„Kindlasti mõjutab tänavatolm allergia käes kannatavaid inimesi, kelle hingamisteed on tavapärasest tundlikumad. Pollinoosiga inimesed tunnevad lisaks kevadel lendlevale puude õietolmule haigusnähtude süvenemist ka tänavatolmust, st allergiale lisandub ärritusreaktsioon,” ütles Eesti Allgergialiidu esimees Kaja Julge.
Kuivad ja tuulised ilmad on toonud esile igakevadise probleemi – tänavatel ringi lendleva tolmu. Eesti Keskkonnauuringute Keskus teeb õhukvaliteedi seiret ja viimaste päevade andmed näitavad peenosakeste tasemete kasvu, mis kohati ületavad ka kvaliteedi piirnorme. Sellise õhu sissehingamine mõjub tervisele halvasti.
L„innades registreeritud kõrgete peenosakeste (PM₁₀) tasemed on seotud talvel kogunenud tänavatolmu, liikluse ja väheste sademetega. Talvega kogunenud ja koristamata tolm hakkab tuulega lendlema,” selgitas Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhu- ja kliimaosakonna andmeanalüüsi grupi juhataja Marek Maasikmets.
Peenosakeste kõrge tase võib põhjustada hingamisteede ja silmade ärritust ning on eriti ohtlik eakatele, lastele ja krooniliste haigustega inimestele
„Kindlasti mõjutab tänavatolm allergia käes kannatavaid inimesi, kelle hingamisteed on tavapärasest tundlikumad. Pollinoosiga inimesed tunnevad lisaks kevadel lendlevale puude õietolmule haigusnähtude süvenemist ka tänavatolmust, st allergiale lisandub ärritusreaktsioon,” ütles Eesti Allgergialiidu esimees Kaja Julge.
Linnas liikudes tuleb arvestada, et tiheda liiklusega teede ääres võib peenosakeste tase olla tipptunni ajal kõrgem.
Õhukvaliteedi parandamiseks tuleb tänavate puhastamisel kasutada õigeid võtteid – tänavaid peab enne koristustööde algust niisutama ja tolm on vaja kokku koguda. Vastasel korral keerutatakse tolmu lihtsalt ühest kohast teise ning sel moel paiskub õhku suurel hulgal peeneid osakesi koos haigustekitajate ja erinevate saasteainetega. Taolised peened osakesed võivad õhku jääda mitmeteks nädalateks ja lenduda märkimisväärselt kaugele.
Kinnistute omanikud peaksid meeles pidama, et lehepuhurid on mõeldud ainult lehtede kogumiseks ja ei sobi teede puhastamiseks tolmust, kuna sellega puhutakse tervist kahjustav tolm lihtsalt oma kinnistult eemale.
Samuti mõjutab õhukvaliteeti autoomanike rehvivalik – lamellrehvide laialdasem kasutamine vähendab tunduvalt peenosakeste tekkimist, sest võrreldes naastrehvidega on teepinna kulumine väiksem. Valdavalt linnas sõitvatel autoomanikel tasuks kindlasti eelistada lamellrehve.
Erinevates uuringutes on leitud, et lisaks suuremale õhusaastele, kulutab naastrehvide kasutamine märkimisväärselt ka teekatet, mõjutades märkimisväärselt, kui kiiresti vajab tee remonti. TalTechi teedeehituse ja geodeesia uurimisrühma vanemteadur Kristjan Lill ütles, et väga suure liiklussageduse juures tuleb seda teha isegi viie kuni seitsme aasta tagant. „Kogu Eesti teedevõrku arvesse võtta võib naastrehvidest tekkinud iga-aastane kulu maksumaksjale olla isegi üle 10 miljoni euro. Näiteks Tallinna linnapiirist väljasõidul Pärnu suunas jäi kahe viimase kulumiskihi asfalteerimise vahele kõigest seitse aastat,” rääkis Lill.
Vaata, milline on välisõhu kvaliteet ja õietolmu tasemed sinu kodulinnas: allergialiit.ee/oietolmu-seire/
Eelmine:
01. aprill 2025
