Eesti Allergialiit püüab parandada allergiahaigete elukvaliteeti

  • Filtreeri tüübi järgi:

Taimeõlid naharavis

Tekst Maie Jürisson, Tallinna Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tallinna lastehaigla dermatoveneroloog

Taimeõlisid on juba ammustest aegadest kasutatud kosmeetilisel ja ravieesmärgil – stabiilseid taimeõlisid, mis ei lendu, saab kasutada ka nahahaiguste ravimisel.

 

Taimeõlisid on iidsetest aegadest kasutatud erineval otstarbel: toiduvalmistamisel ja selle säilitamisel, haiguste ravis kas ravimi või selle koostisosana, hügieeni ja tervise hoidmisel, ilusa välimuse saavutamiseks; isegi Egiptuse palsameerimiskunstis.

Tänapäeval on taimsed õlid jätkuvalt tervise hoidmisel ja taastamisel kõrgelt hinnatud, sest loodusravi on populaarne ning uute teadusmeetoditega on õnnestunud selgitada taimsete komponentide toimemehhanismid suisa molekulaarse tasandini.

Et paremini mõista, kuidas õlid nahale mõjuvad, on abiks mõningad eelteadmised naha ehitusest ja talitlusest.

Naha ehitus ja talitlus

Nahk on inimese suurim organ ning tema olulisim ülesanne on olla barjääriks sise- ja väliskeskkonna vahel. See on end taastootev ja pidevalt uuenev süsteem, mis üldjoontes koosneb erinevatest rakkudest ja rakuvaheainest.

Naha välimine osa on epidermis ehk marrasknahk ja selle pindmisim kiht on sarvkiht, mida on tabavalt võrreldud telliskivimüüriga, sest sellele langeb põhiline barjääriroll.
Vaadeldes sarvkihti lähemalt, näeme nn telliskivide osas sarvrakke ehk korneotsüüte, mida ümbritseb kihiline lipiid ehk rasvu ja õlisid sisaldav rakuvaheaine, mis täidab n-ö mördi ülesannet.

Kogu sarvkihi ehitusmaterjal, „telliskivid ja mört“, on toodetud marrasknahas. Selle sügavaimas kihis paiknevad pidevalt jagunevad tüvirakud: igal jagunemisel tekkinud üks tütarrakkudest alustab liikumist järjest naha välispinna poole, läbides oma teel kokku neli erinevat arengukihti. Kui need on umbes keskmise küpsusega ja suhteliselt lähedal nahapinnale, valmivad naharakkudes lipiide sisaldavad õhukese membraaniga kaetud tilgakesed ehk lamellaarkehakesed, mis edasise küpsemise ajal surutakse raku seest rakuvaheruumi. Seal lahustuvad lamellaarkehakeste membraanid ning lipiidid täidavad rakuvaheruumi imeõhukeste kihtide ehk lamellidena ja sulgevad kindlalt kõik rakkudevahelised tühjad kohad. Nii täidavad lipiidid oma ülesannet naha terviklikkuse säilitamisel.

Meie unikaalne nahalabor

Samal ajal toimuvad ka rakkudes pidevad muutused: erinevate ensüümide kaasabil sünteesitakse keratiin, mis annab epidermisele tugevuse. Veel üks oluline marrasknahas toodetav valk on filagriin, millest ensüümide toimel valmivad naturaalsed niisutavad faktorid: aminohapped, uurea jt. Lisaks tekib marrasknahas veel happeid, sooli, suhkruid jne, mis kõik annavad suurema või väiksema panuse, et hoida kinni eluks üht olulisimat ainet – vett.

Õige veesisaldusega nahk on pehme, elastne ega lase enamikku väliskeskkonnast pärit võõraineid läbi. Võib julgelt öelda, et me kanname seljas üht unikaalset laborit – nahalaborit, mis koosneb lipiididest, valkudest, peptiididest, amino- jt hapetest, veest, sooladest ning isegi suhkrutest. Kui selles laboris üks lüli ei toimi või talitleb valesti, muutub kogu marrasknaha kvaliteet: selle ehitus, välimus, läbitavus mikroobidele ja ärritajatele, terviklikkus; nahaaistingud, nagu sügelemine ja valu.

