Tekst Maie Jürisson, Tallinna Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tallinna lastehaigla dermatoveneroloog
Me kõik kasutame iga päev mõnda kosmeetikatoodet. Vahel aga võivad need tuua endaga kaasa ebameeldivaid tüsistusi – ärrituslikku või allergilist nahapõletikku.
Igaüks meist kasutab igapäevaselt mõnda kosmeetikatoodet. Kosmeetikatööstus on võimas majandusharu, meile meenuvad hõlpsasti mitmed suured tootjad. Tootearenduse käigus tooted pidevalt uuenevad – uudishimu ja reklaami ohvritena katsetame vabatahtlikult, kes sagedamini, kes harvemini, oma naha peal aina uusi tooteid.
Vahel aga võivad kosmeetikatooted tuua endaga kaasa ebameeldivaid kõrvalnähte – ärrituslikku või allergilist nahapõletikku.
Ärritusnahapõletik ehk ärritusdermatiit tekib naha keemilise või mehaanilise ärrituse või nende mõlema toime tõttu. Põletikust on rohkem ohustatud kuiva, tundliku naha ja mõne kroonilise nahahaigusega inimesed. Oma mõju avaldavad ka sage ja liiga kuuma veega pesemine, külm aastaaeg ning kuiv ja soe sisekeskkond.
Mis on kosmeetika
Kosmeetika all mõistame kõiki välispidiselt kasutatavaid aineid või tooteid, millega muudame oma välimust ilusamaks: näo-, juukse-, keha- ja küünehooldustooted, samuti parfüümid. Seega saab kosmeetikatoodeteks nimetada nahakreeme, ihupiimasid, dušigeele, näovahte, mitsellaarvesi, šampoone, juuksepalsameid ja -lakke, küünelakke jm.
Meigitooted, mis otseselt ei hoolda nahka, on kosmeetika kitsamas tähenduses. Nüüdisaegsed meigitooted on tihtipeale rikastatud mõne kasulikuks tunnistatud komponendiga, tihti on need mitmesugused taimsed õlid.
Kosmeetikatooted on erinevate keemiliste ja looduslike komponentide segud, sageli on ühes tootes mitukümmend koostisainet. Mõned neist on retseptuuris otseselt naha hoolduseks; teised selleks, et segud püsiksid stabiilselt purgis või tuubis ning nahal, säiliksid ega rikneks liiga kiiresti.
Kõige sagedamini tekib ärritusnahapõletik pesuvahenditest – seebist, šampoonist, nahakoorijatest, puhastavatest maskidest – iseäranis siis, kui neid kasutada liiga sageli ja valesti. Ka akne raviks mõeldud tooted võivad soodustada nahaärrituse teket, sest tavaliselt on need mõeldud rasuse naha jaoks ja sisaldavad nahka kuivatavaid komponente.
Ärritusnahapõletik väljendub punetavate ja kuivade laikudena, mis kujunevad välja küllaltki hiilivas tempos: pikka aega ei pane neid tähelegi, sest laigud ei sügele ja punetus on vaevumärgatav. Algul võib kerge punetus tekkida vaid pärast pesemist, mida seostatakse tavaliselt lihtsalt pesemisjärgse nahaõhetusega. Alles siis, kui nahk hakkab ebamugavalt kiskuma, pesemise ajal kipitama või punetus haarab suurema nahapinna, võib ehmudes täheldada põletikulisi nahamuutusi.
Allergiline kontaktdermatiit on ärritusnahapõletikuga võrreldes raskem tüsistus, mida kosmeetikatooted tekitavad. See tekib mõni ööpäev pärast allergeeni kokkupuudet nahaga, mistõttu pole lihtne märgata seost nahapõletiku vallandajaga, täpselt nagu ärritusdermatiidi puhul. Probleem väljendub punetava, sügeleva lööbena: vahel tekivad villid ja leemetus, mõnikord on põletikus nahk kuiv, ketendav ja pragunev.
Üldiselt on allergiline kontaktdermatiit sage kutse-nahahaigus – see avaldub eelkõige juuksuritel ja iluteenindajatel, kuid kosmeetikaallergia võib tekkida ka kõigil kosmeetika kasutajatel.
