Allergia ja vaktsiinid

• 25. aprill 2022
• vaktsiin
• Allergia erinumber 2022

Vaktsineerimine on kindlasti meditsiiniajaloo üks tähtsamaid avastusi ning üks kõige tõhusam sekkumine: selle abil oleme suutnud ära hoida potentsiaalselt surmaga lõppevate haiguste leviku ning nii mõnegi haiguse päris ära kaotada.

Kõrvaltoimed

Kuigi igal meditsiinilisel sekkumisel võib olla kõrvaltoimeid, siis vaktsineerimisel on enamik neist kerged, lühiajalised ja taanduvad iseenesest.
Vaktsineerimise kõige sagedasemad kõrvaltoimed on paari esimese päeva jooksul esineda võiv valulikkus ja turse süstekohas, üldine halb enesetunne, palavik. See ei ole allergiline reaktsioon, vaid näitab hoopis seda, et meie immuunsüsteem õpib haigustekitajat tundma ja temaga tulevikus võitlemiseks tootma kaitsekehi ja -rakke. Sellised vaevused taanduvad iseenesest paari päevaga. Kui need aga väga häirivad, võib vajadusel võtta palavikualandajat või valuvaigistit.

Pärast mõnede vaktsiinide manustamist võib nädala-paari möödudes tekkida nahale sügelev kublaline lööve ehk nõgeslööve. Selline reaktsioon viitab immuunsüsteemi käivitumisele, st nahas olevate nuumrakkude põletikujärgsele aktiveerumisele, nagu seda juhtub eeskätt lastel sageli pärast ägeda viirushaiguse põdemist. Vajadusel võib vaevuste kiiremaks mahasurumiseks kasutada antihistamiinseid ravimeid.

Selline nõgeslööve ei ole allergia avaldus ning taandub iseenesest paari nädala jooksul. Sedasorti reaktsioonid ei ole kindlasti edaspidiste vaktsineerimiste vastunäidustus.

Allergilised reaktsioonid

Tõelised allergilised reaktsioonid võivad olla kas kiiret või aeglast tüüpi olenevalt nende avaldumise ajast.

Aeglast tüüpi reaktsioonid võivad avalduda tunde või päevi pärast vaktsiini manustamist, põhjustades tavaliselt paikseid reaktsioone. Sellised süstekohta tekkivad reaktsioonid ei ole enamasti edaspidise vaktsineerimise vastunäidustus.

Kiiret tüüpi reaktsioonid tekivad minutite jooksul pärast vaktsiini manustamist ja avalduvad tavaliselt nahailmingutena (kublaline nahalööve, nahasügelus, naha- või limaskestade tursed), hingamisteede vaevustena (köha, õhupuudus, vilistav hingamine), seedekulgla vaevustena (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus) ja vererõhulangusena (nõrkus, teadvusekadu). Sellist tüüpi reaktsioon vajab kohest arstlikku sekkumist ja ravi. Hiljem vajavad sellised patsiendid kindlasti allergoloogi nõustamist edasiste vaktsineerimiste planeerimiseks.

Vajalikud on uuringud

Tegelikult tekib ülitundlikkust vaktsiinide suhtes väga harva. Erinevate riikide andmetel võib raskeid allergilisi reaktsioone vaktsiinide vastu esineda sagedusega 1 inimesel 100 000 vaktsiiniannuse kuni 1 inimesel 1 000 000 vaktsiiniannuse kohta.

Allergilised reaktsioonid tekivad reeglina vaid ühe suhtes, st ühele konkreetsele vaktsiinikomponendile, ning inimene talub seda komponenti mittesisaldavaid vaktsiine edaspidi ilusasti. Seetõttu on vaktsiiniallergia korrektseks diagnoosimiseks vaja allergoloog-immunoloogi või lasteallergoloogi konsultatsiooni ning enamasti ka täpsustavaid spetsiifilisi uuringuid.
Valesti diagnoositud vaktsiiniallergia tõttu võib jääda tegemata mõni vajalik vaktsiin või halvemal juhul kõik vaktsiinid. Selle tõttu jääb aga inimesel omandamata kaitse mõne väga ohtlikku, potentsiaalselt surmaga lõppeva haiguse vastu.

Sagedasemad allergeenid

Kui aastakümneid tagasi kahtlustati, et allergikuid ei tohiks üldse vaktsineerida, siis tänaste teadmiste järgi ei ole allergikutel suuremat riski ravimi- ega vaktsiiniallergia tekkeks võrreldes teiste inimestega. Seetõttu võib allergikutele tavaliselt teha kõik meie vaktsineerimiskavasse plaaniliselt kuuluvad vaktsiinid.

Siiski on mõned allergeenid, millega tuleks vaktsineerimisel arvestada.

