Tekst: Maire Vasar, Tartu Ülikooli kliinikumi vanemarst-õppejõud ja Tartu Ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog
Allergia mõjutab igas vanuses inimesi alates imikueast kuni kõrge vanaduseni, kuid haiguse või allergiliste reaktsioonide levik ja muster muutub inimese vanusega.
Allergiahaigused on kogu maailmas väga levinud ning nende esinemissagedus on viimastel aastakümnetel kasvanud nii Eestis kui ka mujal. Enamasti algab allergia lapseeas – umbes igal viiendal lapsel on erinevaid allergianähte –, kuid on võimalik, et allergia tekib hoopis hilisemas eas.
Levinuimad allergiad lapseeas
Igal lapsel võib tekkida allergia, kuid tekkerisk on suurem nendel, kelle lähisugulastel on samuti ülitundlikkust.
Lapseeas on allergiat sagedamini kui täiskasvanutel, kusjuures lastel esineb sageli mitu allergiahaigust koos. Kui imikutel ja väikelastel tuleb kõige sagedamini ette atoopilist dermatiiti, toiduallergiat ja viiruse põhjustatud astmat, siis vanematel lastel on rohkem astmat ja allergilist rinokonjunktiviiti. Sellist allergiahaiguse seost lapse vanusega nimetatakse allergiamarsiks – see viitab allergiahaiguste loomulikule kulule imiku- ja lapseeas.
On leitud, et ühe allergilise seisundi olemasolu suurendab teiste tekkeriski. Olulised seosed on ekseemi ja hingamisteede allergia, ekseemi ja toiduallergia ning riniidi ja astma vahel. 70% ekseemiga imikutel on oht haigestuda kas astmasse või allergilisse riniiti (nohusse). Mõõdukalt raske või raske ekseemiga imikutel on toiduallergia risk 30–50%. Ohtu suurendab veelgi ülitundlikkus teatud allergeenide suhtes. Samas kasvavad paljud lapsed oma allergiast välja, eelkõige toiduallergiast, nagu piima-, muna- ja teraviljaallergiast.
Täiskasvanuea levinuimad allergiad
Nagu lastel, võib ka täiskasvanutel tekkida ülitundlikkus mis tahes allergeeni suhtes. Täiskasvanutel võib allergia esmakordselt avalduda alles 30.–40. eluaastatel – inimene muutub ülitundlikuks millegi suhtes, mida ta varem pole täheldanud.
Sagedasim täiskasvanueas algav allergia on õietolmuallergia ehk pollinoos. Toiduallergia ja atoopilise dermatiidiga lastel tekivad hilisemas eas sageli just õietolmuallergia sümptomid, kuid see võib olla täiskasvanueas ka nendel, kellel ei ole varem, lapseeas mingeid allergiavaevusi olnud.
Ka loomaallergiat on rohkem täiskasvanuna, kui võetakse koju lemmikloom. Vanemas eas võib samuti ilmneda allergia ravimite, kemikaalide ja metallide suhtes, mis ei ole tüüpilised allergeenid lapseeas. Ravimite vastu ülitundlikkust esineb täiskasvanutel sagedamini kui lastel, naistel sagedamini kui meestel ning vanadel rohkem kui keskealistel ja noortel.
Eakatel on reaktsioone tihedamini seetõttu, et nende ainevahetus on muutunud ja nad kasutavad mitut ravimit samal ajal. Kõige sagedamini põhjustavad ülitundlikkusreaktsioone antibiootikumid, palavikualandajad, valuvaigistid, vererõhuravimid ja epilepsiavastased arstimid.
Miks allergia kujuneb mõnel inimesel alles täiskasvanueas, pole veel päris selge. Arvatakse, et kui lapsena on allergeeniga kokkupuude olnud vähene, siis täiskasvanuna kokkupuude kõrgema allergeenitasemega võib kutsuda esile allergianähte. Isegi ainult üks raske allergiaepisood lapsepõlves suurendab allergia tekke tõenäosust täiskasvanueas. Võimalikeks vallandajateks võivad olla kolimine uude elukohta, esmakordselt lemmiklooma võtmine või töökohas uute või suuremas koguses allergeenidega kokkupuude.
Toiduallergia
Toiduallergiat on sagedamini lastel kui täiskasvanutel: 5–10% lastest ja 1–2% täiskasvanutest.
