Nahahügieen ja pesuvahendid

• 15. aprill 2023
• Ajakiri Allergia 2023
• mitsellaarvesi
• nahahügieen
• pesemisvahendid
• pesukreemid ja pesuõlid
• pesuvahendid
• seebid ja sündetid

Terve täiskasvanu võib vajadusel pesta ka sagedamini ning isikliku eelistuse järgi tuleks valida kas seep või sündet ehk sünteetiline pesuvahend. Kui nahk on kuiv, peab veeprotseduuridele alati järgnema kreemitamine.

Nahk on piiripinnaks sise- ja väliskeskkonna vahel, mis kaitseb välismõjude eest ja hoiab sisekeskkonda: ta säilitab kehatemperatuuri ja organismi füsioloogilist tasakaalu, hoiatab valu või sügelemisega ohtudest ning annab puutetundlikkuse abil infot lähiümbrusest. Täiskasvanud inimese nahk moodustab ligi 16 protsenti kehamassist, mis teeb temast suurima elundi.
Nahal on ka sotsiaalne roll: meenutagem nahavärviküsimust, häbimärgitavaid nahahaigusi või võitlust vananemise nahailmingutega. Selle vastutuse tõttu vajab nahk hooldust, mille tähtsaks osaks on hea hügieen.

PESEMINE JA NAHK
Vahetult väliskeskkonnaga kokkupuutuv nahaosa on marrasknahk ehk epidermis. Pesemisel ja desinfitseerimisel mõjutame eelkõige seda.
Epidermise välimine, sarvkiht koosneb elututest sarvrakkudest, mis pidevalt märkamatult irduvad, kuid sügavamal on elusad ja jagunevad rakud, mille arvel nahk uueneb. Sarvkihi ehitust on võrreldud telliskiviseinaga, kus tellisteks on keratiinirohked sarvrakud ja mördi ülesannet täidab lipiidimaatriks, milles on peamiselt 50 protsenti keramiide, 25 protsenti kolesterooli ja 15 protsenti vabu rasvhappeid.

Marrasknaha rakud ja lipiidid paigutuvad kihtidena, üldjoontes nii, et vahelduvad vett siduvad ja vett hülgavad kihid. See on parim moodus sisekeskkonna kaitseks.
Lipiidisisalduse tõttu ei saa nahka puhtaks üksnes veega, kuid tänu veesiduvusele on veega ikkagi võimalik pesta. Seejuures on abiks surfaktandid – korraga vett hülgavaid ja vett siduvaid osi sisaldavad pesemisvahendid – seebid ja sünteetilised pesuvahendid ehk sündetid.

Surfaktandi osakese üks ots seondub veega ja teine lipiididega. Nii haarab surfaktant pestes lipiide siduva otsaga nahalt kaasa lipiidide ja rasuga seotud mustuse ja vett siduva otsaga lahustub loputusvette, mis nahalt ära uhutakse. Piltlikult väljendudes haarab ühe pesuaine tubli molekul ühe käega kinni mustusest ja rasust ning teise käega veemolekulist ja lahkub veega loputades.

Pesemise varjupooleks on see, et elusate naharakkude seinad sisaldavad samuti lipiide ja pesuainete molekulid ei tee vahet, mida võtta, mida jätta. Nii võivad mõned pesuvahendid ja pesemisharjumused kahjustada elusaid naharakke, näiteks leeliselised seebid ja liiga kuum vesi.

Tuleb lisada, et nahaga on tihedalt seotud mikrofloora, mis on orgaaniline osa kaitserindest, moodustades nahaga ühtse ökosüsteemi. Kasulike mikroobide rakumembraanid sisaldavad nii lipiide kui ka valke. Ka need võivad karmide pesuainetega pestes kahjustuda, kuid seda loomulikku kaitserinnet on kasulik hoida.

KUIDAS PESTA?
Lihtsalt vastates: me peseme käsi, käime duši all või vannis. Saunarahvana teame, et puhtaks saab ka saunas. Eraldi probleem on vastsündinu esmane pesemine ja lamavate haigete naha puhastamine. Käte desinfitseerimist oleme käsitlenud varem (vt Kodutohtri allergiaeri aprill 2021) ning siinkohal seda ei puuduta.