• Muna
  Üheks sagedasemaks allergeeniks lapseeas on muna. Kaua aega oli munaallergia korral keelatud teatud vaktsiinide manustamine, sest mõned vaktsiinid on paljundatud kanaembrüo rakkudes. Tänaseks on aga teada, et kui on munaallergia või isegi sellest põhjustatud anafülaksiaoht, võib ohutult vaktsineerida nii gripivaktsiini kui ka leetrite-punetise-mumpsivaktsiiniga. Nende vaktsiinide koostises võib munavalgu jääke olla peaaegu olematus koguses ja denatureeritud kujul, mis on ilmselgelt ebapiisav anafülaktilise reaktsiooni tekkeks. Seetõttu saab neid vaktsiine ohutult manustada tavatingimustel perearsti juures või vaktsineerimiskabinettides. Küll aga tuleb munaanafülaksiaga patsientidel pidada nõu allergoloogiga enne kollapalavikuvaktsiini manustamist, sest see võib sisaldada munavalku suuremas koguses.
• Želatiin
  Allergiliste reaktsioonide korral želatiini suhtes tuleb pidada nõu allergoloogiga enne leetrite-punetise-mumpsi-, tuulerõugete ja vöötohatisevaktsiini manustamist. Želatiin on loomne valk, mida sisaldavad mõnede nende vaktsiinide abiained. Seetõttu tuleb võimaliku riski hindamiseks enne teha allergoloogilised uuringud.
• Lateks
  Lateksiallergia on üks võimalik murekoht, kuid allergilise reaktsiooni oht pärast vaktsineerimist on erinev. Nimelt neil, kellel lateksiga kokkupuutel tekib nahale allergiline nahapõletik, ei ole vaktsineerimisel kõrgenenud riski allergilise reaktsiooni tekkeks. Kui aga lateksiga kokkupuutel on tekkinud anafülaktiline reaktsioon, siis tuleb edaspidi kõik meditsiinilised protseduurid, sealhulgas vaktsineerimised, teha lateksivabade vahenditega ja lateksivabas keskkonnas.
• Neomütsiin
  Mõnede vaktsiinide tootmisel kasutatakse antibiootikume, et välistada bakteriaalse saastumise riski. Neist on kirjeldatud süsteemseid allergilisi reaktsioone vaid neomütsiini vastu. Viimane võib põhjustada ka vaktsineerimisel süsteemseid allergilisi reaktsioone juhul, kui varem on selliseid reaktsioone esinenud. Samas: kui varem on pärast kontakti neomütsiiniga olnud ainult paikseid allergilisi põletikke nahal, siis vaktsineerimine allergilist reaktsiooni esile ei kutsu – selleks oleks vajalik oluliselt suurem kogus neomütsiini, kui vaktsiinis leidub.

COVID-19 vaktsiin

Viimase pooleteise aasta jooksul on olnud võimalik vaktsineerida COVID-19 vastu. Nende vaktsiinide koostises ei leidu eelmainitud probleemseid allergeene ega muid olmeallergeene. Seetõttu allergiliste vaevuste tekkimine toidu, tolmulestade, õietolmude, loomade või putukamürgi vastu ei suurenda allergilise reaktsiooni riski COVID-19 vaktsiinide suhtes.
Raskeid allergilisi reaktsioone COVID-19 vaktsiinide puhul on kirjeldatud harva (11 juhtu 1 000 000 manustatud doosi kohta) ning enamasti on nende reaktsioonide põhjuseks allergia kahe abiaine suhtes. Need – polüsorbaat-80 ja polüetüleenglükool – on laialdaselt kasutuses kosmeetikatoodetes, toiduainetööstuses ja ravimites.Tõelisi allergilisi reaktsioone tekitavad need siiski üliharva.

Kui inimene on siiski ühe kindla komponendi suhtes ülitundlik, võib manustada alternatiivset vaktsiini, mis seda komponenti ei sisalda. Selleks on soovitatav enne konsulteerida allergoloogiga ning leida enda jaoks sobilik ja ohutu vaktsiin.

Vaktsineerimise abil saame vähendada raskete haigestumiste riski nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasemel. Võimalikult suurt hulka inimesi vaktsineerides kaitseme kogu ühiskonda potentsiaalselt surmaga lõppevate haiguste leviku eest. Allergia ei tohiks olla põhjus vaktsiiniga välditava haiguste vastu kaitsest loobumiseks – kui aga tekib otsuste tegemisel kahtlusi, siis küsi kindlasti nõu allergoloogilt.

Kokkuvõtteks

Kui inimesel on toidu-, tolmulesta-, õietolmu-, looma- või putukamürgiallergia, ei suurenda see allergilise reaktsiooni riski COVID-19 vaktsiinide suhtes. Raskeid allergilisi reaktsioone COVID-19 vaktsiinide vastu on harva ning enamasti põhjustatud kahest vaktsiini abiainest – polüsorbaat-80 ja polüetüleenglükoolist.

Kui inimene on siiski ühe kindla komponendi suhtes ülitundlik, võib manustada alternatiivset vaktsiini, mis seda komponenti ei sisalda. Selleks on soovitatav enne konsulteerida