Allergiline laps lasteaias ja koolis

• 01. mai 2024
• Allergia erinumber 2024
• allergiline laps

Viimastel aastakümnetel on allergiliste haigustega laste arv märkimisväärselt suurenenud. Peamised allergilised haigused lapsepõlves on atoopiline dermatiit, toiduallergiad, allergiline nohu ja allergiline astma.

Igal allergilisel lapsel on õigus:

• õppida turvalises ja kiusamisvabas õpikeskkonnas;
• osaleda kooli-/lasteaiaüritustel koos eakaaslastega;
• omada juurdepääsu olulistele ravimitele;
• saada abi koolitatud personalilt ägeda allergilise reaktsiooni korral.

Allergilise lapse igapäevaelu korraldamiseks lasteaias või koolis on väga tähtis vanemate ja õpetajate koostöö. Ainult see aitab tagada turvalisuse ja sõbraliku keskkonna.

Mida peaks tegema vanem?

Vanemate ülesanne on teavitada lasteaia või kooli personali, et lapsel on allergiline haigus.

Vanemad võiksid õpetajale anda infot järgmiste asjaolude kohta:

• millist allergilist haigust laps põeb;
• mis sümptomitega allergiline haigus võib ilmneda;
• kas on olemas süsteemse, eluohtliku reaktsiooni (anafülaksia) oht;
• millised allergeenid ja teised vallandavad tegurid võivad põhjustada allergilise haiguse ägenemist ja kuidas neid vältida.

Võimalusel koostab lapsevanem koos allergoloogiga õpetajale tegevuskava selle kohta, kuidas käituda, kui lapsel on allergiline reaktsioon. Vajadusel tuleks õpetajale öelda, milliseid esmaabiravimeid laps endaga kaasas kannab, juhuks, kui ta vajab nende kasutamisel abi.

Last ümbritsevatele inimestele on tähtis teada anda, et mõnikord piisab väga väikesest kogusest allergeenist, et põhjustada tõsine allergiline reaktsioon. Näiteks võivad mõned toidud sisaldada varjatud kujul toiduallergeeni, mis on piisav anafülaksia tekitamiseks. Ka loomakarvad klassikaaslase riietel võivad vahel tundlikul lapsel vallandada astmahoo.

Kui toiduallergiaga laps peab menüüs järgima rangeid piiranguid, võiksid vanemad talle kaasa panna ohutu alternatiivi, eriti kui tegemist on lastepidude ja -üritustega.
Vanemate ülesanne on ka õpetada last tema vanust silmas pidades ära tundma allergilise reaktsiooni ilminguid ning vältida kokkupuudet provotseerivate tegurite ja allergeenidega.
Lisaks peavad vanemad jälgima, et allergoloogi väljakirjutatud ravimeid ostetaks ja võetaks arsti soovituste järgi ja vajadusel on lapsega alati kaasas.

Mida peaks tegema õpetaja?

Lastega töötav õpetaja peaks olema teadlik, et klassis või lasteaiarühmas on allergiaga laps ja tagama talle turvalise ning sõbraliku õpikeskkonna.

Allergiaga lapse elukvaliteet ja ohutus sõltuvad sageli täiskasvanu võimest ära tunda ägedat allergilist reaktsiooni ja osutada esmaabi. Üldised soovitused esmaabi osutamiseks allergilise reaktsiooni korral võivad olla järgmised:

• lõpetada kontakt võimaliku allergeeniga;
• rahustada last ja olla ise rahulik;
• tagada lapsele mugav asend;
• kasutada esmaabiravimit olemasoleva tegevuskava järgi;
• kutsuda kiirabi.

Vanematel lastel on sageli kaasas ägedate allergiliste reaktsioonide leevendamiseks mõeldud ravimid, näiteks inhalaator või adrenaliini autoinjektor, kuid stressiolukorras võib laps segadusse sattuda ja vajada nende kasutamiseks täiskasvanu abi.

Kui kollektiivis õpib laps, kellel on tõsine toiduallergia ja anafülaktilise reaktsiooni oht, tuleb teiste laste ja vanematega arutada, milliseid toite/maiuseid ei tohiks klassi/rühma tuua. Lisaks tuleks klassikaaslasi õpetada mitte jagama toitu üksteisega ja pesema käed pärast söömist, et allergiline laps ei puutuks kogemata kokku toiduallergeeniga.

Õppetegevuse planeerimisel tuleb arvestada, et mõned haigused ägenevad teatud keskkonnatingimustes. Nii võivad õietolmuallergiaga lapsed end halvasti tunda, kui tunnid toimuvad kevadel õues, tolmulestaallergia sümptomid aga ägeneda näiteks raamatukogus või töötubades.

Kui klassis on toiduallergiaga lapsi, on vahel vaja vältida õppevahendite kasutamist, mis võivad sisaldada allergeeni (näiteks pähklid tööõpetuse tunnis).
Õpetajal on tähtis meeles pidada ja õpilastele selgitada, et allergilised haigused ei ole nakkavad. See aitab vähendada allergiliste laste sotsiaalset isolatsiooni.

Mida laps peaks tegema?

Väga tähtis on allergiliste haigustega lapsele hakata õigeaegselt õpetama, millised allergeenid ja vallandavad tegurid võivad põhjustada tema allergia ägenemise ja kuidas allergiline reaktsioon võib avalduda.

Laps peab oskama ka vältida kokkupuudet allergeenide ja teguritega, mis raskendavad haiguse kulgu.

Toiduallergiate korral on vaja õpetada last mitte sööma tundmatuid toite, lugema toidusilte ja vajadusel küsima infot toidu koostise kohta.

Laps peab olema tähelepanelik oma heaolu suhtes ja vaevuste tekkimisel kohe teavitama sellest täiskasvanut.
Vanemad lapsed peaksid kaasas kandma ägeda allergilise reaktsiooni leevendamiseks ravimeid ja oskama neid kasutada.