Allergia ja astma päev Kuressaares
Eesti Allergialiit kutsub huvilisi osalema allergia ja astma päevale, mis toimub laupäeval, 5. aprillil 2025 kell 12-17 Kuressaares, Arensburg Boutique Hotel & Spa konverentsisaalis (Lossi 15). Osalemine on tasuta.
PÄEVAKAVA
| 12.00–12.30 | Kogunemine |
| 12.30 | Kuidas hakkama saada õietolmuallergiaga? Dr. Triine Annus, Ida-Tallinna Keskhaigla |
| 13.00 | Astma algab lapseeas. Dr. Maire Vasar, Tartu Ülikooli Kliinikum |
| 13.30 | Nõuandeid allergiaga patsiendile allergeenikontakti vähendamiseks. Dr. Anneli Viidebaum, Tartu Ülikooli Kliinikum |
| 14.00–15.00 | Lõunapaus |
| 15.00 | Äge ja krooniline urtikaaria. Dr. Maie Jürisson, Tallinna Lastehaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla |
| 15.30 | Anafülaksia põhjused, tunnused ja ravi võimalused. Dr. Mare Pauklin, Tartu Ülikooli Kliinikum |
| 16.00 | Toiduallergia ja -talumatus, mis on sarnast ja erinevat? Dr. Kadri Muoni, Tallinna Lastehaigla |
Õietolmuhooaeg on kätte jõudnud ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ õietolmuseirega alustanud. Üksikuid lepa, kase ja sarapuu õietolmuteri on juba proovidest leitud mitmetes seirejaamades. Jaamad asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Kuressaares.
Seireandmeid on võimalik vaadata Allergialiidu kodulehelt, Eesti välisõhu kvaliteedi lehelt; üle-euroopalisi õietolmu leviku mudelprognoose näeb Soome Meteoroloogia Instituudi kodulehelt.
27. oktoobril 2024 tähistas Lääne-Virumaa Allergia ja Astma Ühendus oma 10. sünnipäeva Kunda Tsemenditehase Muuseumi külastusega ja piduliku koosviibimisega Vabriku kohvikus.
Venekeelse Postimehe ajakirjanik Dmitri Raja küsimustele vastas dr Kaja Julge.
Kas võib öelda, et viimastel aastatel on Eesti elanikel sagedamini avastatud allergiat?
Allergia tõepoolest Eestis sageneb ja järjest enam on ülitundlikkust nii toitude, loomade kui õietolmude suhtes. Hingamisteede allergianähud avalduvad sagedamini kui varem ja tekivad aina nooremas eas.
Kas võib öelda, et Eesti elanikud on hästi teadlikud allergiliste reaktsioonide sümptomitest?
Seoses allergiahaiguste levimuse suurenemisega paraneb ka teadlikkus, sest inimesed otsivad ja saavad teada oma kaebuste põhjused ning info levib ka nende sugulaste ja tuttavate hulgas. Kindlasti teadmised allergiahaiguste sümptomitest järjest paranevad ja püüame sellele kaasa aidata ka Eesti Allergialiidu kodulehe kaudu, kus Kodutohtri allergialisa artiklid, videofilmid, küsimused-vastused kõigile nähtaval.
Kas on sageli olukordi, kus inimene kannatab aastaid peavalu või halva une all ja siis 30-aastaselt teeb uudishimust allergiatesti ja avastab, et tal on õietolmu talumatus, kuigi tal pole kogu elu selliseid probleeme olnud?
Õietolmuallergia võib tekkida igas vanuses, noortel täiskasvanutel ongi seda kõige enam. Tavaliselt tekivad esimesed sümptomid küll lapseeas, kuid võivad avalduda ka alles 30-40 aastaselt. Haigusnähud võivad elu jooksul taanduda.
Miks võivad allergiad ilmneda vanusega ja milliste sümptomite põhjal saab aru, et on mõtet pöörduda allergoloogi poole?
Eelsoodumus allergia kujunemiseks antakse edasi geenidega, samas allergia tekke risk võib realiseeruda erinevas vanuses ja avalduda erinevate sümptomitena nt nahalööbed, allergiline nohu/silmapõletik, astma. Võib olla nii, et inimesel tekib allergia, kuigi kellelgi lähisugulastest ei ole allergiat olnud või siis seda ei ole teada (ülitundlikkust ei ole diagnoositud/kindlaks tehtud). Samas ei ole kõik allergikute järeltulijad allergiaga. Oma osa allergia kujunemisel on kindlasti keskkonnateguritel ja nende rolli uurimisega tegeldakse väga intensiivselt.
