Puhtad käed ja desovahendid

• 15. aprill 2021
• Ajakiri Allergia 2021

Haigusi tekitavate mikroobide ja viiruste levikut aitavad pidurdada mitmed juba varasematest aegadest tuntud abinõud. Käte desinfitseerimine on üks viisidest, kuidas saab ennast ja teisi inimesi nakkushaiguste eest kaitsta.

Mis on desovahend

1. Hügieenireeglid ja pesemine, eriti käte pesemine – vähendab mikroorganismide hulka nahal ja pindadel, ei mõju spooridele.
2. Desinfektsioon – inaktiveerib mikroorganisme pindadel, vähendab nende hulka, ei mõju spooridele.
3. Antiseptika – inaktiveerib mikroorganisme, hävitab suure osa mikroobidest, ei mõju spooridele.
4. Sterilisatsioon – hävitab kõik mikroorganismide eluvormid, sh spoorid.

Desovahendite toimeaineks võivad olla näiteks alkoholid (etanool, isopropanool), vesinikperoksiid, glükoolhape, piimhape või kvaternaarsed ammooniumiühendid. Vahendite koostis erineb olenevalt kasutamise eesmärgist: kas nendega puhastatakse inimese nahka või hoopiski pindu. Nahale mõeldud toodetele võidakse lisada nahakaitsekomponente, näiteks glütseriini, pantenooli, aaloegeeli, makadaamiaõli jms – sel juhul on vahend geeli konsistentsiga.

Desovahendites võidakse kombineerida mitut erinevat koostoimet suurendavat toimeainet, mis võimaldab vähendada kemikaalide kontsentratsiooni ja muudab need ohutumaks. Toodetele võidakse lisada ka lõhnaaineid, et muuta neid kasutajale meeldivamaks, mis paraku võivad tekitada naha või limaskestade ärritust, mõnedel juhtudel ka allergilist kontaktdermatiiti.

Toimimisviisid

Bakterid ja paljud viirused on ümbritsetud valke ning lipiide sisaldava kapsliga, mis kaitseb neid väliskeskkonna ja immuunsüsteemi reaktsiooni eest ning võimaldab kinnituda naha- või limaskestade rakkudele, kust algab nende sissetung organismi. Desovahend muudab viiruste kapsli lipiide ja valke ning võtab neilt võime rakkude pinnale kinnituda. Kuna ka nahk sisaldab valke ja lipiide (keratiin, lipiidmaatriks ja naharasu), võib desovahend mõjuda ka nahale.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel kaitseb koroonaviiruse eest tõhusalt nahadesinfektant, mille etanooli- või isopropanoolisisaldus on vähemalt 70%. Mõnikord mõjutavad toote tõhusust ka teised ained, mistõttu alkoholi osa pole ainumäärav. Toote tõhusust saab määrata ainult standardsete testidega ja nende eest vastutab turundaja.

Tasub teada, et kätepesu on esimene hügieeniabinõu ja esmane nakkuste leviku piiraja. Kodus olles on vesi, sobiv seep või muu kätepesuvahend alati käeulatuses ja desovahendit kasutada ei ole vaja. Töökohtades on reeglina tagatud piisavad kätepesuvõimalused, ent päeva jooksul soovitatakse ohutumaks, kiiremaks, käepärasemaks ja mugavamaks kasutuseks ka kätedesinfektante.

Liigne käte pesemine vee ja seebiga, eriti kui vesi on liiga kuum või liiga külm, kahjustab nahka ja seepärast tuleb pärast pesemist käsi alati kreemitada. Kodust väljas on soovitatav taskus või kotis kaasas kanda kätekreemi minituubi, et vajadusel saaks käsi kreemitada.

Millal kasutada

Kui on vaja tagada tõhus hügieen, näiteks kui töötatakse meditsiini, toitlustuse või iluteeninduse valdkonnas, tuleb käsi tööpäeva jooksul korduvalt puhastada. Ka vabal ajal pole liikuva ja aktiivse elukorralduse juures sobivat seepi ja vett alati käeulatuses. Praeguses pandeemia olukorras vajame aga tavapärasest sagedamat käte desinfitseerimist ning siin on kätedesinfektant n-ö päästerõngaks, mis aitab tagada vajalikul määral hügieeni ja kaitsta nakkushaiguse eest.
Desinfitseerimine on edukas ainult siis, kui desovahendeid kasutatakse õigesti.

1. Võta piisav kogus, umbes teelusikatäis desovahendit.
2. Hõõru käed sellega üleni kokku.
   NB! Sageli jäävad määrimisel välja sõrmeotsad, sõrmevahed ja peopesade ülaosa randmete juures – ära unusta ka neid kohti!
3. Hõõrumist tuleb jätkata, kuni kogu desovahend on aurustunud ja käed on täielikult kuivanud ehk 20–30 sekundit. Nüüd ongi käed edukalt desinfitseeritud!
   Terviseamet soovitab enne desovahendi kasutuselevõttu lugeda toote etiketti, tutvuda kasutusjuhistega ning kindlasti neid järgida. Etiketil on kirjas:
   – mille jaoks toode on mõeldud – kas pindade või naha desinfitseerimiseks;
   – kui palju ja kuidas toodet kasutada;
   – kas toode võib mõnda materjali rikkuda.

Seotud ohud

Kuivõrd tegemist on biotsiidiga ehk kõike elusat hävitava keemilise ainega, mõjub see nii halbadele kui ka headele mikroorganismidele ning võib rikkuda mikrofloora tasakaalu. Head mikroobid loovad nahal miljöö, mis halbu mikroobe tõrjudes vähendavad ärritust ja põletikku. Sel põhjusel ei tohiks desovahendite kasutamisega liialdada. Igapäevaseks, rutiinseks kätepuhastuseks ei ole vaja teha topeltpuhastust, st pesta seebiga ja kasutada kätedesinfektanti.

Peamised desovahendite kõrvaltoimed on ärritusnahapõletik ja harvem allergiline kontaktdermatiit. Pikaajalisel ja ülemäärasel kasutamisel desovahendid kuivatavad ja ärritavad nahka, mõned neist, näiteks kvaternaarsed ammooniumiühendid, võivad tekitada ka allergilist kontaktdermatiiti. Seega on tootesiltide lugemisest kasu kõigile, eriti allergikule, kes peab vältima kokkupuudet allergeeniga.

Mida tundlikum on nahk varasematest nahapõletikest (näiteks käte ekseemi, psoriaasi, ihtüoosi põdejatel) ja mida sagedamini desovahendit kasutatakse, seda enam kuhjub kuivatav ja ärritav toime, kuni lõpuks on käed punetavad, ketendavad, kooruva naha ja valusate lõhedega. Selle vältimiseks tuleb käsi kreemitada nii pärast pesemist kui ka desovahendi kasutamist – umbes sama palju kui käsi pesta ja desinfitseerida, tuleb neid ka kreemitada.

Kuivamise ja ärrituse ennetamiseks on mõistlik eelistada desinfitseerivaid geele, millele on lisatud nahakaitsekomponente: glütserooli, pantenooli, aaloegeeli jms. Geelide eelis vastupidiselt pihustele on ka see, et need ei lendu. Tundlikud, nahahaigustega ja hingamisteede allergiliste haigustega inimesed peavad kasutama desovahendeid, millele ei ole lisatud lõhnaaineid.

Õhku pihustatud vahendi sissehingamisel või silma sattumisel põhjustavad desovahendid ärritust, mis väljendub kipituse või valuna. Ülitundlikel inimestel ja allergikutel on võimalik allergia ägenemine, kuid kasutusjuhiste järgi kasutamisel tekib selliseid probleeme väga harva.

Nakkushaiguste, sh koroonaviiruse nakkuse hirmus võib desovahendite väärkasutamisest tekkida mitmesuguseid nahapõletikke, hingamishäireid, mürgitusi ja kahjustusi kui:

• kasutatakse pindade puhastamiseks mõeldud desovahendeid nahal;
• töödeldakse kogu keha nahale mõeldud desopihusega;
• puhastatakse ruume ja pindasid mitme erineva desovahendiga;
• puhastatakse desovahenditega puu- ja köögivilju ning pärast neid süüakse;
• kuristatakse selleks mitte ettenähtud desovahenditega kurku ja suud.

