14. september on atoopilise dermatiidi päev

Atoopilise dermatiidi (AD) päevaks, mis on 14. septembril, pani dr Kaja Julge kokku lühikese AD-teemalise ettekande pealkirjaga „Atoopilise dermatiidiga patsient allergoloogi vastuvõtul“. Ettekanne on videona vaadatav allergialiidu Youtube’i-kanalis.

Saaremaal aprilli algul toimunud allergia ja astma infopäeva ettekanded on nüüd allergialiidu Youtube’i-kanalis järelvaadatavad, aga otselinke näete ka allpool kavast.

• Kuidas hakkama saada õietolmuallergiaga? Dr Triine Annus, Ida-Tallinna Keskhaigla. Ettekande video.
• Astma algab lapseeas. Dr Maire Vasar, Tartu Ülikooli Kliinikum. Ettekande video.
• Nõuandeid allergiaga patsiendile allergeenikontakti vähendamiseks. Dr Anneli Viidebaum, Tartu Ülikooli Kliinikum. Ettekande video.
• Äge ja krooniline urtikaaria. Dr Maie Jürisson, Tallinna Lastehaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Ettekande video.
• Anafülaksia põhjused, tunnused ja ravi võimalused. Dr Mare Pauklin, Tartu Ülikooli Kliinikum. Ettekande video.

Tallinna Lastehaigla allergoloog Karin Puks rääkis Äripäeva raadio Tervisetarga sarja saates „Jagage infot, et allergiline laps saaks laagris rõõmsalt puhata“, kuidas allergiaid ära tunda, millal tasub kindlasti arsti poole pöörduda ja kuidas toimub ravimine. Saates teises osas räägiti, et millega peaks allergilise lapse puhul arvestama enne suvist laagrit. Kuidas valmistuda, millist infot jagada ja millal anda lapsele kaasa ravimeid. Saadet juhtis Violetta Riidas.

• Saade on järelkuulatav siit.
• Tutvu anafülaksia ravimi teabelehega siin.
• Soovitused lapsevanemale lapse laagrisuve paremaks ettevalmistuseks, teabelehte „Mida peaks lapsevanem laagritest teadma” vaata siit.

Seekordses allergialisas käsitletakse kõige rohkem nahalöövetega kulgevaid haigusi, millel on erinevad põhjused, kliiniline avaldumine ja ravi.

Allergia eri 2025 ilmub ajakirja Kodutohter lisana. Kõik artiklid on avaldatud allergialiidu kodulehel eraldi artiklitena ja tervikfailina.

Head lugemist!

Kuivad ja tuulised ilmad on toonud esile igakevadise probleemi – tänavatel ringi lendleva tolmu. Eesti Keskkonnauuringute Keskus teeb õhukvaliteedi seiret ja viimaste päevade andmed näitavad peenosakeste tasemete kasvu, mis kohati ületavad ka kvaliteedi piirnorme. Sellise õhu sissehingamine mõjub tervisele halvasti.

L„innades registreeritud kõrgete peenosakeste (PM₁₀) tasemed on seotud talvel kogunenud tänavatolmu, liikluse ja väheste sademetega. Talvega kogunenud ja koristamata tolm hakkab tuulega lendlema,” selgitas Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhu- ja kliimaosakonna andmeanalüüsi grupi juhataja Marek Maasikmets.

Peenosakeste kõrge tase võib põhjustada hingamisteede ja silmade ärritust ning on eriti ohtlik eakatele, lastele ja krooniliste haigustega inimestele

„Kindlasti mõjutab tänavatolm allergia käes kannatavaid inimesi, kelle hingamisteed on tavapärasest tundlikumad. Pollinoosiga inimesed tunnevad lisaks kevadel lendlevale puude õietolmule haigusnähtude süvenemist ka tänavatolmust, st allergiale lisandub ärritusreaktsioon,” ütles Eesti Allgergialiidu esimees Kaja Julge.

Linnas liikudes tuleb arvestada, et tiheda liiklusega teede ääres võib peenosakeste tase olla tipptunni ajal kõrgem.

