Õietolmuallergiat esineb Eestis varasemast rohkem

• 28. märts 2025

Kevade saabudes hakkavad puud tolmlema ning maad võtab õietolmuallergia. Miks ajavad lendlevad osakesed naha sügelema ning mida selle puhul teha, rääkis Novaatorile Tartu Ülikooli lasteallergoloogia-pulmonoloogia lektor Kaja Julge.

Kalduvus allergia kujunemiseks antakse edasi geenidega ning need võivad avalduda erinevas vanuses. Teadlased kutsuvad allergia kujunemise protsessi atoopiliseks marsiks – väikesel lapsel tekib esmalt atoopiline dermatiit ehk sügelev nahalööve, seejärel astmakaebused ning siis allergiline nohu.

Traditsiooniliselt avaldub õietolmuallergia võrreldes teiste allergiatega kõige hiljem. Nooremas eas tekib allergia tavaliselt tolmulestade ning kasside ja koerte suhtes. Tänapäeval on õietolmuallergia sagenemas. „Seda on ikka rohkem ja rohkem. See avaldub varem, ent on ka päris palju neid, kellel lapseeas sümptomeid ei teki, aga lööb 15-, 25- või 35-aastaselt välja,“ selgitas Kaja Julge.

Tema sõnul on nihe õietolmuallergia kujunemisajas seotud üldise allergiate esinemise sagenemisega. Näiteks on kolmandikul inimestel kalduvus mõne allergia tekkeks. Miks see täpselt nii on, teadlased ei tea. „Üks võimalus on, et immuunsüsteem on hakanud teistmoodi reageerima, st ka tühjale-tähjale. Samas võib see olla seotud õhusaastega, aga ka näiteks muutunud mikroflooraga. Viimasega on seotud nii allergiaid, autoimmuunhaigused kui ka rasvumine,“ lisas ta.

Ehkki praegu on järjest rohkem neid, kellel löövad õietolmuallergia sümptomid varem välja, leidub esmaaevastajaid ka vanemate inimeste seas. “Näiteks see on peres ja geenides olemas, aga lapsena pole see välja löönud. See on sama, mis kasvajaga. Kalduvus võib olla, aga ega ta selle pärast kohe tekkima ei pea,” selgitas Julge.

Kuidas allergiaallikad ära tunda?

Kaja Julge sõnul sõltub see sellest, millise liigi suhtes on inimene ülitundlik. Kui allergia on kevadel tolmlevate puude vastu, tekivad sümptomid kevadel. Näiteks algas puude tolmlemine sel aastal juba veebruaris. Praegu on õhk täis lepa ja sarapuu tolmuterakesi ning kuuaja pärast lisandub nimekirja kask. Juunis järgnevad kõrrelised ning suve teises pooles rohttaimed.

Õietolmuallergia peamised sümptomid on silmade sügelus, aevastamine, ninakinnisus koos vesise ninaeritisega ning mõnel juhul ka köha. Lastel võib seejuures esimene märk olla nahalööve.

Mõnikord on kaudne viide allergiale see, kui igal aastal tekivad samal ajal süües suus ärritusnähud. Seda nimetatakse oraalseks allergiasündroomiks, mis avaldub reeglina sügelusena, kui inimene sööb toorest õuna, porgandit, luuvilju või pähkleid. “See on väga suur viide sellele, et on õietolmuallergia. Just kask annab kõige rohkem ristallergiat, aga ka sarapuu ja pähklid,“ lisas Julge.

Täiskasvanud õietolmuallergikutest kolmel neljandikul esineb see ristallergiana. Lastel suureneb ristallergia osakaal vanusega. Seega, mida kauem on õietolmuallergia kestnud, seda suurem on võimalus, et tekib ristallergia.

Mida teha?

„Kõigepealt lähed apteeki. Esimene asi on allergiarohi antihistamiin. Võtad need sisse. Kui on ninakinnisus, siis ostad ninasprei. Neist on käsimüügis saadaval ainult üks. Silmatilgad on ka olemas. Kõik, mis on efektiivsemad, saab perearsti retseptiga. Pole mõtet kohe allergoloogi juurde tormata,“ sõnas Kaja Julge.

Putukahammustusi aitab leevendada külmakompress
Kõnealune antihistamiin surub kehas maha histamiinireaktsiooni. See on orgaaniline lämmastikuühend, mis ajab allergikutel sügelema naha ja silmad ning vallandub nuumrakkudest näiteks putukahammustuste või nõgestõve puhul. Antihistamiin surub sügeluse maha.

Samas pole antihistamiini manustades võimalik allergiat välja ravida. Üldine reegel on, et kui üks allergia kord juba tekib, siis ilmselt tuleb neid hoopis juurde. „Kui väikesel lapsel on allergia muna ja piima suhtes, siis nemad kasvavad sellest tavaliselt välja. Samas kuni 75 protsenti neist, kellel on lapsena munaallergia, hakkavad hilisemas eas reageerima aeroallergeenidele ehk õhuga levivatele allergeenidele,“ selgitas Julge.

Nii on ka õietolmuga ehk allergia tavaliselt ei lähe üle ning tavaliselt tekib juurde. Esialgu võib immuunsüsteem reageerida näiteks ühele puuliigile, kuid kuna see on suguluses teistega, ajavad peagi aevastama ka need. Lisaks võib puude õietolmu allergiale alati lisanduda ka ülitundlikkus kõrreliste õietolmu suhtes ja vastupidi.

Selleks, et allergikutel oleks vabas õhus lihtsam liikuda, saavad nad end kurssi viia Eesti allergialiidu kodulehelt leitava õietolmuseirega. „Tuleb lihtsalt arvestada, et ega see pole temperatuuri mõõtmine. Õietolmu terakesi kogutakse, need loetakse kokku ning alles siis antakse hinnang. Sama päeva infot seal pole. Tuleb ikka ise silmad lahti teha ja vaadata, mis õitseb ja tolmleb,“ soovitas Kaja Julge.