Allergianähtude avaldumise kohta leiab rohkesti infot www.allergialiit.ee
Testide tegemisel on oluline nende tulemuste interpreteerimine – positiivne nahatest või verest IgE antikehade suurenenud sisaldus ei tarvitse tingimata olla seotud konkreetsete allergianähtudega ja test võib jääda ka negatiivseks, kuigi on seos allergeenikontakti ja haigusnähtude tekke vahel.
Allergiapäev toimus laupäeval, 20. aprillil 2024 Wittensteini Tegevusmuuseumis.
Kavas
12.00–12.30 Kogunemine
12.30 Kuidas hakkama saada õietolmuallergiaga? Dr Triine Annus, Ida-Tallinna Keskhaigla
13.00 Lemmikloomad kodus. Dr Maire Vasar, Tartu Ülikooli Kliinikum
13.30 Veip – süütu pulk või ohtlik lõks? Dr Katrin Köbas, Tartu Ülikooli Kliinikum
14.00–15.00 Lõunapaus
15.00 Äge ja krooniline urtikaaria. Dr Maie Jürisson, Tallinna Lastehaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla
15.30 Anafülaksia põhjused, tunnused ja ravi võimalused. Dr Mare Pauklin, Tartu Ülikooli Kliinikum
16.00 Toiduallergia ja -talumatus, mis on sarnast ja erinevat? Dr Kadri Muoni, Tallinna Lastehaigla
16.30 Jaanika Reismanni sõnavõtt
Keskkonnauuringute keskuse seirejaamad asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Kuressaares. Proove koguti ja analüüsiti igapäevaselt, v.a Kuressaares, kus neid koguti nädala kaupa. Tulemusi kajastati ööpäevaste kontsentratsioonidena Eesti õhukvaliteedi seireveebis ja allergialiidu kodulehel.
Valminud aruandes „Aerobioloogiline seire 2023. aastal“ on vaadeldud kaheksa õietolmurühma ja ühte tüüpi hallituseoste kontsentratsioone õhus. Tulemusi on võrreldud eelnevate aastate aruannete tulemustega.
Oma tähelepanekud ja soovitused ilmunud aruandega seoses andis dr Kaja Julge (allergoloog, TÜ kliinikum):
„Õietolmu sisaldust Eestis saab jooksvalt jälgida Eesti Allergialiidu kodulehelt – õietolmuseire. See on vajalik teave paljudele õietolmu suhtes ülitundlikele inimestele, sest allergiaga inimeste hulk on aastatega jõudsasti suurenenud. Praeguseks võime juba rääkida, et pollinoosi kaebusi on kuni 25%-l Eestimaa elanikest.
Praegu tolmleb lepp ja õitsemist alustab sarapuu ning õietolmu kontsentratsioon õhus on suuresti seotud ilmaoludega – kõrgemad on need sooja päikeselise ja tuulise ilmaga.
Nagu ikka on õhus hallituse eoseid, millega tuleb arvestada riisumistööde alustamisel.
Seoses reisimisega on hea saada ülevaade ka õietolmu leviku kohta teistes riikides silam.fmi.fi/pollen.html“
Käesoleval, 2024. aastal jätkub õietolmuseire Tallinnas veebruari algusest ja teistes seirejaamades märtsi algusest.
ÕIetolmuseire andmete järgi on lepp alustanud tolmlemist. Õietolmuallergikute jaoks on saabunud aeg varuda endale ravimeid, et hooajaks valmis olla.
Umbes pooled 7–14-aastastest lastest veedavad ühes nädalas enam kui 30 tundi koolis, lisaks pühendab keskmiselt iga laps huviringile 4,1 tundi. Kevad-suvine periood on eriti riskirohke aeg allergikutele, sestap peavad oskama anafülaksiat kiiresti ära tunda ning õigesti tegutseda nii lapsevanemad, hooldajad, huviringide juhid kui õpetajad.
Veebiseminaril „Allergiast anafülaksiani“ käsitleti teemasid:
- Lühiülevaade allergilistest seisunditest koolieas
- Kuidas anafülaksiat ära tunda
- Juhtnöörid tegutsemiseks
Veebiseminaril tegi ettekande dr Mare Pauklin, allergoloog ja TÜK Sisekliiniku Ambulatoorse osakonna juhataja
Seminar oli järelvaadatav kaks nädalat.