Õhukvaliteedi parandamiseks tuleb tänavate puhastamisel kasutada õigeid võtteid – tänavaid peab enne koristustööde algust niisutama ja tolm on vaja kokku koguda. Vastasel korral keerutatakse tolmu lihtsalt ühest kohast teise ning sel moel paiskub õhku suurel hulgal peeneid osakesi koos haigustekitajate ja erinevate saasteainetega. Taolised peened osakesed võivad õhku jääda mitmeteks nädalateks ja lenduda märkimisväärselt kaugele.

Kinnistute omanikud peaksid meeles pidama, et lehepuhurid on mõeldud ainult lehtede kogumiseks ja ei sobi teede puhastamiseks tolmust, kuna sellega puhutakse tervist kahjustav tolm lihtsalt oma kinnistult eemale.

Samuti mõjutab õhukvaliteeti autoomanike rehvivalik – lamellrehvide laialdasem kasutamine vähendab tunduvalt peenosakeste tekkimist, sest võrreldes naastrehvidega on teepinna kulumine väiksem. Valdavalt linnas sõitvatel autoomanikel tasuks kindlasti eelistada lamellrehve.

Erinevates uuringutes on leitud, et lisaks suuremale õhusaastele, kulutab naastrehvide kasutamine märkimisväärselt ka teekatet, mõjutades märkimisväärselt, kui kiiresti vajab tee remonti. TalTechi teedeehituse ja geodeesia uurimisrühma vanemteadur Kristjan Lill ütles, et väga suure liiklussageduse juures tuleb seda teha isegi viie kuni seitsme aasta tagant. „Kogu Eesti teedevõrku arvesse võtta võib naastrehvidest tekkinud iga-aastane kulu maksumaksjale olla isegi üle 10 miljoni euro. Näiteks Tallinna linnapiirist väljasõidul Pärnu suunas jäi kahe viimase kulumiskihi asfalteerimise vahele kõigest seitse aastat,” rääkis Lill.

Vaata, milline on välisõhu kvaliteet ja õietolmu tasemed sinu kodulinnas: allergialiit.ee/oietolmu-seire/

Kevade saabudes hakkavad puud tolmlema ning maad võtab õietolmuallergia. Miks ajavad lendlevad osakesed naha sügelema ning mida selle puhul teha, rääkis Novaatorile Tartu Ülikooli lasteallergoloogia-pulmonoloogia lektor Kaja Julge.

Kalduvus allergia kujunemiseks antakse edasi geenidega ning need võivad avalduda erinevas vanuses. Teadlased kutsuvad allergia kujunemise protsessi atoopiliseks marsiks – väikesel lapsel tekib esmalt atoopiline dermatiit ehk sügelev nahalööve, seejärel astmakaebused ning siis allergiline nohu.

Traditsiooniliselt avaldub õietolmuallergia võrreldes teiste allergiatega kõige hiljem. Nooremas eas tekib allergia tavaliselt tolmulestade ning kasside ja koerte suhtes. Tänapäeval on õietolmuallergia sagenemas. „Seda on ikka rohkem ja rohkem. See avaldub varem, ent on ka päris palju neid, kellel lapseeas sümptomeid ei teki, aga lööb 15-, 25- või 35-aastaselt välja,“ selgitas Kaja Julge.

Tema sõnul on nihe õietolmuallergia kujunemisajas seotud üldise allergiate esinemise sagenemisega. Näiteks on kolmandikul inimestel kalduvus mõne allergia tekkeks. Miks see täpselt nii on, teadlased ei tea. „Üks võimalus on, et immuunsüsteem on hakanud teistmoodi reageerima, st ka tühjale-tähjale. Samas võib see olla seotud õhusaastega, aga ka näiteks muutunud mikroflooraga. Viimasega on seotud nii allergiaid, autoimmuunhaigused kui ka rasvumine,“ lisas ta.

Ehkki praegu on järjest rohkem neid, kellel löövad õietolmuallergia sümptomid varem välja, leidub esmaaevastajaid ka vanemate inimeste seas. “Näiteks see on peres ja geenides olemas, aga lapsena pole see välja löönud. See on sama, mis kasvajaga. Kalduvus võib olla, aga ega ta selle pärast kohe tekkima ei pea,” selgitas Julge.

Kuidas allergiaallikad ära tunda?