Nahahügieeni esimene ja tähtsaim põhimõte on mitte kahjustada nahka ja selle loomulikku mikrofloorat. Surnud rakkude, mustuse ja mikroobide eemaldamine nahapinnalt on vajalik, kuid samas on oluline säilitada naha loomulikke rasvu ja õlisid ning lasta nahal rahulikult töötada.

Marrasknahk on iseuuenev süsteem: alumises kihis toimub rakkude paljunemine, veidi kõrgemal keratiini ja lipiidide tootmine, milles on abiks mitmesugused ensüümid. Nahabarjääri taasloomine ja töö on võimalikud kindlal niiskustasemel. Hügieeniprotseduuridel tuleb sellega arvestada.

Mõned üldised juhised

• Eemalda igapäevane mustus, pestes pehmetoimelise seebi või muu puhastusvahendiga. Tõhusaks kätepesuks kulub vähemalt 10–15 sekundit.
• Väldi tugevat küürimist.
• Kasuta leiget vett. Kuum vesi võib nahka kuivatada ja kahjustada.
• Vali nahapuhastusvahendid, mis sisaldavad õrnatoimelisi pindaktiivseid aineid, niisutajaid, õlisid ja rasvu ning mis ei ole liiga happelised ega aluselised. Tugevatoimelised seebid ja pesuaineid on sageli leeliselised ning võivad eemaldada naha enda toodetud rasvu ja õlisid ning eemaldada või rikkuda loomulikku kaitsekihti.
• Pärast pesemist loputa korralikult.
• Kuivata patsutades ja põhjalikult, ka sõrmevahed ja käeseljad, ära hõõru.
• Vali nahahooldustooteid hoolikalt. Paljud seebid ja pesugeelid sisaldavad lõhnaaineid või värvaineid, mis võivad nahka ärritada või põhjustada allergiat.

PESEMISVAHENDID
Pesuvahendite riiulid on nii poodides kui ka apteekides rikkalikud. Peamised neist on seebid, sünteetilised pesuvahendid, (pesu)kreemid, duši- ja vanniõlid, mitsellaarveed. Veel on teada hulk traditsioonilisi ja leidlikke rahvalikke vahendeid, nagu näiteks muna, hapupiim ja sõnnik, millest siinkohal juttu ei tule.

Sobiva pesuvahendi valimine on tähtis puhtuse ja hügieeni tagamisel ning naha terviklikkuse ja kaitsevõime säilitamisel. Valik sõltub naha omadustest ja eripäradest – vastsündinu, teismelise, täiskasvanu ja eaka inimese nahal on suured erinevused, samuti nahahaiguste, näiteks atoopilise dermatiidi, ekseemi ja psoriaasi põdejatel.
Vastsündinute ja väikelaste nahk on õhem, kergemini vigastatav, vähema naharasuga ja loomuliku niisutava faktori sisaldusega. Teismeeas on rasutootmine suurenenud, nahal on põletikulisi aknesõlmi ja mädaseid vistrikke. Täiskasvanueas rasu, lipiidide, niisutavate tegurite ja veesisaldus marrasknahas väheneb.

Tundlik nahk eristub suurema närvitundlikkuse poolest. Kroonilistele nahahaigustega kaasub alati kuivnahksus, suurenenud on läbilaskvus ärritajatele, mikroobidele jms, põletiku ägenemised aina korduvad.

Nahapesuvahendi valikul tuleb lähtuda naha seisundist ja eripäradest. Uuringud näitavad õrna naha pesemiseks sobivad kõige paremini sündetid.

Seebid ja sündetid

Nagu öeldud, põhineb nahapesuvahendite tehnoloogia surfaktantidel, mis vähendades nahapinna pindpinevust eemaldavad mustuse. Kõik nahapesuvahendid sisaldavad vähemalt ühte, kuid sageli ka mitut surfaktanti, sest see võimaldab kasutada väiksemaid ja nahasõbralikumaid kontsentratsioone ja mitmekesisemat mõju, näiteks saavutada antibakteriaalset toimet, paremat vahuteket, loputuvust.
Pesuvahendeid on vaja, sest rasu ja lipiididega seotud mustust nahalt üksnes veega maha ei pese. Nahapesuvahendite kaks suuremat rühma on seebid ja sünteetilised pesuvahendid ehk sündetid. Ehkki viimased on seepidest nahasõbralikumad, säilitades naha terviklikkust ja mikrofloorat, on seebid traditsioonilisuse, looduslikkuse tõttu populaarsed.

