Sagedamini räägitakse allergiast seoses lastega ja tõesti, mida nooremad inimesed, seda rohkem neil seda haigust esineb, aga see ei tähenda veel, et mingist vanusest alates võiks arvata, et nüüd olen selle tõve eest kaitstud. Allergia võib tabada igas eas inimest.
Allergiliste haiguste esinemissagedus on viimastel aastakümnetel kasvanud nii Eestis kui mujal riikides. Eesti Allergialiidu juhataja dr. Maie Jürisson ütles Elukirjale, et ta ei usu siiski, et lausa selleni välja jõutakse, et kõik inimesed on allergikud. Viimased uuringud näiteks Šveitsis lubavad arvata, et maksimum on ilmselt saavutatud: allergiliste haiguste esinemissagedus on kõrgele tasemele püsima jäänud – ligi kolmandikul populatsioonist on allergilisi haigusi, sh astmat.
Eesti uuringutes on mõne allergeeni suhtes saadud positiivne testi tulemus koguni ligi pooltel noortest, vanematel inimestel küll vähem, aga see ei tähenda veel haigust – testi positiivsest tulemusest kuni allergia väljakujunemiseni võib kuluda aastaid. Organism protesteerib vale toidu vastu.
Ühte konkreetset allergia tekke põhjust pole teadlased tänaseks kindlaks teinud, aga üldiselt peetakse põhjusteks muutunud toitumisharjumusi ja saastunud keskkonda. „Tõenäoliselt on muutunud meie pärilikkus, probleem on kumuleerunud meie genofondis,” tõdeb M. Jürisson.
Allergia on immuunsüsteemi vastus organismi tunginud võõrale ainele. Kui see aine satub organismi esimest korda, näiteks seedetrakti kaudu, immuunvastust veel ei toimu, immuunsüsteem töötab pärast esimest võõra aine sissetungi organismi välja antikehad. Kui seesama aine tungib organismi teist korda ja antikehad on tekkinud, siis saab toimuda vastuseks immuunreaktsioon, selgitas Jürisson. Seda võõrainet hakatakse nimetama antigeeniks või allergoloogia mõistes allergeeniks. Aeg, mis kulub tundlikkuse tekkimiseni, on inimeseti erinev, see võib toimuda umbes ühe kuu jooksul. Allergia mõistet defineeris esimesena ja kõige täpsemalt Viini lastearst, vabahärra Clemens Pirquet 1906. aastal: organismi reaktiivsus on juba pärilikul tasandil muutunud, vastuseks allergeeni korduvale manustamisele tekib hüperergiline ehk liiga tugev reaktsioon, mille tagajärjel kahjustuvad organismi enda koed. Organism võitleb võõraine vastu, aga kahjustab võitluse käigus ka ennast.
Allergeenideks võivad olla väga erinevad ained. Lastel algab allergia tavaliselt mingist toidust, edasi allergeenide ring laieneb, eriti siis, kui juba olemas olevast allergeenist ei hoiduta. Kõigepealt korjavad lapsed endale allergeene oma lähiümbrusest juurde, näiteks väga levinud allergia allikad on kodutolmulestad ja lemmikloomad – kassid, koerad. Veel suuremaks kasvades hangib laps allergeene ka kaugemast väliskeskkonnast – nendeks võivad saada õietolmud ja kemikaalid, mis mõjutavad organismi üldist reaktsiivsust ja barjääri: nahka ja limaskesti. Kemikaalid, saastajad, lisaained karedad materjalid jm. tekitavad ärrituspõletikku, põletiku kohas – naha pinnal või soole limaskestal – muutub barjääri funktsioon nõrgemaks ning seda puudulikku barjääri saavad kergesti läbida ka allergeenid.
Üks naha kui barjääri nõrkuse näitaja on selle kuivus. M. Jürisson rõhutas, et kuiva naha eest tuleb hoolt kanda, kasutada vastavaid nahahooldus- ja pesuvahendeid, mis vähem nahka kuivatavad, pesuõlisid näiteks. Vanematel inimestel muutuvad sääred hästi kuivaks, siis soovitab M. Jürisson kasutada pesemiseks kindlasti pesuõli. Sooja duši või vanni järel tuleb kindlasti nahka kreemitada, eriti neid kohti, mis silmnähtavalt kuivad on. Kui seda ei tee, aurab soojus koos veega välja ja nahk kuiveneb veelgi. Üheks lahenduseks pakub M. Jürisson käia duši alt kiiresti läbi, mitte seista ja soojendada ennast seal.
