Eesti Allergialiit püüab parandada allergiahaigete elukvaliteeti

  • Filtreeri tüübi järgi:

Akne

Tekst: Maie Jürisson, Tallinna Lastehaigla ja Põhja-Eesti regionaalhaigla dermatoloog

Akne on tavaliselt teismeliste nahaprobleem, kuid seda tuleb ette ka imikutel ja väikelastel ning täiskasvanutel.

 

Nimetus „akne” pärineb 19. sajandist kreeka keelest ja tähendab tavalist näolöövet.

See on sage teismeliste nahaprobleem, kuid tuleb ette ka imikutel ja väikelastel, samuti esineb seda täiskasvanueas. Aknel on märkimisväärne mõju noore enesehinnangule – see võib olla stressi, depressiooni ja tõrjutuse ajendiks.

Akne on põletikuline haigus karva-rasunäärmes ja selle vahetus ümbruses. Haigusnähud ilmnevad kehapiirkondades, kus on rohkelt karva-rasunäärmeid – näol, rinnapiirkonnas, õlgadel ja seljal. Karva-rasunääre on nahatekis, mis koosneb üheks liitunud karvanääpsust ja sellesse suubuvast rasunäärmest.

Rasunäärmed toodavad suguhormoonide, eelkõige meessuguhormoonide mõjul peamiselt rasvhapetest ja vahaestritest koosnevat naharasu, mis nahapinda õlitades varustab seda ühtlasi mõnede toitainetega, pehmendab nii nahka kui ka selles kasvavaid karvakesi, säilitab vajalikku niiskustaset ning loob kergelt happelise keskkonna, mis kaitseb meid haigustekitajate eest.

Tekkepõhjused

Akne täpne põhjus pole teada, kuid on kindlaks tehtud kolm peamist tekkemehhanismi:

  • karva-rasunäärme ummistus;
  • naharasu;
  • aknebakter Propionibecterium acnes, uuema nimetusega Cutibacterium acnes.

Karva-rasunäärme ummistus tekib rasu, vananenud sarvkihi rakkude, keratiini ja melaniini kogunemisest/kuhjumisest rasunäärmejuhas, nahapinnast veidi allpool. Tekkinud ummistus venitab rasunäärmejuha välja, mis on nahal nähtav komedoonina. Lahtised komedoonid näevad välja tumedate või mustade täppidena. Nende musta värvuse üheks põhjuseks peetakse melaniini oksüdeerumist selles n-ö korgis.

Lisaks lahtistele ehk avatud komedoonidele on nahal ka kinnised ehk suletud komedoonid, mis on heledad või kergelt kollakad nahaalused terakesed, mida on eriti ilmekalt näha nahka veidi venitades. Selle ummistuse algatajaks on meessuguhormoonide toime, mis aktiveerib rasunäärmes rakkude paljunemist ja rasutootmist.

Ummistunud rasunäärmetes tekib aknebakteri ülekasv. Propionibacterium acnes on sügaval rasunäärmetes elutsev tavaline naha mikrofloora esindaja, kes kardab hapnikku ning soodsates umbsetes tingimustes paljuneb liigselt. P. acnes aktiveerib immuunmehhanisme, kutsudes esile põletiku rasunäärmete ümber, mida näeme punaste vistrikena. Tugeva põletiku korral liigub rasunäärme põletikukoldesse verest rohkelt valgeliblesid ning tekib mädavistrik, raskemal juhul paise.

Kolm raskusastet

Aknel on kolm raskusastet vähestest komedoonidest rohkete põletikuliste vistrikeni, harvadel juhtudel ka kiirelt ja ägedalt algava põletikulise lööbega vormini:

  • kerge – komedoonid; põletikus vistrikke ei ole või esineb harva;
  • keskmine – põletikuline akne komedoonide, punetavate ja mädavistrikega;
  • raske – rohke ja suuresõlmeline aknelööve, tavaliselt ka ulatuslik lööve näol, rinnal ja seljal.

Akne raskus sõltub pärilikkusest ja välistest teguritest. Raskekujuliste aknevormide korral on peres varem samuti esinenud rasket aknet.

Pärilikkus määrab rakkude jagunemise ja paljunemise kiiruse kitsas karva-rasunäärmejuhas ning on liigsarvestumise ja komedooni kujunemise eeldus. Oluline on ka hormoonide mõju ning rasunäärmete tundlikkus neile. Akne algus murdeeas on tihedalt seotud suguhormoonide taseme tõusuga sel ajal. Stress on akne ägestaja, sest suurendab kortisoolitaset ja see omakorda naharasu tootmist.

