Tekst: Kaja Julge, Tartu Ülikooli kliinikumi arst-õppejõud ja Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi lektor
Hallituse eostega võime kokku puutuda nii siseruumides kui ka õues. Need võivad põhjustada allergiat ja tekitada nahal, limaskestades ning hingamisteedes ärritusnähte.
Allergiat võivad tekitada nii toas kui ka õues leiduvad allergeenid. Väga levinud on ülitundlikkus tolmulestade ja lemmikloomade suhtes – nendega puututakse aasta ringi kokku põhiliselt eluruumides. Õietolmude suhtes ülitundlikel inimestel ilmneb haigusnähte enam õues olles ja need varieeruvad hooajaliselt. Haigustunnuste raskus sõltub põhiliselt sellest, milliste taimede suhtes on ülitundlikkus tekkinud ning mis parajasti õitsevad ja tolmlevad.
Hallituse eoseid võib leiduda nii siseruumides kui ka väliskeskkonnas, kuid hallituse kohta teame mõnevõrra vähem kui teistest allergia tekitajatest. Lisaks allergiale võivad hallitusseened esile kutsuda nahal, limaskestadel ja hingamisteedes ärritusnähte ning põhjustada nakkusi, nagu näiteks aspergilloos. Hallituseened toodavad mükotoksiine, mis võivad esile kutsuda mürgistust.
Kuidas allergia avaldub
Tavaliselt tekitavad allergia- ja ärritusnähte hallitusseente 1–20 mikromeetri suurused eosed. Samal ajal võivad tervisehäireid põhjustada ka seene eritatavad keemilised ühendid ja kuivanud seeneosakesed.
Teadlased on tuvastanud mitmed hallitusseente allergeenid. Neist põhjalikumalt on uuritud selliseid perekondi nagu Alternaria alternata, Cladosporium herbarum, Aspergillus fumigatus ja Penicillium.
Haigusnähud võivad ilmneda nii hingamisteedes kui ka nahal ja väljenduda erineva raskusastmega. Ülitundlikel inimestel võib hallitus põhjustada:
Sensibiliseerumise ehk ülitundlikkuse olemasolu hindamiseks tehakse allergoloogi vastuvõtul nahatorketeste mitmete hallitusseente allergeenidega. Teine võimalus on vereseerumist hallitusseentevastaste IgE-antikehade sisalduse määramine. Mõlemal juhul on võimalik hinnata ülitundlikkust allergiat sagedamini põhjustavate seente suhtes. Kui testid annavad positiivse tulemuse, tähendab see ülitundlikkuse olemasolu.
Negatiivsed tulemused ei välista siiski hallitusseeneallergiat, sest väga paljude hallitusseente suhtes ei ole meil uurimisvõimalusi. Ütlen alati oma patsientidele: püüdke hallitust oma eluruumides vältida, ja kui hallitus on tekkinud, siis igal juhul sellest vabaneda.
Hallitusseened ohustavad kõige rohkem inimesi, kes tegelevad põllunduse ja karjakasvatusega, metsatöö, mööbli valmistamise ja restaureerimisega, piima- ja pagaritoodete valmistamisega; samuti neid, kes tegutsevad veskites, kasvuhoonetes, valmistavad veini jmt. Suure tõenäosusega võib hallitusseentega kokku puutuda näiteks lehtede riisumisel, muru niitmisel, heinateol, viljakoristusel, aga ka lihtsalt metsas jalutades. Soojad ja vihmased suveilmad soodustavad hallituse levikut.
Hallitusseened on üks osa rohkearvulisest seeneriigist, mille liike on lootusetu kokku lugeda. Seente hulka kuuluvad kõrvuti söögiseente ja mittesöödavate seentega hallitus- ja pärmiseened, puudel kasvavad torikud – kõik nad vajavad elutegevuseks orgaanilist toitu, vett ja sobivat temperatuuri. Hallitusseened on kolooniaid moodustavad mikroseened, mis silmale paistavad täpikestena või ühtlase tumeda kihina.
Kõige rohkem puutume kokku toiduhallitusega, olgu see siis kilekotti jäänud leival, saial, kauemaks seisma jäänud piimatootel, puuviljadel või muul toidujäägil. Välistatud ei ole ka astma sümptomite teke hallitusjuustu söömisel, kuid õnneks tuleb seda väga harva ette.
Siseruumides võivad hallitusseened kasvada kõikjal. Eluruumidesse satuvad hallitusseente eosed akende, uste, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide kaudu. Eoseid kanname ka me ise sisse oma jalatsite ja välisriietega, samuti kinnituvad eosed loomade karvade külge ning jõuavad niiviisi tuppa.
Selleks, et eosed kasvama hakkaksid, on vaja soodsat keskkonda – niiskust ja toitu. Majasisese niiskuse suurenemist põhjustavad katuse läbijooksmine, torude leke keldris, seinte märgumine vannitoas, märjad torud kraanikausi all, ülekastetud muld lillepotis, aga ka vähene ruumide tuulutamine. Hallitusseente kasvu soodustavad õhuniiskus üle 50% ja temperatuur pluss 20–30 kraadi; sobivaks pinnaseks on tselluloosi sisaldav materjal (paber, papp), kipsplaadid, puit. Kivist seinal, paneelidel, värvitud pinnal ja tekstiilil hakkab hallitus kasvama sinna ladestunud orgaanilise aine tõttu.
Hallitusseened võivad
Hallitusseente allergianähte tekitav toime sõltub
Hallituskahjustus tuleb likvideerida niipea, kui see on avastatud.
Kõigepealt tuleks leida niiskusallikas ja kohe alustada selle kõrvaldamist. Hallituse hävitamiseks on vahendid, mis sisaldavad desinfitseeriva toimega naatriumhüpokloritit, bensalkooniumkloriidi või booriühendeid. Laialdaselt kasutatakse naatriumhüpokloriti ehk pesuvalgendi lahjendatud lahust, kuid pindmise, kerge hallituse eemaldamiseks sobib ka söögisooda.
Kõigepealt tuleks tutvuda töötlusvahendi kasutusjuhendiga. Hingamisteede kaitsmiseks on soovitatav kasutada tolmumaski ja nahaärrituse vältimiseks kummikindaid. Hallitusega materjalid peaks eraldama puhastest, et töötluse käigus ei kanduks saastus puhastele materjalidele. Seeneosakeste lendumise vältimiseks peavad puhastatavad pinnad olema enne märjaks tehtud. Töötlusvahend kantakse materjalile käsna või harjaga ja lastakse seista umbes 15 minutit.
Pesuvalgendiga võib töödeldavat materjali või puhastatavat pinda kahjustada. Selleks oleks vaja kontrollida vahendi mõju proovitükil või -pinnal. Tähtis on pesuvalgendi korralikult välja loputada või maha pesta, et vältida materjali edasist kahjustamist.
Töötlemiseks ei sobi fosfaate sisaldavad pesuvahendid, sest need soodustavad hallitusseente kasvu.
Puhastustööga ei või tegelda inimene, kes on hallituse suhtes ülitundlik või ei talu puhastusvahendeid. Puhastusvahendeid tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.
Info hallitusseente tõrjet tegevate firmade kohta on internetist kergesti leitav.
Hallitusseente vältimiseks
Eelmine:
25. aprill 2022
Järgmine:
25. aprill 2022