Pesukreemid ja pesuõlid
Kuiva naha puhastamiseks saab kasutada ka vanni- ja dušiõlisid ning pesukreeme. Nende kasutamiseks ei ole kindlat teaduslikku tõendust, pigem traditsioonidel põhinev kogemuslik soovitus.
Kui kuiva naha tõttu on veega kokkupuude kipituse tõttu ebameeldiv, võib enne pesemist määrida nahale sobivat pehmema või vedelama konsistentsiga kreemi ja duši all see ringjate liigutustega maha pesta.
Duši- ja vanniõlisid soovitatakse ka atoopilise dermatiidi korral.

Mitsellaarvesi
Üks uuem ja tänapäevasem nahapuhastusvahend on mitsellaarvesi. Selles on nii väike seebi- või pesuaineosakeste ehk mitsellide kontsentratsioon, et paistab välja veena. Koostises kasutatakse väga õrnatoimelisi pesuaineid – puhastav toime on õrnem kui seebil või sündetil. Sobib õrna naha puhastamiseks. Mõned mitsellaarveed sisaldavad koguni nahka niisutavat glütseriini, kuid tasub teada, et puhastusvesi ei asenda niisutavaid kreeme.

Mitsellaarvesi on mõeldud eelkõige meigi eemaldamiseks, kuid oma õrna toime tõttu ei pruugi see olla piisav veekindla meigi või lavameigi eemaldamiseks.
Mitsellaarveed sobivad kõikidele nahatüüpidele, sealhulgas rosaatsea, atoopilise dermatiidi või allergilise kontaktdermatiid korral. Kui nahk kipub olema kuiv või tundlik, võib mitsellaarvesi puhastamiseks sobida suurepäraselt.

Seda võib kasutada nagu vett, kandes sõrmeotstega näole ja pesta. Teine moodus on puhastada nägu mitsellaarvees immutatud vatipadjakesega. Loputada pole tingimata vaja.
Mitsellaarveed on populaarsed, paljudel nahahooldusbrändidel on loodud oma mitsellaarvee versioon.

Kas dušš või vann?
Nahahaigustega, eriti atoopilise dermatiidiga kaasub tihti kuivnahksus – naha veesisaldus on vähenenud. Veeprotseduurid on olukorra parandamiseks igati vajalikud.

Vesi taastab aga niiskustaseme ainult siis kui:

1. kasutad leiget vett;
2. väldid hõõrumist;
3. määrid pärast vannis või duši all käimist kolme minuti jooksul nahale baaskreemi.

Neid kolme lihtsat reeglit järgides on nii vann kui ka dušš ühtviisi tõhusad naha tervena hoidmiseks.

Lisaks tasub teada, et

• üks veeprotseduur, kas vann või dušš päevas on paras sagedus;
• vann või dušš võiks kesta 5–15 minutit;
• kasutada tuleks õrna puhastusvahendit (mitte seepi).

Kui nahk on põletikuline, piira pesuvahendite kasutamist, et ärritust veelgi vähendada.

Atoopiline nahk
Atoopilise naha pesemise nõuanded langevad kokku üldiste kuiva naha pesemise omadega.
Nahka tuleb puhastada regulaarselt ja põhjalikult, kuid õrnalt ja ettevaatlikult, et vabaneda koorikutest ja bakteritest. Kasutada võib tundlikule nahale mõeldud pesuvahendeid (sündeteid). Sobiv vannivee temperatuur on 27–30 kraadi, vanni kestus lühike, viis minutit, kusjuures kaks viimast minutit koos vanniõliga, et õli jääks pärast vannist tõusmist nahapinnale, ning samuti selleks, et vältida naha kuivamist.

Vanniõlid on väärtuslik nahahoolduslisand, eriti väikestel lastel. Enamik Euroopas müügil olevaid vanniõlisid ei sisalda üldtuntud allergeene, näiteks maapähkliõli või kolloidset kaeraekstrakti.

Soolavannid on kasulikud infitseerunud (mädase) või ihtüootilise, väga kuiva naha korral.