Kaja Julge sõnul sõltub see sellest, millise liigi suhtes on inimene ülitundlik. Kui allergia on kevadel tolmlevate puude vastu, tekivad sümptomid kevadel. Näiteks algas puude tolmlemine sel aastal juba veebruaris. Praegu on õhk täis lepa ja sarapuu tolmuterakesi ning kuuaja pärast lisandub nimekirja kask. Juunis järgnevad kõrrelised ning suve teises pooles rohttaimed.

Õietolmuallergia peamised sümptomid on silmade sügelus, aevastamine, ninakinnisus koos vesise ninaeritisega ning mõnel juhul ka köha. Lastel võib seejuures esimene märk olla nahalööve.

Mõnikord on kaudne viide allergiale see, kui igal aastal tekivad samal ajal süües suus ärritusnähud. Seda nimetatakse oraalseks allergiasündroomiks, mis avaldub reeglina sügelusena, kui inimene sööb toorest õuna, porgandit, luuvilju või pähkleid. “See on väga suur viide sellele, et on õietolmuallergia. Just kask annab kõige rohkem ristallergiat, aga ka sarapuu ja pähklid,“ lisas Julge.

Täiskasvanud õietolmuallergikutest kolmel neljandikul esineb see ristallergiana. Lastel suureneb ristallergia osakaal vanusega. Seega, mida kauem on õietolmuallergia kestnud, seda suurem on võimalus, et tekib ristallergia.

Mida teha?

„Kõigepealt lähed apteeki. Esimene asi on allergiarohi antihistamiin. Võtad need sisse. Kui on ninakinnisus, siis ostad ninasprei. Neist on käsimüügis saadaval ainult üks. Silmatilgad on ka olemas. Kõik, mis on efektiivsemad, saab perearsti retseptiga. Pole mõtet kohe allergoloogi juurde tormata,“ sõnas Kaja Julge.

Putukahammustusi aitab leevendada külmakompress
Kõnealune antihistamiin surub kehas maha histamiinireaktsiooni. See on orgaaniline lämmastikuühend, mis ajab allergikutel sügelema naha ja silmad ning vallandub nuumrakkudest näiteks putukahammustuste või nõgestõve puhul. Antihistamiin surub sügeluse maha.

Samas pole antihistamiini manustades võimalik allergiat välja ravida. Üldine reegel on, et kui üks allergia kord juba tekib, siis ilmselt tuleb neid hoopis juurde. „Kui väikesel lapsel on allergia muna ja piima suhtes, siis nemad kasvavad sellest tavaliselt välja. Samas kuni 75 protsenti neist, kellel on lapsena munaallergia, hakkavad hilisemas eas reageerima aeroallergeenidele ehk õhuga levivatele allergeenidele,“ selgitas Julge.

Nii on ka õietolmuga ehk allergia tavaliselt ei lähe üle ning tavaliselt tekib juurde. Esialgu võib immuunsüsteem reageerida näiteks ühele puuliigile, kuid kuna see on suguluses teistega, ajavad peagi aevastama ka need. Lisaks võib puude õietolmu allergiale alati lisanduda ka ülitundlikkus kõrreliste õietolmu suhtes ja vastupidi.

Selleks, et allergikutel oleks vabas õhus lihtsam liikuda, saavad nad end kurssi viia Eesti allergialiidu kodulehelt leitava õietolmuseirega. „Tuleb lihtsalt arvestada, et ega see pole temperatuuri mõõtmine. Õietolmu terakesi kogutakse, need loetakse kokku ning alles siis antakse hinnang. Sama päeva infot seal pole. Tuleb ikka ise silmad lahti teha ja vaadata, mis õitseb ja tolmleb,“ soovitas Kaja Julge.

Õietolmuallergia on sage terviseprobleem koolilastel ja täiskasvanutel, kuid aasta-aastalt sageneb see ka nooremate laste hulgas. Kui seni andsime nõu, et urbadega oksi ei toodaks klassiruumidesse koolides, sest päris kindlasti on klassi õpilaste hulgas neid, kes õietolmuallergia tõttu hakkavad aevastama, nina muutub vesiseks, silmad sügelevad ja võib tekkida ka köha.

Nüüd on seda vaja öelda ka lasteaedade kohta, sest aina sagedamini avalduvad õietolmuallergia nähud eelkoolieas ja esimesel õitsemise hooajal ei osatagi seda alati allergiaga seostada.

Infopäeva ettekanded on järelvaadatavad allergialiidu Youtube’i-kanalis.