Toiduallergiat esineb rohkem lastel, seda nii Eestis kui mujal, aga astma on sagedamini täiskasvanute haigus. Võib juhtuda ka nii, et toiduallergia taandub aastateks ja alles kunagi hiljem lööb astmana välja, aga õnneks võib astma ka tulemata jääda. Aga et võimalus selleks on, siis öeldaksegi allergia puhul, et täielikku tervenemist pole, aga teda on võimalik hoida kontrolli all, vähemalt peab püüdma hoida, ja haiguse ägenemist ei tarvitse toimuda.
Üks üsna hea indikaator tuleviku suhtes on munaallergia: kel see lapsena on olnud, võib oletada endal hiljem õietolmuallergia teket, aga jällegi – alati ei pea nii juhtuma, munaallergia võib ka lihtsalt üle minna. Üks allergialiik, mis taandub sageli juba imikuea möödudes, on piimaallergia, osadel läheb see üle umbes kolme-aastaselt. Sagedasemad vanused allergiate lõppemiseks ongi: üks aasta, kolm aastat, kooli mineku iga ja puberteet. Kui selleks ajaks on kõik haigusilmingud taandunud ja haigus ei ägene enam, siis võib loota, et ta enam tagasi ei tulegi, mis ei vähenda enda eest hoolitsemise vajadust. Oht kunagiseks astma, pollinoosi või allergilise nohu tekkeks jääb ikka. See peaks panema inimesi mõtlema tervislikele eluviisidele. Samas ei pea M. Jürisson vajalikuks elada pidevas paanilises allergiahirmus ning kõike vältida, lihtsalt võiks elada võimalikult tervislikult. Allergiale ei pea ilmtingimata astma järgnema, aga samas ei saa ka veksleid välja anda, et kui allergia läheb puberteedieaks üle, et siis kunagi enam probleemi pole, nentis M. Jürisson.
Üks allergiline reaktsioon, mis võib vanemaealiste jaoks isegi ohtlikum olla kui lastele, on mesilase või herilase hammustusele järgnev reaktsioon, sest vanematel inimestel on ka muid haigusi, mis teevad allergilise reaktsiooni raskemaks. Äärmuslikul juhul võib mesilase nõelamise järgne allergiline reaktsioon isegi surmaga lõppeda, kui ei võeta tarvitusele vastavaid ettevaatusabinõusid. Iga seda allergiat põdeja peaks oma allergoloogi näpunäiteid kindlasti silmas pidama – kaasas kandma kas vastavaid tablette või muid vahendeid. Tavaliselt sellisel juhul ka inimene juba teab, et tal on varem olnud tugevat reaktsiooni (nõgestõbi, tugev ja laialdane turse hammustuse kohas) mesilase- või herilase hammustusele.
Et koos ükskõik millise teisegi allergiaga elada, peaks lisaks tervislikele eluviisidele täitma kõiki arsti korraldusi ja soovitusi. M. Jürisson usub, et vaevalt selliseid inimesi ongi, kes üldse ei hooli arsti nõuannetest, kui allergia piinab, küllap ikka vähemalt püütaksegi neid täita.
Üks allergia raviviis on aga ka selline, et organismi süstitakse hästi väikestes annustes allergeeni, et nii selle suhtes tolerantsus tekitada. M. Jürisson pole leidnud uuringutest ühest vastust näiteks toiduallergia puhul, mis näitaksid, kui palju mõjutavad allergia kulgu oletatavast allergeenist hoidumine või selle tarvitamine. Selline selgusetus on omane aeglast tüüpi allergiale. Aga selge on see, et kui on tugev, kiiret tüüpi reaktsioon, siis võib see minna eluohtlikuks, nii et tugevate reaktsioonide puhul ei tasu hakata küll eksperimenteerima allergeeniga ennast teadlikult kokku viimisega.
