Eesti Allergialiit püüab parandada allergiahaigete elukvaliteeti

  • Filtreeri tüübi järgi:

Küljepaan

Düshidrootiline ekseem

Tekst: Liisi Raam, Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku vanemarst-õppejõud dermatoveneroloogia erialal, Tartu Ülikooli nahahaiguste kliiniku lektor

Dühidrootiline ekseem ehk pomfolüks ehk düshidroos on peopesades ja/või taldadel paiknev piinavalt sügeleva villilise lööbega kulgev krooniline haigus.

Ekseem on krooniline haigus, mida välja ravida ei saa ja mis kulgeb ägenemiste ning vaibeperioodidega. Ekseemi alavorme on mitu ning neid eristab lööbe välimus ja paiknemine. Ekseemidest kõige sagedasem on atoopiline dermatiit / ekseem. Düshidrootiline ekseem on üks paljudest ekseemi alavormist.

Tekkepõhjused teadmata

Düshidrootiline ekseem on enamasti noorte täiskasvanute haigus, avaldudes kõige sagedamini vanuses 20–40 aastat.
Täpselt ei ole veel teada, miks düshidrootiline ekseem tekib. Kuigi haiguse nimetus viitaks justkui seosele higistamisega, ei ole seost higinäärmete töö häirumisega leitud. Sagedamini on düshidrootilist ekseemi inimestel, kes põevad atoopilist dermatiiti või jalgade seenhaigust.

Lisaks soodustavad haiguse avaldumist kontaktallergia (näiteks nikli, koobalti, konservantide suhtes) ja ärrituskontaktdermatiit ehk ärritavate tegurite (näiteks vesi, koristusvahendid) põhjustatud nahapõletik. Haiguse ägenemist võivad soodustada emotsionaalne stress ning kuum ja niiske ilm.

Lööbe ennetamiseks ja ägenemise leevendamiseks:

• väldi/vähenda kontakti ärritajatega (näiteks kodukeemia, taimsed ja loomsed mahlad – näiteks värskest lihast pärinenud mahl);
• kasuta ärritavate teguritega kokkupuutel puuvillavoodriga kaitsekindaid;
• eelista sokkide, sukkade ja sukkpükste valimisel puuvilla ja siidi nailonile;
• eelista jalanõude valimisel naturaalset nahka kummile ja plastile;
• eelista käte ja jalgade pesemisel leiget vett külmale ja kuumale;
• eelista pesemisel leebet pesuvahendit, näiteks pesuõli, pesugeelile ja seebile;
• tee labakätele ja -jalgadele vanni heleroosa kaaliumpermanganaadilahusega juhul, kui lööve on märguv;
• kasuta iga päev niisutavat kreemi.

Läbipaistva sisuga villikesed

Haigust iseloomustab tugevalt sügelev sümmeetriliselt paigutuv lööve peopesades ja sõrmedel, harvem taldadel ja varvastel.

Lööve koosneb arvukatest läbipaistva sisuga villikestest, mis on katsumisel kõvad. Lööbe kulgedes ühinevad villikesed suurteks villideks. Villikeste ja villide all olev punetus on tagasihoidlik või see puudub üldse. Võib esineda ketendust, eriti väljendunuks muutub ketendus lööbe taandumisjärgus. Lisanduda võivad nahalõhed, mis põhjustavad valu.

Haiguse diagnoos pannakse enamasti haiguse kulu ja välimuse järgi.

Sarnaneb kolme haigusega

Düshidrootilise ekseemi lööve võib sarnaneda jalgade seenhaiguse, sügeliste ja mädavillilise psoriaasiga, mistõttu on oluline nendest haigustest eristamine.

  • Jalgade seenhaigus saab alguse enamasti neljanda ja viienda varba vahest, kuhu tekib ebameeldiva lõhnaga ja sageli sügelev haudumus. Haiguse kulgedes levib punetus tallale ja teistele varvastele, tekib ketendus, mis paikneb eelkõige nahavagudes. Võivad lisanduda pisikesed villikesed, mis teeb eristamise düshidrootilisest ekseemist keeruliseks. Seetõttu on üsna sage, et jalgade düshidrootilise ekseemi kahtlusel võetakse seenhaiguse analüüs.
  • Sügeliste lööbe kõige sagedasemaks asukohaks on sõrmede vahed, kuhu tekivad pisikesed roosad sõlmekesed ja villikesed ning vähene ketendus. Lisaks võib löövet tekkida randmeliigeste painutuspindadel, kaenlaaukudes, rindadel, kõhul, reite sisepindadel ja meestel suguelunditel.
  • Peopesade ja taldade mädavillilise psoriaasi korral tekivad peopesadesse ja/või taldadele ümmargused mädavillid, mis taandudes muutuvad pruunideks laikudeks. Lisaks mädavillidele võib peopesades ja taldadel tekkida punetus, mis varieerub heleroosast tumepunaseni. Kaasuvate nahalõhede korral esineb valulikkus, kuid lööve võib ka sügeleda.

Ravi võib olla mitmekesine

Düshidrootilise ekseemi ägenemise korral kasutatakse raviks peamiselt tugeva või ülitugeva toimega hormoonkreeme ja -salve. Ravi alustamiseks tuleb pöörduda pere- või nahaarsti vastuvõtule.

Juhul, kui on palju ville ja lööve on märguv, võib teha labakätele ja -jalgadele vanni heleroosa kaaliumpermanganaadilahusega. See kuivatab ville ja ennetab mädapõletiku lisandumist.

Vahel on vaja ravi tõhustada valgus- või tablettraviga (näiteks tsüklosporiin). Sügeluse leevendamisel võib kasu olla antihistamiinikumidest (näiteks tsetirisiin, loratadiin), mis on käsimüügiravimid.

Väga tähtis igapäevase raviskeemi osa nii ägenemiste ajal kui ka ägenemiste ennetamiseks on niisutava kreemi korrapärane kasutamine, pesemine leebe pesuvahendiga ja ärritavatest teguritest hoidumine.

Eelmine:

Järgmine: