Mare Pauklin, Tartu ülikooli kliinikumi sisehaiguste-allergoloogia vanemarst-õppejõud
Allergilised haigused ja pahaloomulised kasvajad põhjustavad olulist haigestumust, suremust ja suuri tervishoiukulusid. On tehtud palju uuringuid, et leida seoseid kasvajalise haiguse ja allergia vahel.
Üldiselt ollakse arvamusel: seos allergiate ja vähi vahel oleneb viimase paiknemisest. Kindlasti on vaja täiendavaid uuringuid, et paremini mõista nende haiguste omavahelisi seoseid.
Immuunsüsteemi peamiseks ülesandeks on tekitada tõhus vastureaktsioon (immuunvastus) mitmesugustele välistele mõjuritele (eeskätt mikroorganismidele), tagades samal ajal organismi normaalne toimimise. Immuunsüsteem reageerib ka muul viisil organismi sattunud (nt mürkained), viidud (siiratud koed) või temas endas tekkinud (kasvajarakud) muutustele. Immuunsüsteem kaitseb organismi nakkushaiguste tekitajate ja vähirakkude eest.
Allergia kujutab endast organismi immuunsüsteemi reageerimisvõime muutumist ja suuremat tundlikkust tavaliselt ohutu aine vastu. Allergia avaldumine võib olla erinev: näiteks astma, nohu (riniit), silma sidekestapõletik (konjunktiviit), atoopiline dermatiit, nõgestõbi (urtikaaria) või anafülaksia.
Allergia on immuunsüsteemi talitluse levinud häire, mis esineb ligikaudu igal viiendal inimesel arenenud riikides. Sageduses on täheldatud maailma eri piirkondades kasvutrendi, eriti iseloomulik on see intensiivse majanduskasvuga regioonides.
Allergia tekke soodustajaks peetakse muu hulgas bensopüreeni – polütsüklilist aromaatset süsivesinikku, mida leidub kivisöetõrvas, tubakasuitsus ja suitsutatud toiduainetes. Bensopüreen on ühtlasi ka tugevalt kantserogeenne ehk vähki tekitav ühend.
Tähtsad mikroorganismid
Mikroorganismidel on immuunsüsteemi normaalse talitluse kujunemisel ja tagamisel suur tähtsus, kuna need annavad immuunsüsteemile stimuleerivaid ja reguleerivaid signaale. Seega on oluline varajane kokkupuude mikroorganismidega immuunsüsteemi väljakujunemise ajal – esimestel eluaastatel.
Allergiliste haiguste sagenemise põhjustena on välja pakutud mitmeid teooriaid, millest kõige tuntuim on nn hügieeniteooria. Selle järgi õpetavad lapseea kokkupuuted viirusnakkustega immuunsüsteemi võitlema väliste teguritega.
Nakkushaigustest hoidumine võib muuta immuunsüsteemi käitumist ja suunata immuunrakke allergia tekke suunas – reageerima liiga agressiivselt organismi sattunud ainetele, mis ei ole tegelikult talle ohtlikud. Seetõttu võib suurtes peredes ja lasteaedades käivatel lastel esineda allergilisi haigusi vähem kui väikestes lastekollektiivides või kodus hoitud lastel.
Osa viiruste korral (näiteks RS-viirus) on siiski ka viiteid negatiivsetest toimetest immuunsüsteemile ja suuremast allergiariskist. On veel mitu tegurit, mis võivad immuunsüsteemi kujunemist mõjutada: näiteks passiivne või aktiivne suitsetamine, ülekaal, pärilik soodumus, ebatervislik toitumine. Needsamad tegurid on ka kasvajate tekke riski olulised soodustajad.
Tegusad T-abistajarakud
Immuunsüsteemi reguleerimisel on keskne roll T-abistajarakkudel ehk T-helperitel. Need on immuunreaktsioonide reguleerijad, mis annavad teistele immuunrakkudele käsklusi, kas tuleb puhata või tegevusse astuda. T-abistajarakud ehk Th1- ja Th2-rakud panevad tegutsema eri tüüpi immuunrakke. Th1-rakud osalevad eeskätt põletiku tekkimises.
Allergia aga on seotud Th2-rakkudega – basofiilide, eosinofiilide, makrofaagide ja antikehadega. Sel puhul on immuunsüsteem hüperreaktiivne, st reageerib tugevasti välisärritajatele, ja võib ära tunda kahjustunud või ebanormaalselt töötavaid rakke, muu hulgas kasvajarakke, ning hävitab need tõhusalt. Seda teooriat arvestades võib allergilistel inimestel olla kohastunud immuunsüsteem, mis kaitseb kasvajate eest.
Kasvajaspetsiifilised IgE-antikehad
Tuumori- ehk kasvajaspetsiifiliste IgE-antikehade tootmine võib kaitsta kasvajate eest. Lisaks on arvatud, et allergilised reaktsioonid teatud koes võivad eemaldada muteerunud rakke enne, kui need muutuvad vähkkasvajateks.
Erinevate uuringutega on leitud, et allergiliste haigustel on mitmete kasvajate suhtes pigem kaitsev toime. Nende järgi vähendasid allergilised haigused melanoomi, aju- ja kõhunäärmekasvajate riski, samuti hematoloogiliste kasvajate, soolekasvajate ning naistel kuse- ja suguelundkonna kasvajate ohtu.
Praegused uuringud ei anna piisavalt infot kaitsva toime kohta rinna- ja eesnäärmekasvaja suhtes.
Astma põdejal tundub olevat suurenenud kopsuvähirisk, kui inimene suitsetab. Hingamisteede põletik võib mängida tähtsat rolli kopsuvähi kujunemises, kuna põhjustab oksüdatiivset kahjustust ja kasvajaid maha suruvate geenide muteerumist.
Astmaga patsientidel on tavaliselt teised kopsuvähitüübid kui adenokartsinoom.
Eelmine:
15. aprill 2023
Järgmine:
15. aprill 2023