Mida teha, et pääseda allergiast? Täisgarantiid pole olemas, aga M. Jürisson soovitab kõigile tervislikku eluviisi ja tervislikku toitu – võimalikult naturaalset, väheste konservantide jt lisaainetega. Ruume peab korralikult tuulutama ning et neis rohkem õhku oleks, ei tohiks neid sisustusega üle koormata. Siseviimistlusmaterjale tuleks valida kvaliteedi järgi. Kui raha napib, siis pigem uuendada ruume aeglasemalt, aga kasutada siiski vaid tervislikke, loodulähedasi materjale.
Kust teada saada, et tegemist on looduslähedase materjaliga? Kui pakendil olevast infost ei piisa, võib küsida müüjatelt lisa, ehk on kaubaga kaasas siiski ka selline teave. Kindlasti peaks arvestama tootele kaasa antud soovitusi: kas see sobib magamis- või lastetuppa või üldkasutatavatesse ruumidesse, kust ainult korraks läbi käiakse, ning muid kasutusjuhendeid. Osade ehitus- ja siseviimistlusmaterjalide kohta saab infot internetist. Näiteks Soome allergialiidul on oma leheküljel lausa link turvaliste ehitusmaterjalide leheküljele. Soomes on siseviimistlusmaterjalide juures kasutusel klassifikaator M, kõige turvalisemad allergilisele inimesele on M1-ga tähistatud tooted.
Allergia eest aitavad hoida ka piimhappebakterid ehk probiootikumid, nad parandavad eriti toiduallergia puhul barjäärfunktsiooni, eeskätt just seedetrakti barjäärfunktsiooni. Neid on teatud jogurtites ja ka preparaatidena. Neid võiksid tarvitada kõik, sh rasedad enne sünnitust ja titad varsti peale sündimist, eriti need, kes pole rinnapiimatoidul. Allergiast hoidumiseks soovitab M. Jürisson aga kindlasti loomulikku toitmist, rinnapiima.
Mis viitab allergiale? Jürisooni sõnul peab tekkima mingi haiguspilt. Kui allergia avaldub nahal, siis tekib kas mingi lööve, sügelus, punetus ja/või kublad. Üks olulisemaid allergia tunnuseid ongi naha sügelemine ja lööve. Hingamiselunditel võivad allergia avaldusteks olla nohu, vesised silmad, aevastamine, kinnine nina, astmahood, köha, eriti öine, hingamisraskused. Vahel on astma või allergia diagnoosi raske panna, sest haigustunnused on ebamäärased, ka väsimus võib viidata allergiale. Haruldasemad reaktsioonid on migreen, gaasid jm kõhuprobleemid, mõni toit võib lausa oksendamist esile kutsuda. Õietolmuallergiaga võib mõne toidu söömisel tekkida huultele ja suu limaskesta punetus, sügelemine. Allergia võib avalduda kõigis elundkondades.
Eesti Allergialiidu tellimusel viis uuringufirma EMOR tänavu aprillis läbi Eesti elanikkonna allergiaalase teadlikkuse teemalise küsitluse. Ligi kaks kolmandikku 15-74aastastest vastajaist pidas allergiat tõsiseks asjaks. 73 protsenti väitis, et neil on millegi vastu allergia, 39 protsendil seda väitnuist oli allergia ka diagnoositud. Veidi rohkem kui kolmandikul vastajaist oli keegi peres allergik.
Rohkem kui pooled ei osanud vastata küsimusele, mida saaks teha allergia ärahoidmiseks. 12 protsenti arvas, et peaks vältima kokkupuudet allergeenidega, 10 protsenti pidas tähtsaks õiget toitumist (tervislik, eestimaine toit). Seitse protsenti leidis vajaliku olevat kasutada ravimeid, kuue protsendi arvates on vaja hoida keskkond puhas, viis protsenti pidas oluliseks info hankimist – uurida, millest see tuleb ja arsti poole pöörduda, nelja protsendi küsitletute hinnangul tuleks vähem kasutada kodukeemiat. Kaks protsenti küsitletuist väitis, et allergia ärahoidmiseks ei saa midagi teha.
Eelmine:
19. aprill 2019
Järgmine:
19. aprill 2019
