ka teadlikkus, sest inimesed otsivad ja saavad teada oma kaebuste põhjused ning info levib ka nende sugulaste ja tuttavate hulgas. Kindlasti teadmised allergiahaiguste sümptomitest järjest paranevad ja püüame sellele kaasa aidata ka Eesti Allergialiidu kodulehe kaudu, kus Kodutohtri allergialisa artiklid, videofilmid, küsimused-vastused kõigile nähtaval.

Kas on sageli olukordi, kus inimene kannatab aastaid peavalu või halva une all ja siis 30-aastaselt teeb uudishimust allergiatesti ja avastab, et tal on õietolmu talumatus, kuigi tal pole kogu elu selliseid probleeme olnud?
Õietolmuallergia võib tekkida igas vanuses, noortel täiskasvanutel ongi seda kõige enam. Tavaliselt tekivad esimesed sümptomid küll lapseeas, kuid võivad avalduda ka alles 30-40 aastaselt. Haigusnähud võivad elu jooksul taanduda.

Miks võivad allergiad ilmneda vanusega ja milliste sümptomite põhjal saab aru, et on mõtet pöörduda allergoloogi poole?
Eelsoodumus allergia kujunemiseks antakse edasi geenidega, samas allergia tekke risk võib realiseeruda erinevas vanuses ja avalduda erinevate sümptomitena nt nahalööbed, allergiline nohu/silmapõletik, astma. Võib olla nii, et inimesel tekib allergia, kuigi kellelgi lähisugulastest ei ole allergiat olnud või siis seda ei ole teada (ülitundlikkust ei ole diagnoositud/kindlaks tehtud). Samas ei ole kõik allergikute järeltulijad allergiaga. Oma osa allergia kujunemisel on kindlasti keskkonnateguritel ja nende rolli uurimisega tegeldakse väga intensiivselt.
Allergianähtude avaldumise kohta leiab rohkesti infot www.allergialiit.ee
Testide tegemisel on oluline nende tulemuste interpreteerimine – positiivne nahatest või verest IgE antikehade suurenenud sisaldus ei tarvitse tingimata olla seotud konkreetsete allergianähtudega ja test võib jääda ka negatiivseks, kuigi on seos allergeenikontakti ja haigusnähtude tekke vahel.