Maailma atoopilise dermatiidi/ekseemi päev

• 14. september 2026

Eesti Allergialiidu juhatuse esimees, allergoloog dr Kaja Julge sõnul esineb atoopilist dermatiiti/ekseemi paljudel ka Eestis – imikutel ja väikelastel 10–15%-l, koolieas tunduvalt harvem, umbes 5–7%-l. Õnneks on enamus haigusjuhte kerge kuluga ja niisutavate kreemidega ning vajadusel ravikreemide kasutamisega hästi kontrolli all hoitavad. Raskemate haigusjuhtude puhul on lisandunud bioloogilise ravi võimalus. Teadlikkus atoopilise dermatiidi/ekseemi olemusest, ägestavatest teguritest ning nende vältimisest ja igapäevasest nahahooldusest on viimastel aastatel oluliselt paranenud.

Atoopilise ekseemi tegelik koormus on mitmetahuline ja sageli nähtamatu. Haigusega võivad kaasneda krooniline valu, põletik, unehäired, ärevus ja depressioon ning sotsiaalne eraldatus. Lisaks seisavad patsiendid ja nende lähedased igapäevaselt silmitsi ravi kättesaadavuse, ravikulude, haigusega seotud häbimärgistamise ja muude praktiliste probleemidega.

Nagu rõhutab EFA (European Federation of Allergy and Airways Diseases Patients’ Associations (EFA), Euroopa Allergia- ja Hingamisteede Haigustega Patsientide Ühenduste Föderatsioon) president Károly Illy, tuleb seda olukorda muuta. Euroopa tasandil on olulised sammud muu hulgas atoopilise ekseemi kaasamine ELi mittenakkuslike haiguste algatuse järgmisse versiooni, atoopilisele ekseemile keskenduva ELi ühismeetme loomine ning tõenduspõhise info ja andmete kogumise toetamine, et kujundada tõhusamat tervisepoliitikat.

Atoopiline ekseem ei ole lihtsalt nahalööve. Selle mõju ulatub palju sügavamale – inimese tervisesse, heaolusse, igapäevaellu ja ühiskonda.

Vaata ka Dr Kaja Julge loengut atoopilisest dermatiidist.
Rohkem infot atoopilise dermatiidi kohta allergialiidu kodulehel.