Stabiilsed taimeõlid

Manustades aineid, mis on nahale vajalikud, kuid millest on puudus näiteks nahahaiguse, vigastuse või ka päriliku võimetuse tõttu neid toota, saame paljutki parandada. Üks võimalus on kasutada naharavis taimeõlisid.

Taimeõlisid on juba ammustest aegadest kasutatud kosmeetilisel ja ravieesmärgil ning neil on nahale mitu head füsioloogilist mõju.

Sinu nahk

  • Marrasknaha ehk epidermise paksus on umbes 0,05 mm.
  • 1 mm suurusel pinnal on 50 000 rakku.
  • Rakkude küpsemine idukihist välispinnani võtab umbes neli nädalat.
  • Vigastuse korral on naharakkudel võime paljuneda mitu korda kiiremini.

Üldiselt võib taimeõlisid jagada:

  • eeterlikeks õlideks, mis toatemperatuuril lenduvad, ehk lihtsamalt öeldes lõhnavad;
  • fikseeritud ehk stabiilseteks õlideks, mis ei lendu, st ei lõhna.

Siinkohal on juttu stabiilsetest taimeõlidest, mida saab nahahaiguste ravimisel kasutada.

Nagu nimetuski ütleb, saadakse taimeõlisid taimedest, täpsemalt nende seemnetest või viljadest. Õlide kättesaamise meetodeid on erinevaid, ent külmpressimises saadud õlid on puhtamad ja toiteväärtuselt paremad, sest ei sisalda keemilise rafineerimisprotsessi jääke ega kuumutamisel tekkida võivaid kõrvalsaadusi.

Õlide määrimisel tekib nahapinnale õhuke kile, mis peatab vee- ja soojuskao ning annab niisutava efekti, justnagu kile kaitseb peenart. Optimaalne veesisaldus on vajalik rakkude jagunemiseks, küpsemiseks ja elutegevuseks ehk kogu nahalabori tööks.

Peale nahale antava kattekile efekti on õlidel ka teisi toimeid: mõned komponendid pärsivad põletikku, mikroorganismide tegevust ja vabade radikaalide mõju, teised koostisosad seevastu ergutavad uuenemisprotsesse.

Fikseeritud taimeõlide põhikomponendid on:

  • triglütseriidid, vabad rasvhapped, vahad ja skvaleen – need ained vastutavad eelkõige kattekile tõhususe eest;
  • tokoferoolid, fenoolühendid – antioksüdandid, millele omistatakse ka vähivastast toimet;
  • steroolid, stanoolid – vaigistavad põletikku;
  • fosfolipiidid – parandavad keramiidide tootmist nahas.
    Mõned õlide koostisosad võivad olla nahale kahjulikud: rasvhapetest näiteks oleiinhape, mis pikaajalisel kasutamisel lõhub sarvkihti, kahjustades nahabarjääri. Enamik taimeõlidest sisaldab oleiinhapet, mõni rohkem, teine vähem. Oleiinhappe kahjulikku mõju aitavad vähendada teised õlides leiduvad rasvhapped ja koostisosad.

Erinevad õlid

Oliiviõli sisaldab üle 200 komponendi, neist olulisimad on oleiin-, linool- ja palmitiinhape ning fenoolid. Oliiviõli soodustab haava paranemist; paradoksaalselt võib aga kahjustada sarvkihti, kui seda õli kasutada üksi pikemat aega. Fenoolidega seostatakse oliiviõli kasvajavastast toimet.