Kõige sagedasemad allergiat tekitavad toiduained nii lapse kui ka täiskasvanueas on piim, muna, kala, koorikloomad, maapähkel ja teised pähklid, nisu ja soja – need moodustavad umbes 90% kõigist toidu põhjustatud reaktsioonidest. Piima-, muna- ja maapähkliallergia on kõige levinumad just imikutel ja väikelastel.
Lapseea toiduallergia prognoos on hea, kuna suurem osa toiduallergiatest kaob väikelapse- või hiljemalt teismeeas. Toiduallergia täiskasvanutel tähendab lapseeas alguse saanud toidureaktsioonide püsimist, kuigi ülitundlikkus mõne toiduaine vastu võib tekkida alles täiskasvanuna. Uuringutest selgub, et ligikaudu neljandikul kuni pooltel ilmnevad esimesed toiduallergia sümptomid alles täiskasvanuna.
Enamikku täiskasvanute toiduallergiaid põhjustab ülitundlikkus ristallergiast õietolmuga seotud toiduallergeenide suhtes (värsked puu- ja köögiviljad). Täiskasvanutel on väga levinud ka allergia kala ja koorikloomade vastu. Kooriklooma- ja pähkliallergia põhjustavad teistest rohkem võimalikku eluohtlikku reaktsiooni ehk anafülaksiat.
Lisaainete sisaldus ja nende maksimaalsed kogused toiduainetes on reguleeritud Euroopa Liidu toiduaineseadusega. Kuna kogused on väikesed, ilmneb ka lisaainete tekitatud ülitundlikkust harva. Sagedamini esineb neid reaktsioone täiskasvanutel ja kroonilise nõgeslööbega inimestel. Kroonilise nõgeslööbega võivad kolmandikul kuni viiendikul juhtudest lisaained raskendada haigusnähte, kuid nad on väga harva nõgeslööbe ainus põhjus.
Atoopiline dermatiit
Atoopiline dermatiit algab enamasti imikueas. 10 protsendil võib see ilmneda alles väikelapseeas või veelgi hiljem, kuigi enamasti algab dermatiit enne kolmandat eluaastat.
Paljudel imikueas alanud atoopilise dermatiidi lööbest taandub enne kooliminekut, ent viiendikul jätkub dermatiit ka täiskasvanuna ja võib kesta kõrge vanuseni. Lööbele iseloomulikud piirkonnad muutuvad vanusest olenevalt.
Kaasuv toiduallergia on oluline dermatiidi ägestaja imikul ja väikelapsel. Vanematel lastel ja täiskasvanutel hakkab suuremat rolli mängima naha otsene reageerimine ümbruskonna ärrititele ja allergeenidele. Lapsepõlves raskete sümptomitega dermatiit on tavaliselt probleemne ka täiskasvanuna.
Bronhiaalastma
On teada, et astma algab lapseeas. Allergiline astma on sagedasem lapseeas ja väheneb vanuse kasvades pidevalt, samas mitteallergilise astma esinemissagedus on suurem just hilises täiskasvanueas. Alates 40. eluaastast on enamik uutest astmajuhtumitest mitteallergilised.
Lapseeas on kõige suuremad astmat vallandavad tegurid hingamisteede viirushaigused, allergeenid ja kehaline aktiivsus. Väikelapseeas on suurim hingamisteede viiruste osakaal, kuid koolieas nihkub rõhk allergeenidele – suuremal osal astmahaigetest on tekkinud ülitundlikkus tolmulestade, loomakarvade ja õietolmude vastu.
Üks peamisi erinevusi on see, et täiskasvanute astma nähud kipuvad püsima ja neid ilmneb rohkem naistel kui meestel. Lastel on tavaliselt episoodilised astmasümptomeid, mis enamasti kaovad teismeeas. Täiskasvanutel on astma sageli raskem kui lastel.
Kas allergia võib aja jooksul ka taanduda? Võib. Isegi täiskasvanuna tekkinud allergia võib taanduda 50-ndates ja 60-ndates eluaastates, kuna vananedes nõrgeneb ka immuunvastus allergeenidele.
Kokkuvõtteks
Allergia võib tekkida igas vanuses ja see võib ka taanduda igas vanuses. Lapseeas alanud allergia võib kesta ka täiskasvanueas, kuid mõnel inimesel tekib allergia alles täiskasvanuna. Mõnda inimest mõjutab allergia kogu elu.
On tähtis, et allergiaga inimesel on põhjalik teave oma haigusest, selle kulust ja kroonilisusest.