PÄEVAKAVA

12.00–12.30	Kogunemine
12.30	Kuidas hakkama saada õietolmuallergiaga? Dr Triine Annus, Ida-Tallinna Keskhaigla
13.00	Astma algab lapseeas. Dr Maire Vasar, Tartu Ülikooli Kliinikum
13.30	Nõuandeid allergiaga patsiendile allergeenikontakti vähendamiseks. Dr Anneli Viidebaum, Tartu Ülikooli Kliinikum
14.00–15.00	Lõunapaus
15.00	Äge ja krooniline urtikaaria. Dr Maie Jürisson, Tallinna Lastehaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla
15.30	Anafülaksia põhjused, tunnused ja ravi võimalused. Dr Mare Pauklin, Tartu Ülikooli Kliinikum
16.00	Toiduallergia ja -talumatus, mis on sarnast ja erinevat? Dr Kadri Muoni, Tallinna Lastehaigla

Õietolmuhooaeg on kätte jõudnud ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ õietolmuseirega alustanud. Üksikuid lepa, kase ja sarapuu õietolmuteri on juba proovidest leitud mitmetes seirejaamades. Jaamad asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Kuressaares.

Seireandmeid on võimalik vaadata Allergialiidu kodulehelt, Eesti välisõhu kvaliteedi lehelt; üle-euroopalisi õietolmu leviku mudelprognoose näeb Soome Meteoroloogia Instituudi kodulehelt.

27. oktoobril 2024 tähistas Lääne-Virumaa Allergia ja Astma Ühendus oma 10. sünnipäeva Kunda Tsemenditehase Muuseumi külastusega ja piduliku koosviibimisega Vabriku kohvikus.

Venekeelse Postimehe ajakirjanik Dmitri Raja küsimustele vastas dr Kaja Julge.

Kas võib öelda, et viimastel aastatel on Eesti elanikel sagedamini avastatud allergiat?
Allergia tõepoolest Eestis sageneb ja järjest enam on ülitundlikkust nii toitude, loomade kui õietolmude suhtes. Hingamisteede allergianähud avalduvad sagedamini kui varem ja tekivad aina nooremas eas.

Kas võib öelda, et Eesti elanikud on hästi teadlikud allergiliste reaktsioonide sümptomitest?
Seoses allergiahaiguste levimuse suurenemisega paraneb ka teadlikkus, sest inimesed otsivad ja saavad teada oma kaebuste põhjused ning info levib ka nende sugulaste ja tuttavate hulgas. Kindlasti teadmised allergiahaiguste sümptomitest järjest paranevad ja püüame sellele kaasa aidata ka Eesti Allergialiidu kodulehe kaudu, kus Kodutohtri allergialisa artiklid, videofilmid, küsimused-vastused kõigile nähtaval.

Kas on sageli olukordi, kus inimene kannatab aastaid peavalu või halva une all ja siis 30-aastaselt teeb uudishimust allergiatesti ja avastab, et tal on õietolmu talumatus, kuigi tal pole kogu elu selliseid probleeme olnud?
Õietolmuallergia võib tekkida igas vanuses, noortel täiskasvanutel ongi seda kõige enam. Tavaliselt tekivad esimesed sümptomid küll lapseeas, kuid võivad avalduda ka alles 30-40 aastaselt. Haigusnähud võivad elu jooksul taanduda.

Miks võivad allergiad ilmneda vanusega ja milliste sümptomite põhjal saab aru, et on mõtet pöörduda allergoloogi poole?
Eelsoodumus allergia kujunemiseks antakse edasi geenidega, samas allergia tekke risk võib realiseeruda erinevas vanuses ja avalduda erinevate sümptomitena nt nahalööbed, allergiline nohu/silmapõletik, astma. Võib olla nii, et inimesel tekib allergia, kuigi kellelgi lähisugulastest ei ole allergiat olnud või siis seda ei ole teada (ülitundlikkust ei ole diagnoositud/kindlaks tehtud). Samas ei ole kõik allergikute järeltulijad allergiaga. Oma osa allergia kujunemisel on kindlasti keskkonnateguritel ja nende rolli uurimisega tegeldakse väga intensiivselt.
Allergianähtude avaldumise kohta leiab rohkesti infot www.allergialiit.ee
Testide tegemisel on oluline nende tulemuste interpreteerimine – positiivne nahatest või verest IgE antikehade suurenenud sisaldus ei tarvitse tingimata olla seotud konkreetsete allergianähtudega ja test võib jääda ka negatiivseks, kuigi on seos allergeenikontakti ja haigusnähtude tekke vahel.

