Eesti Allergialiit püüab parandada allergiahaigete elukvaliteeti

  • Filtreeri tüübi järgi:

Sügelised

Tekst: Maire Karelson, Tartu Ülikooli Kliinikumi nahakliiniku vanemarst-õppejõud

Sügelised on sügelislesta põhjustatud nakkuslik parasitaarne nahahaigus, mis levib kõige rohkem laste seas.

Sügeliste ülemaailmne levimus on 0,2–71,4 protsenti, olles kõrgem Vaikse ookeani piirkonnas ja Ladina-Ameerikas ning madalam Euroopas ja Lähis-Idas. Nakkuse levikut on oluliselt mõjutanud sõjad, vaesus, ülerahvastatus ja inimeste migratsioon.

Sügelisi diagnoositakse enim väikelastel vanuses 1–4 aastat, samuti levib see rohkem 5–24-aastaste laste ja noorte täiskasvanute seas. Nakkuse levikut lastel ei või alahinnata, sest väikestel hilinevad sageli diagnoos ja ravi, ka on nende kehaline kontakt tihedam ja ilmselt on ka lestade arv nahas suurem.

Põhjuseks lestad

Sügelislest (Sarcoptes scabiei) suudab paljuneda ainult inimese nahas. Emaslesta mõõtmed küünivad 0,3 korda 0,4 mm, isaslest on kaks korda väiksem. Soojal nahal võib lest liikuda kuni 2,5 cm minutis. Paaritumine toimub naha pinnal, mille järel isaslest sureb, emaslest kaevab naha pindmisse, sarvkihti tunneli ja muneb sinna kuni neli muna päevas. Emaslest võib veeta seal kogu elutsükli, munedes selle aja jooksul kuni 50 muna.

Sügelisi diagnoositakse enim väikelastel vanuses 1–4 aastat, samuti levib see rohkem 5–24-aastaste laste ja noorte täiskasvanute seas.

Kahe kuni kolme päeva pärast väljuvad munadest vastsed, kes ronivad käigust nahapinnale, teevad voltides või karvanääpsudes läbi nümfifaasid ja saavad suguküpseks 9–17 päevaga. Järgneb paaritumine ja järgmise põlvkonna areng. Lestade elutsükkel kestab 4–6 nädalat. Lest vajab elutegevuseks hapnikku, mida omastab kehapinna kaudu, mistõttu saab elada vaid epidermise pindmises kihis.

Katsed on näidanud, et sügelislest on temperatuuritundlik. Väljaspool peremeesorganismi 21 kraadiga püsib lest elus 24–36 tundi, 34 kraadiga hukkub 24 tunniga ja 50 kraadi juures 10 minutiga. 16 kraadiga kaotab lest võime liikuda ja nahka sisse tungida. Miinus 25 kraadi juures püsib lest elus kuni kaks tundi.

Levib püsikontakti teel

Sügelislestale avaldavad negatiivset mõju mitmed tegurid: pesemine ja hügieen, naha kratsimine, rakkudest vahendatud immuunvastus 3–6 nädalat pärast nakatumist. Seetõttu leitakse nahas enamasti 10–15 lesta.

Kui kaitsemehhanismid on puudulikud – ebapiisav hügieen, sügeluse puudumine, võime kratsida, immuunsust allasuruv seisund –, paljunevad lestad arvukalt ja kujuneb välja koorikuline skaabiese ehk sügeliste vorm.

Sügelistesse nakatumiseks on tarvis korduvat nahk-naha-kontakti, mis peab kestma vähemalt 5–10 minutit. See võib juhtuda selliste tegevustega nagu rinnaga toitmine, imiku eest hoolitsemine, seksuaalkontakt või käest kinni hoides jalutamine.

Nahale sattudes tungib lest selle sisse vähem kui 30 minutiga. Tasub teada, et sügelised ei levi kätlemisel, tervitussuudluse või -embuse kaudu, ka ukselingi või trepikäsipuu puudutamisel. Teoreetiliselt võib nakatuda saastunud voodilinade, rätikute, ihupesu või muu tekstiiliga kokkupuutel, kuid uuringute järgi on see risk väike.

Sügelise kliinilised vormid

Kliinilise vormi järgi eristatakse nelja sügelust.

  • Klassikaline ehk tavasügelised
    Lööbimine ilmneb 2–6 nädalat pärast nakatumist. Korduva nakatumise korral tekivad lööbed juba paari päeva jooksul.
    Sügelistega seotud esmasteks lööbeelementideks on sügeliskäigud: need on 3–7 mm pikkused joonjad või komalaadsed ja mille ühes otsas on villike, pustul või kett.
    Käike võib leida labakätel sõrmede vahel, randmetel, väikelastel peopesades ja taldadel, poistel ja meestel suguelunditel. Punetavad, paarikaupa asetsevad sõlmekesed paiknevad sõrmevoltides, sõrmede külgpindadel, randmete painutuspindadel, kõhul naba ümber, tuharatel, reite sisepindadel; naistel rindadel, meestel suguelunditel. Imikutel ja väikelastel esineb löövet kõikides keha piirkondades, ka peopesades ja taldadel, näol ja peanahal. Täiskasvanutel jäävad tavaliselt lööbevabaks madalama temperatuuriga, paksema sarvkihiga ja rasunäärmete rohked piirkonnad, nagu pea, selg, peopesad ja tallad.
    Kaua kestnud sügeliste korral esinevad sõlmekesed ka küünarliigestel. Sügelus on tugev rahuolekus õhtul ja öösel, see põhjustab aktiivset kratsimist, marrastuste ja ekseemi teket nahal. Tühistusena võib tekkida nahakahjustus bakternakkuse tõttu, millest on eriti ohustatud imikud ja väikelapsed.
  • Nn puhaste inimeste sügelised
    Inimestel, kes eelistavat ülemäärast hügieeni ja pesevad ennast mitu korda päevas, väljendub sügelislööve üksikute sõlmekestena rindadel või mujal nahal, kusjuures käigud puuduvad. Nahasügelus ei erine klassikalise haiguspildiga sügelistest.
  • Nodulaarne skaabies
    Esineb enim väikelastel ja eakatel. Valdavalt tekivad nahal punakaspruunid sõlmed suuruses 5–20 mm, mis paiknevad munanditel, tuharatel ja puusadel. Lööve võib olla laialdane ja meenutada sügatõbe ehk pruriigot, mis on piinavat sügelemist põhjustav nahahaigus, mille põhjust ei teata. Sügelus on väga tugev.
    Lööve võib püsida veel mitu kuud pärast ravi. Põhjuseks arvatakse olevad tugevam ja pikemaajalisem immuunvastus sügelislestale.
  • Koorikuline skaabies
    Koorikuline skaabies ei sarnane haiguspildilt sügelistega. Nahalööve on ebatüüpiline, meenutab ekseemi või psoriaasi. Täiskasvanul on lööbest haaratud nägu, kael ja peanahk. Nahapunetusele lisaks tekivad survele allutatud kohtades ja liigesepindadel naha liigsarvestumine, rohke suurelamelliline ketendus ja lõhed. Haigestunul võib välja kujuneda erütrodermiline seisund (eütrodermia on äge dermatoloogiline seisund, mille korral esineb nahal generaliseerunud erüteem, mis haarab 85–90 protsenti kehapinnast ning millega kaasneb sageli ketendus), tugev koorikulaadne hüperkeratoos ehk naha liigsarvestumine labakätel ja -jalgadel. Lisanduvad küünemuutused ja lümfisõlmede suurenemine. Sügelus võib puududa, olla vähene või häiriv.

Diagnoosimine

Sügeliste diagnoosi kinnitab lesta tuvastamine nahas. Seda saab teha kehavälisel meetodil dermatoskoobi abil, mis võimaldab lesta näha käigu lõpus, kus tuleb nähtavale emaslesta kolmnurkne esiosa. Käigust võetud nahakaape uurimine mikroskoobi all aitab tuvastada täiskasvanud isendit, noorvorme, mune või lesta väljaheiteid.
Koorikulise skaabiese korral leidub arvukalt lesti nii nahakaapes kui ka biopsiamaterjalis.

Medikamentravi

Sügeliste korral on esmavaliku ravimiteks paikne permetriin ja suukaudne ivermektiin, kusjuures uuringute järgi ei jää permetriin oma tõhususelt ivermektiinile alla.

  • Permetriin
    Toimib nii lestadele kui ka nende munadele. Meil on see saada 5-protsendilise geelina. Permetriini on lubatud kasutada juba alates teisest elukuust, samuti raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Imetaval emal soovitatakse ravi ajal hoiduda imetamisest üks nädal. Geeli hoitakse nahal kuni 24 tundi, kahekuistel kuni kolmeaastastel väikelastel 8–12 tundi. Kuna ravim on ühekordselt nahale määritav, soovitatakse 7–10 päeva pärast ravi korrata.
  • Bensüülbensoaadi emulsioon
    Mujal Euroopas peetakse teiseks esmavalikuravimiks sügeliste puhul bensüülbensoaadi emulsiooni. Eestis on käsimüügis bensüülbensoaadi 20-protsendiline salv, mida infolehe soovitusel tuleb nahale kanda kolmepäevaste kuuridena korduvalt kahe nädala vältel. Nii pikk ravikuur kuivatab ja ärritab nahka, ravimis sisalduvad metüül- ja propüülparahüdroksübensoaat põhjustavad kontaktdermatiiti.
  • Väävlisalv
    Paiksetest ravimitest on tänaseni permetriini alternatiiv väävlisalv, lastele 6% ja täiskasvanutele 10%. Seda määritakse nahale kolmepäevase kuurina.
  • Ivermektiin
    Esmavalikuravimite hulka kuulub veel suukaudne makroliid-ivermektiin, mida kasutatakse haiguspuhangute korral vanadekodudes, hooldusasutustes, pikaraviasutustes ja haiglates.
    Ravimit manustamist korratakse nädala pärast, sest ivermektiin ei avalda toimet lesta munadele.
    Ravim on vastunäidustatud väikelastele kehamassiga alla 15 kg, rasedatele ja imetavatele emadele.

Koorikulise skaabiese raviskeem on tunduvalt keerulisem, hõlmab samaaegselt suukaudset ja paikset ravi.

Ravi ajal

Sügeliste ravis tuleb kinni pidada järgmistest põhimõtetest.

  • Ravi peavad saama kõik kontaktsed, k.a viimase kahe kuu seksuaalpartnerid.
  • Haigeid ja nende kontaktseid tuleb ravida samal ajal. Sümptomiteta kontaktsete raviks sobivad permetriin ühekordse määrimisena, väävlisalv kolmepäevase kuurina või ivermektiin suu kaudu üks kord.
  • Paikne ravim tuleb määrida puhtale ja kuivale nahale lõuast alates kuni varbaotsani, suguelundid ja nahavoldid kaasa arvatud. Ravimil tuleb lasta nahka imenduda 5–10 minutit enne riietumist. Imikutel ja eakatel on soovitatav kanda ravim ka näo- ja peanahale. Küüned tuleb lõigata lühikeseks, ravi ajal on soovitatav kanda kindaid. Pärast kätepesu määritakse käed ravimiga uuesti sisse.
  • Pärast ravimi pealepanekut tuleb vahetada ihu- ja voodipesu, samuti käterätikud. Pestavate esemete pesemistemperatuur peab olema vähemalt 50 kraadi, pesemisaeg 35 minutit. Sobib ka kuivpesu. Mittepestavad esemed (karvased mänguasjad, üleriided, jalatsid) on soovitatav hoida 3–4 päeva suletuna kilekotis või temperatuuril –10 kraadi vähemalt viis tundi. Põrandate ja teiste kõvapindade puhastus erinõudeid ei vaja.
  • Tavasügelistega haigel tuleb vältida puutekontakti pereliikmete ja teiste inimestega, samuti seksuaalkontakti partneriga. Koorikulise skaabiesega haige pannakse haiglasse, kus järgitakse rangeid isolatsiooninõudeid.

Immuunsust ei teki

Tähtis on meeles pidada, et sügeliste põdemisel immuunsust ei teki ja kokkupuutel nakatunuga ilmnevad sümptomid juba paari päeva jooksul.

Sügelised paranevad hinnangulistelt 7–14 päeva pärast ravi lõppu. Tavasügelistega haige on tervistunud, kui nahal puuduvad aktiivsed lööbeelemendid – sügeliskäigud ja paarikaupa paigutuvad sõlmekesed nahal – ega esine öist sügelust.

Raviga seotud nahasügelus võib kesta 2–4 nädalat. Koorikulise skaabiesega haigel jälgitakse sümptomite (punetus, ketendus, hüperkeratoos) taandumist ja võetakse korduvalt materjali mikroskoopiliseks uuringuks. Isolatsioon, et enam teisi ei nakataks, lõpetatakse kliinilise paranemise ja negatiivse mikroskoopilise uuringu järel.