Kaja Julge
Eesti Allergialiidu juhatuse esimees
Igal aastal aprillikuus ilmuva Kodutohtri allergialisa kaante vahele oleme sellel korral mahutanud lisaks allergiat käsitlevatele teemadele artikleid teistest kroonilistest naha- ja hingamisteede haigustest. Samuti räägime vähe käsitlust leidnud teemast – e-sigaretid. Kas noorte hulgas populaarne veip on süütu pulk või ohtlik lõks?
Kaja Julge. Foto: Kalju Julge
Sageli küsitakse, kas lapsel on ninakinnisus, vesine eritis ninast, aevastamine ja norskamine tekkinud allergiast või muul põhjusel. Lasteallergoloog püüab selgitada, kuidas vaevuste ja uuringute põhjal selgust saada. Kuigi allergiline nohu ei ole nakkav, ei ole keegi kaitstud tavaliste nakkushaiguste eest ja seepärast jääb vastutus lapsevanemale – kas viia oma vesise ninaga ja hommikul veidi köhiv laps täna kollektiivi või mitte.
Kui toiduallergia väljenduseks on vähene lööve, ei ole muretsemiseks põhjust. Ranged piirangud on näidustatud juhtudel, kui väikesest allergeenikogusest tekib raske reaktsioon – anafülaksia. Lapsed veedavad suurema osa oma päevast lasteaias või koolis ja seepärast on tähtis õpetajale või kasvatajale anda infot lapse terviseprobleemidest, et nad oskaksid vajadusel teda abistada.
Paljudes kodudes on lemmikloomad, sest nad on toredad seltsilised ja enamasti valmistavad rõõmu kogu perele. Enne looma koju võtmist tuleb aga läbi mõelda, mida teha siis, kui kellelgi pereliikmetest tekib lemmiklooma vastu allergia. Seoses loomaallergiaga on palju küsimusi ja kõigile neile ei ole veel üheseid vastuseid. Loodetavasti saab tulevikus geeniuuringute põhjal öelda, kellel varane kontakt kassi või koeraga väldib allergia teket või kellel suure tõenäosusega põhjustab ülitundlikkuse kujunemist.
Kui atoopiline dermatiit ja ekseem on varases lapseeas algav haigus, siis psoriaas ehk soomussammaspool on päriliku eelsoodumusega sage immuunsüsteemi vahendatud kroonilise kuluga nahahaigus, mis avaldub sagedamini 15–30 aasta vanuses ning seejärel 50.–60. eluaastates. Lisaks seni psoriaasi raviarsenali kuulunud ravimitele on juurde tulnud bioloogilise ravi võimalus, mis on väga tõhus ja parandab oluliselt psoriaasihaigete ravi tulemusi.
Astma on kõige sagedasem krooniline hingamisteede haigus, mida on ravimitega võimalik hästi kontrolli all hoida. Füüsiline koormus on lisaks nakkustele ja allergeenidele sagedaseks haigushoogude põhjustajaks. Samas on kehaline aktiivsus igati vajalik ja füsioterapeudi soovitatud harjutuste regulaarsest tegemisest palju abi.
Tsüstilisest fibroosist – geenimutatsioonist põhjustatud süveneva kopsutalitluse vähenemisega kulgevast paljusid elundeid kahjustavast harvikhaigusest – on viimastel aastatel hakatud üha enam rääkima seoses uudsete ravimite turule jõudmisega. Kaasasündinud geenimutatsiooni mõjutavad ravimid on väga kallid ja Eesti Tervisekassa neid praegu veel ei kompenseeri. Nn immuunmodulaatorid ei tee haiget terveks, kuid aitavad eluiga pikendada ja elukvaliteeti oluliselt parandada.
Märtsis algas kevad ja enamikule meist on päikesest ja pikenevast valgest ajast palju rõõmu, kuid õietolmuallergikutele on see puude tolmlemise tõttu üks raskemaid aastaaegu. Käsimüügis olevatest allergiavastastest ravimitest kirjutab proviisor, kes soovitab esimeste haigusnähtude korral teha kiire käik apteeki, veelgi parem on tabletid-tilgad-pihustid varakult koju valmis varuda.
Eesti Allergialiidu uuenenud kodulehelt leiab nõuandeid paljude haiguste kohta. Lehel on Kodutohtri allergialisades avaldatud kogenud Eesti allergoloogide, dermatoloogide ja kopsuarstide kirjutatud artiklid. Lisaks leiab veebilehelt Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õietolmuseire andmed ning saab esitada küsimusi allergiahaiguste kohta.
Eelmine:
01. mai 2024