Kõige sagedamad allergeensed komponendid kuuluvad metallide, säilitusainete ja lõhnaainete hulka.
Metallidest võib kosmeetikas sisalduda koobaltkloriidi, vahel ka niklit – eelkõige sädelusega toodetes, näiteks lauvärvides. Koobaltkloriidi võib oma sinise pigmendi tõttu leida ka tätoveeringuvärvis.
Ühed esimestest kasutusele võetud säilitusainetest kosmeetikumides on formaldehüüdivabastajad. Tänapäeval puhast formaldehüüdi kosmeetikatoodetes ei ole, küll aga aineid, mis tekitavad lagunemisel vaheproduktina formaldehüüdi: Quaternium 15, imidazolidinyl urea, diazolidinyl urea, DMDM Hydantoin jm. Formaldehüüdivabastajaid võib leida küünelakis, meigitoodetes, deodorantides, dušigeelides ja šampoonides.
Formaldehüüdi toimest on eriti ohustatud juukseid sirgendavate toodete kasutajad.
Teistest säilitusainetest on viimastel aastatel kontaktallergeenide sekka jõudnud isotiasolinoonide rühm (Kathon CG, Euxyl K100 või Grotan K). Neid aineid leidub hügieenitoodetes, nagu dušigeelid ja šampoonid; niisutavates kreemides ja ihupiimades; niisutatud salvrätikutes, samuti pesuloputusvahendites. Isotiasolinoone lisatakse veel vesilahustuvatesse värvidesse ning on ette tulnud juhtumeid, kus värskelt värvitud ruumis viibimise järel on allergeen mõjunud õhu kaudu ja tekitanud nahalöövet.
Loe tootesilte!
Kosmeetikaallergia ravi nurgakiviks on allergeeni sisaldavate toodete vältimine. Siin on oluliseks abiks tootesiltide lugemine.
- Kasutada võib ainult neid kosmeetikatooteid, mille koostisainete nimekiri on täies pikkuses kirjas ja need ei sisalda allergeeni.
- Koostisosad on pakendil nimetatud alates kõige suurema sisaldusega komponendist, lõpetades vähima sisaldusega komponendiga.
- 26 kõige sagedasemat lõhna-kontaktallergeeni peavad olema nimetatud nende keemilise nimega, ülejäänute kohta märgitakse sildil tavaliselt fragrance ehk lõhnaaine. Eelistada tuleks lõhnatut nahahooldustoodet.
- Koostisainete nimekirja tuleb kontrollida iga ostmise eel, sest aeg-ajalt muudetakse ka tuntud ja klassikaliste kreemide ning teiste kosmeetikumide koostist.
- Tundliku nahaga inimestel ja ekseemi või atoopilise dermatiidi korral on soovitatav kasutada väiksema komponentide arvuga nahahooldusvahendeid, sest nii saab vähendada nahale langevat nn võõrainekoormust.
- Oma nahale sobivat kosmeetikatoodet ei pea välja vahetama uue vastu lihtsalt proovimise pärast – ka nii saab vähendada naha võõrainekoormust.
Kosmeetikumidesse lisatavad lõhnaained on samuti olulised kontaktallergeenid.
Peruu palsam on eeterlikest õlidest ja vaikudest koosnev meeldiva lõhnaga seistes tihenev taimemahl, mida saadakse Lõuna- ja Kesk-Ameerikas kasvavast palsamipuust. Peruu palsamipuu mahl koosneb ligi 400 komponendist ning on seotud eelkõige kaneeli-, vanilli-, nelgi-, tsitruste jt lõhnadega, mida kasutatakse laialdaselt parfüümides, kosmeetikumides, ravimites, aga ka kondiitritoodetes (vanill, kaneel), magusates jookides (tsitrused), ketšupites ja mujal. Neid toite tarvitades võib lööve tekkida mitte nahakontakti, vaid sissesöödud allergeeni tõttu.