Allergiapäev toimus laupäeval, 20. aprillil 2024 Wittensteini Tegevusmuuseumis.

Kavas
12.00–12.30 Kogunemine
12.30 Kuidas hakkama saada õietolmuallergiaga? Dr Triine Annus, Ida-Tallinna Keskhaigla
13.00 Lemmikloomad kodus. Dr Maire Vasar, Tartu Ülikooli Kliinikum
13.30 Veip – süütu pulk või ohtlik lõks? Dr Katrin Köbas, Tartu Ülikooli Kliinikum
14.00–15.00 Lõunapaus
15.00 Äge ja krooniline urtikaaria. Dr Maie Jürisson, Tallinna Lastehaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla
15.30 Anafülaksia põhjused, tunnused ja ravi võimalused. Dr Mare Pauklin, Tartu Ülikooli Kliinikum
16.00 Toiduallergia ja -talumatus, mis on sarnast ja erinevat? Dr Kadri Muoni, Tallinna Lastehaigla
16.30 Jaanika Reismanni sõnavõtt

Keskkonnauuringute keskuse seirejaamad asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Kuressaares. Proove koguti ja analüüsiti igapäevaselt, v.a Kuressaares, kus neid koguti nädala kaupa. Tulemusi kajastati ööpäevaste kontsentratsioonidena Eesti õhukvaliteedi seireveebis ja allergialiidu kodulehel.

Valminud aruandes „Aerobioloogiline seire 2023. aastal“ on vaadeldud kaheksa õietolmurühma ja ühte tüüpi hallituseoste kontsentratsioone õhus. Tulemusi on võrreldud eelnevate aastate aruannete tulemustega.

Oma tähelepanekud ja soovitused ilmunud aruandega seoses andis dr Kaja Julge (allergoloog, TÜ kliinikum):

„Õietolmu sisaldust Eestis saab jooksvalt jälgida Eesti Allergialiidu kodulehelt – õietolmuseire. See on vajalik teave paljudele õietolmu suhtes ülitundlikele inimestele, sest allergiaga inimeste hulk on aastatega jõudsasti suurenenud. Praeguseks võime juba rääkida, et pollinoosi kaebusi on kuni 25%-l Eestimaa elanikest.
Praegu tolmleb lepp ja õitsemist alustab sarapuu ning õietolmu kontsentratsioon õhus on suuresti seotud ilmaoludega – kõrgemad on need sooja päikeselise ja tuulise ilmaga.
Nagu ikka on õhus hallituse eoseid, millega tuleb arvestada riisumistööde alustamisel.
Seoses reisimisega on hea saada ülevaade ka õietolmu leviku kohta teistes riikides silam.fmi.fi/pollen.html“

Käesoleval, 2024. aastal jätkub õietolmuseire Tallinnas veebruari algusest ja teistes seirejaamades märtsi algusest.

ÕIetolmuseire andmete järgi on lepp alustanud tolmlemist. Õietolmuallergikute jaoks on saabunud aeg varuda endale ravimeid, et hooajaks valmis olla.

Õietolmuseire

Umbes pooled 7–14-aastastest lastest veedavad ühes nädalas enam kui 30 tundi koolis, lisaks pühendab keskmiselt iga laps huviringile 4,1 tundi. Kevad-suvine periood on eriti riskirohke aeg allergikutele, sestap peavad oskama anafülaksiat kiiresti ära tunda ning õigesti tegutseda nii lapsevanemad, hooldajad, huviringide juhid kui õpetajad.

Veebiseminaril „Allergiast anafülaksiani“ käsitleti teemasid:

• Lühiülevaade allergilistest seisunditest koolieas
• Kuidas anafülaksiat ära tunda
• Juhtnöörid tegutsemiseks

Veebiseminaril tegi ettekande dr Mare Pauklin, allergoloog ja TÜK Sisekliiniku Ambulatoorse osakonna juhataja

Seminar oli järelvaadatav kaks nädalat.