Lisaks tuleb arvestada sellega, et desovahendites sisalduvad alkoholid (etanool ja isopropanool) on kergesti süttivad. Neid ei tohi kasutada lahtise tule läheduses. Samuti ei tohi neid hoida kohtades, kus temperatuur võib tõusta kõrgele, näiteks suvel palava ilmaga autos.

Desovahenditele annab kasutusloa terviseamet, väljastades tootele registreerimistunnistuse, mis on sildil numbrina kirjas. Terviseamet soovitab: kui märkate registreerimistunnistuse või loa numbrita või kahtlasena tunduvat desinfitseerimisvahendit jaemüügis või e-poes, pöörduge tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti poole.

Käte desovahendite toimeained
Etanool, viinapiiritus	Lahustab rakkude lipiide ja denatureerib valke. Ei tekita allergiat.
Isopropanolool, isopropüülalkohol	Lahustab või denatureerib rakumembraanides sisalduvaid lipiide ja valke, hävitades sellega baktereid jm rakke, mikroorganisme.
Vesinikperoksiid	Oksüdeerib valke ja lipiide, tapab mõnesid baktereid ja viirusi.
Glükoolhape	Lahustab lipiide; eelkõige nahahoolduses on tuntud koorijana; kasutatakse happeliste pinnapuhastusvahendite koostises.
Piimhape	Lahustab lipiide, pärsib mikroobide elutegevust.
Kvaternaarsed ammooniumiühendid, näiteks bensalkooniumkloriid	Koos alkoholiga mõjub tõhusalt bakteritele, sh tuberkuloositekitajatele, viirustele ja seentele, inaktiveerides energiat tootvaid ensüüme, denatureerides mikroobivalke ja lõhkudes membraanides olevaid lipiide. Võib tekitada allergiat.
0,21% naatriumhüpoklorit	Valgendi, tugeva viirusvastase toimega; väikese allergeensusega. Kasutatakse pindadel, basseinides jne.

Kätepesuvahendite võrdlus
Kätepesuvahend	Iseloomustus ja toime
Seep	Leeliseline, pH on 9–10. Inaktiveerib viiruseid, eemaldab mustuse, vanad naharakud, kuid sellega koos ka vajalikud lipiidid, denatureerib naha valke – sellest tulenevalt soodustab nahakuivust ja ärritust.
Niisutajate või õlidega rikastatud seep	Kuivatab nahka vähem kui puhas seep.
Antibakteriaalne seep	Sisaldab antiseptikumi; inaktiveerib mikroobe ja viirusi; mõned antiseptikud (kloorheksidiin, kloroksülenool, triklosaan) võivad tekitada allergiat.
Sündet	Happeline, pH on 5,5–7, sünteetiline detergent (synthetic detergent) – nahaomase pH-ga, inaktiveerib kapselviiruseid, sh koroonaviirust. Ei muuda naha pH-d, kuivatab nahka vähem, kuid võib eemaldada nahalipiide ja väga õrna nahka kuivatada ning ärritada. Kasu ja kahju vahekord oleneb toimeainetest ja nende kontsentratsioonist.
Niisutajate või õlidega rikastatud sündet	Lisatud petrolaatumit, shea-võid või taimeõli. Kuivatab vähem kui tavaline sündet.
Pesukreem	Väga kuiva naha puhul asendab vähemalt osa pesukordi. Tugeva määrdumise korral ei asenda seepi või sündetit.

Kokkuvõtteks

Käte pesemine ja desinfektandid aitavad vähendada nakkushaiguste, sh koroonaviiruse levikut.
Nahakaitsekomponente sisaldavad alkoholipõhised desinfitseerivad geelid on sagedaseks käte desinfitseerimiseks valikus olevatest võimalustest kõige sobivamad, sest nende nahka kuivatav ja ärritav kõrvaltoime on kõige väiksem.

Pesemisele peab alati järgnema niisutava või rasvasema kreemi kasutamine.