Parafenüleendiamiin (PPD) on musta ja tumedatesse püsijuuksevärvidesse lisatav asovärviühend, mis on võimeline esile kutsuma ülitugevat kontaktdermatiiti. Selle värvi puhul on oluline teada, et pakendil olev märge „PPD free“ ehk PPD-vaba ei välista teiste fenüleendiamiinide sisaldust, mis võivad samuti tekitada allergilist nahapõletikku. See annab ka ristreaktsioone teiste paraühenditega kosmeetikumides ning seda võib peale juuksevärvide leiduda ka teistes kosmeetikumides.
Kuna PPD-d lisatakse pahatihti hennatätoveeringu värvisegusse, siis arvatakse ekslikult, et on allergia henna suhtes. Looduslik henna põhjustab harva allergiat ning võib olla PPD-allergikule üheks sobilikuks aineks juuste värvimisel.
Kokamidopropüülbetaiin on kookosõlist saadav keemiline ühend, mis võeti algselt kasutusele pisaravabades šampoonides. Nüüd aga on see leidnud üsna laialdast kasutamist dušigeelides, hambapastades ja mujal ning võib tekitada nii ärritus- kui ka allergilist dermatiiti.
Propüleenglükool on sage kosmeetikumide koostisosa, mida leidub ka deodorantides ja nahale määritavates ravimites, kuhu seda lisatakse sügavama toime saavutamiseks. Seda lisatakse ka mõnedesse toiduainetesse säilitusainena, mistõttu võib tundlikul inimesel tekitada ka ulatuslikumat löövet.
Euroopa Liidus on kosmeetikumide tootmine, müük ja sildil oleva info, sh koostisosade loetelu eeskirjad, reguleeritud EC regulatsioonimäärusega 1223/2009. Olulise paragrahvina on seal esile toodud 26 kõige sagedasemat kosmeetikaallergeeni, mille nimetus peab toote sildil olema märgitud. Paljud neist allergeenidest kuuluvad lõhnaainete hulka. Lisaks on 2017. aastast keelatud kasutada kolme lõhnaainet: lyral ning lõhnasambliku (ingl k oak moss) komponente atranooli ja kloroatranooli.
Arutledes kosmeetikatoodete kui nahahooldusvahendite üle, tuleb eraldi käsitleda nahahügieeni, niisutavaid ja kaitsvaid kreeme ning meigitooteid, mida kasutavad ekseemi, atoopilise dermatiidi jt nahahaigustega inimesed, sealhulgas lapsed. Kreemitamine kuulub nendel igapäevasesse rutiini. Käte ekseemi korral kreemitatakse käsi päeva jooksul iga pesemise järel, lisaks vastavalt enesetundele ja tegevustele, näiteks külma ilmaga enne õue minemist ja pärast tuppa tulemist.
Atoopilise dermatiidiga inimestel võib allergiline nahapõletik kujuneda või vallanduda ka kreemide koostises olevatele taimsete komponentide – soja- või nisuhüdrolüsaatide – mõjul. On kirjeldatud allergilisi reaktsioone kolloidse kaeraekstrakti suhtes, kuid tänapäeval osatakse toota ka valguvaba ja mitteallergeenset kaeravõrseekstrakti, mille lisamine nahahooldusvahenditele ei too endaga kaasa allergiariski.
Atoopia korral tekivad sümptomid kiiresti – mõni minut pärast kosmeetikumi kasutamist nahapõletiku või kublalise lööbena. Blondeerimisvärvide koostisesse kuuluvad persulfaadid tekitada ka hingamisraskust ja astmahooge, mida on vahel ette tulnud juuksuritel.
Kontaktallergiat kinnitav uuring on nahaplaastritest, kus nahale kleebitakse kaheks ööpäevaks lahjendatud allergeenidega plaastrid. Kasutatakse erineva allergeenide arvuga diagnostilisi seeriaid: kosmeetikaallergia kahtluse korral on võimalik uurida kosmeetikumide seeriaga, milles on 60 erinevat allergeeni.
Kiiret tüüpi allergilisi reaktsioone diagnoositakse nahatorketestide või verest allergeenivastase immunoglobuliin E määramise teel.
Eelmine:
15. aprill 2021
Järgmine:
15. aprill 2021
