Pähkliallergia

• 15. aprill 2023
• Ajakiri Allergia 2023
• immuunteraapia
• pähkliallergia
• pähkliallergia diagnoosimine
• ristallergia

Toiduallergia on immuunsüsteemi vahendatud ülitundlikkuse reaktsioon toidus olevatele valkudele ehk toiduallergeenidele.

Pähkliallergia on laialt levinud toiduallergia ja esineb umbes kahel protsendil inimestel maailmas. Pähkliallergiaga on seotud umbes pool anafülaksiajuhtumitest ja umbes 90 protsenti toiduallergiast tingitud surmajuhtudest. Hoolimata sellest, et Eestis on pähkliallergiat võrreldes muu maailmaga vähem, on pähklid ka meil üks peamisi raskete süsteemsete allergiliste reaktsioonide põhjustaja.

Põhilised puupähklid, mis tavaliselt võivad põhjustada allergilist reaktsiooni, on sarapuupähklid, India pähklid, Kreeka pähklid, pistaatsia- ja pekaanipähklid. Maapähklid on tegelikult kaunviljad, kuid rääkides pähkliallergiast peame tavaliselt silmas ka maapähkliallergiat.

Pähkliallergia kaob harva vanusega: uuringute andmetel ainult 10–20 protsenti lastest kasvab sellest välja.
Isegi väga väikese koguse pähklite söömine (näiteks varjatud kujul toidu sees) võib põhjustada tõsiseid, ootamatuid ja eluohtlikke allergilisi reaktsioone. Tavaliselt on tegemist kiiret tüüpi (IgE-antikehade vahendatud) allergilise reaktsiooniga ja sümptomid tekivad kiiresti, minutite jooksul.

Sümptomid
Allergilised reaktsioonid pähklite suhtes võivad pähkliallergiaga inimestel olla väga erinevad ja isegi sama inimene võib eri aegadel reageerida erinevalt.
Pähkliallergia sümptomid on sarnased vaevustega, mis on teiste toiduallergiate puhul. Üldjuhul tekib reaktsioon nahal või limaskestadel, näiteks huulte ja suulimaskesta paistetus ning sügelemine ja/või nõgeslööve nahal.
Raske allergilise reaktsiooni korral võivad ilmneda ka hingamis-, südame-, seedekulgla- ja/või närvisüsteemiprobleemid, näiteks häälekähedus, kuiv köha, vilistav hingamine, oksendamine, kõhulahtisus, teadvusehäired ja kahvatus.

Diagnoosimine
Pähkliallergia diagnoosimisel on tähtis kirjeldada vaevusi ja nende tekkimise olukorda (haiguslugu):

• mis on sümptomid ja kui kiiresti need tekkisid;
• mis kujul ja koguses inimene sõi pähklit enne, kui reaktsioon tekkis;
• kas reaktsiooni ajal olid ka kaasuvad tegurid, näiteks alkoholi tarbimine või füüsiline koormus;
• kas inimesel on ka teisi allergilisi haigusi, näiteks õietolmuallergia.

Täiendavad uuringud, nagu nahatestid ja analüüsid veenist – spetsiifiliste IgE-tüüpi antikehade määramine pähklivalkude vastu – aitavad kaasa pähkliallergia diagnoosi kinnitamisele. Siiski tuleb meeles pidada, et toiduallergia diagnoosi ei saa panna ainult uuringute tulemuste alusel – väga tähtis on ka allergiale vastava haigusloo olemasolu.

Provokatsioontestid on tänapäeval kuldne standard pähkliallergia diagnoosiks: kui haigusloo analüüs ja uuringud ei anna täpset vastust pähkliallergia olemasolu kohta, pakutakse patsiendile pähklit haiglas ja jälgitakse seal, kas vaevused tekivad või mitte.

Ristallergia
Inimesel võib olla esmane ehk primaarne tundlikkus (allergia) pähklite suhtes: siis on raske allergilise reaktsiooni tekke risk suur ja pähklite söömine on rangelt keelatud.

Ka võib esineda risttundlikkus pähklite vastu õietolmuallergiaga inimestel, kuna pähklid ja taimed sisaldavad sarnaseid valke, mistõttu pähklite söömisel tundub immuunsüsteemile, et inimesel on kontakt õietolmuga. Ristallergia avaldub tavaliselt suu limaskestal (oraalse allergilise sündroomina) ja raskete süsteemsete reaktsioonide risk pähklite söömisel on sellel puhul madal.

Sageli võib toiduallergia esineda üheaegselt erinevate puupähklite ja maapähklite suhtes.

Vältimine
Kui pähkliallergia on kinnitatud, tuleb see pähkel toidusedelist täielikult välja jätta. Pähkliallergiaga inimestel tuleb hoolikalt lugeda silte toidupakenditel ja olla ettevaatlik väljaspool kodu söömisel. Oht, et toit võib sisaldada pähkleid varjatud kujul, on väga suur.

Kui pähkliallergiaga inimene sai enne süüa mingeid muid pähkleid vaevusteta, siis nende pähklite söömine võib jätkuda, kuid tuleb arvestada sellega, et alati on olemas ka saastumise risk allergiat põhjustavate pähklitega.

Ravi
Kui ei ole õnnestunud vältida kontakti allergiat põhjustava pähkliga ja allergiline reaktsioon on tekkinud, siis ravitakse sümptomeid: kui vaevused tekivad ainult nahal või limaskestadel, piisab sellest, kui võtta allergiavastaseid tablette ehk antihistamiinikume. Anafülaktilise ehk raske süsteemse allergilise reaktsiooni puhul on ainuke tõhus raviaine adrenaliin.

Kui pähkliallergiaga inimesel on anafülaktilise reaktsiooni tekke risk, peab tal olema ostetud ja alati kaasas autoinjektor adrenaliiniga. Selle kirjutab välja arst, kes õpetab, kuidas autoinjektorit kasutada.

Immuunteraapia
Praegu uuritakse aktiivselt, kuidas ravida pähkliallergiat mitte ainult sümptomaatiliselt, ja selleks kasutatakse allergeenspetsiifilist immuunteraapiat.

Allergeenspetsiifilise immuunteraapia eesmärk on toiduallergiaga inimestel suurendada toidukogust, mida ta saab taluda probleemideta, vältides eluohtlikke reaktsioone allergeenide söömisel. Ravi käigus pakutakse arsti kontrolli all aastate jooksul talle pähkleid väga väikeses koguses, et organism harjuks toiduallergeeniga ja allergiat ei tekiks.

Eestis hetkel seda ravivõimalust kahjuks ei ole.