Päevalilleseemneõli sisaldab peamiselt linool- ja oleiinhapet. Parandab sarvkihi veesisaldust ja terviklikkust. Leitud on ka vähivastast toimet.
Viinamarjaseemneõli sisaldab linoolhapet ja resveratrooli, mistõttu niisutab nahka ja on vähivastaste omadustega; lisaks sellele ergutab nahas mikroobivastaste ainete tootmist. Kookosõli erineb oma koostiselt teistest õlidest märgatavalt. Tema peamine komponent on lauriinhape (49 protsenti), mis on mikroobivastase toimega – nii bakterite, viiruste kui ka seente vastu. Niiskuse hoidmisel nahas on kookosõli võrreldav mineraalõliga ning on seetõttu sobiv kerge ja mõõduka kuivnahksuse raviks. Soodustab haava paranemist ja uue epiteelkoe teket.
Saflooriõli sisaldab 80 protsenti küllastumata rasvhappeid, 20 protsenti küllastunud rasvhappeid, lisaks ka fenooliühendeid ja tokoferoole. On heade nahka pehmendavate omadustega ning temas on leitud ka vähivastast toimet.
Sojaõli vähendab veekadu ning tänu fütosteroolidele on põletikvastane; õlil on ultraviolettkiirguse eest kaitsev toime.
Maapähkliõli on niisutav; leitud on ka ultraviolettkiirguse eest kaitsvaid omadusi ja vähivastast toimet.
Seesamiõli kasutatakse Tai rahvameditsiinis valuvaigistava õlina näiteks liigesvalude korral. Õlil on väga hea niisutusvõime tänu temas sisalduvale sesamiinile. Kaitseb ultraviolettkiirguse eest; leitud on ka vähivastaseid omadusi.
Avokaadoõli on rikkaliku koostisega õli, milles leidub linool-, linoleen- ja oleiinhapet, beetasitosterooli ja beetakaroteeni, letsitiini, A-, C-, E- ja D-vitamiini. Niisutab ja soodustab naha paranemist. Sobib väga kuivale nahale, kuna parandab selle uuenemist, aitab paraneda nahalõhedel, samuti ergutab kollageeni sünteesi.
Kurgirohuseemneõli sisaldab tublis koguses linoolhapet; on leitud head ravimõju seborroilisele ja atoopilisele dermatiidile.
Jojobaõli on põletikuvastase toimega ning parandab ravimite läbilaskvust. Sobib ekseemi, seborroilise dermatiidi ja akne raviks.
Kaeraõli sisaldab linool- ja oleiinhapet, peale selle avenantramiidi, mis kuulub fenoolide hulka. Leevendab põletikku, kuid eriti väärtuslikuks muudab kaeraõli rakkude küpsemist ja talitlust parandav toime – rakud hakkavad tema toimel rohkem tootma keramiide jt vajalikke aineid.
Mandliõli ja granaatõunaseemneõli on parimad looduslikud õlid venitusarmidele.
Aprikoosiseemneõlil on eriline võime esile kutsuda raku elutsükli lõpetamine. Tänu sellele on aprikoosiseemneõli võimalik kasutada psoriaasi ravis.
Kibuvitsaõli sisaldab peale linool- ja oleiinhappe ka linoleenhapet. Tal on põletikuvastane ja antioksüdatiivne toime; tõhus ekseemi ja kuivade huulte ravis.
Kummeliõli vähendab veres histamiinitaset, millega seletatakse tema sügelemist leevendavat toimet.
Kanepiõli sisaldab küllastumata rasvhappeid, muuhulgas ka linool- ning alfa- ja gamma-linoleenhapet, mis aitavad leevendada nahakuivust; lisaks veel E-vitamiini ja karotenoide. Õlil on naha jaoks vananemis- ja põletikuvastane, samuti UV-kiirguse eest kaitsev toime.
Sheavõi on väga mitmekesise koostisega õli, sisaldades trigütseriide, oleiin-, linool-, steariin- ja palmitiinhapet, triterpeene, steroole, polüfenoole ja tokoferoole. Parandab nahas keramiidide sünteesi.

Mõjuvad erinevalt

Taimeõlid mõjuvad nahale erinevalt; nende toime oleneb õlide loomulikult varieeruvast koostisest ja saamisviisist.

Õlide komponendid mõjuvad sünergiliselt erinevate mehhanismide kaudu:

  • parandavad naha kaitsevõimet ja veesisaldust;
  • vähendavad põletikku;
  • toimivad antibakteriaalselt;
  • aitavad kaasa haava paranemisele;
  • soodustavad vähivastaseid mehhanisme.

Taimeõlide mõju oleneb veel naha seisundist ja kasutaja individuaalsetest eripäradest. Üks ja sama õli ei mõju kõigile võrdselt hästi: mis ühele on väga hea, võib teisel tekitada ärritust või isegi allergiat.
Nagu eespool mainitud, koosneb nahk veest, lipiididest, valkudest ning veel paljudest muudest ainetest. Seetõttu vajab nahk ka oma elutegevuseks mitmekesisemat hooldust, kui seda pelgalt taimeõlid saavad pakkuda. Kindlasti tuleb nahahoolduses kasutada baaskreeme ehk emolliente, mille koostises on ühendatud õlid jt vajalikud ained.