Välistest mõjudest on akne tekkes määravad eelkõige need, mis muudavad nahapinna umbseks ja sulgevad nahapoore, näiteks nahale määritavad õlid, rasvased kreemid-salvid jms kosmeetika, samuti mõned nn mittehingavad, liibuvad riided. Lisaks raskendab aknet kõik, mis nahapinda vigastab: liiga karm nahapuhastus, ülearu tugevad või sagedased nahakoorimised, komedoonide ja vistrike pigistamine.

Ravi

Akne puhul on tähtis varakult alustatud ravi, et vähendada või vältida hilisemat jääklaikude ja armide teket.

Komedooniravi on esmatähtsusega kõikide raskusastmete korral. Välispidiste ravimite toimeained on siin adapaleen, tretinoiin ja aselaiinhape.

Põletikuvastase ja antibakteriaalse toimega on antibiootikumid; paikselt, nahal kasutatakse neist klindamütsiini ja erütromütsiini. Nende tarvitamise kohta annab raviarst juhise, kui kaua seda võib teha, sest neid ei saa kasutada piiramatu aja.

Bensoüülperoksiid on samuti antibakteriaalse toimega, kuid ei ole antibiootikum.
Raskete aknevormide korral määratakse suukaudseks raviks kas antibiootikumi või isotretinoiini. Igast individuaalsest juhust lähtudes määrab ravi nahaarst ja annab täpsed juhised ravimi tarvitamise ja ravi vältel tehtavate vajalike ohutusanalüüside kohta.

Hooldusvahendid

Kõik akneravimid pärsivad rohkem või vähem naha rasutootmist – seetõttu käib raviga kaasas naha kuivaks muutumise oht. Sellega tuleb arvestada, kui valida nahale pesemisvahendeid: need peaksid olema õrnalt happelise pH-ga, tundlikule nahale leebed geelid, vahud, vahtgeelid või isegi pesukreemid.

Kõik paiksed ravimid peab kandma alati puhtale nahale. Lisaks ravile tuleb sel juhul kasutada niisutavaid, mittekomedogeenseid kreeme, mille valik on apteegis üsna suur.

Kindlasti tasub arvesse võtta seda, et raviefekti saavutamine võib võtta aega nädalaid ning nõuab järjepidevust.

Soovitused nahahoolduseks

  1. Pese kaks korda päevas leebe pesuvahendiga ning lisaks siis, kui oled higistanud.
  2. Pesuvahend kanna nahale sõrmeotste, mitte svammi või muu sellisega – vähegi karedad materjalid ärritavad nahka.
  3. Ära kasuta alkoholisisaldusega nahatoonikuid, nahakoorijaid, kuivatavaid aineid.
  4. Rasusel ja läikival nahal ära kasuta rasvaseid ja õlisisaldusega puhastusvahendeid.
  5. Pese ja loputa nahka leige veega.
  6. Ära kraabi ega kratsi lööbelist nahka.
  7. Kui juuksed muutuvad kiiresti rasuseks, pese neid igapäevapesuks mõeldud šampooniga.
  8. Lase nahal paraneda loomulikul teel: pigistamise, torkimise ja nokkimise tagajärjel tekivad armid, akne paranemine võtab kauem aega ja on jäävate armide oht.
  9. Hoia käed näost eemal. Tihti puudutamine ja katsumine on seotud akne sagedasema ägenemisega.
  10. Väldi päiksepõletusi, kasuta sobivaid päiksekaitsevahendeid ning ära käi solaariumis.
  11. Kanna avaramaid ja vabamaid, õhku läbi laskvaid riideid, eriti siis, kui aknelööve on rinnal ja seljal.
  12. Kui ravimid sisaldavad adapaleeni, tretinoiini, bensoüülperoksiidi või salitsüülhapet, võib nahk muutuda kuivaks. Sel juhul vajad niisutavat kreemi, mida tuleb määrida puhtale kergelt niiskele nahale.

Allikas: AAD, www.aad.org/public/diseases/acne/skin-care

Aknearmide ravis kasutatakse tretinoiinkreemi, nagu akneraviski. Kosmeetilistest protseduuridest on võimalik teha happekoorimist, mikrodermaabrasiooni ehk teemantlihvimist ning koorimisi mitmesuguste laseritega.

Toitumine

Mitmed teaduslikud uuringud on püüdnud selgitada akne ja toitumise vahelisi seoseid ning tulemused on olnud vastuolulised.

Kõrge glükeemilise väärtusega toiduained, eelkõige maiustused ja kondiitritooted soodustavad ja raskendavad akne kulgu. Piimatoodetest on raskemat aknet seostatud vähendatud rasvasisaldusega piimatoodete ja vadakutoodetega. Leitud on ka B12-vitamiini põletikku tugevdav toime akne puhul.