Tekst: Kaija Tammekivi, Tartu ülikooli kliinikumi pulmonoloogia eriala arst-õppejõud
Astma ei ole eraldiseisev riskitegur koroonaviirusega nakatumiseks ega sellest tingitud haiguse raskemalt põdemiseks. Parim abinõu raske kulu ennetamiseks on vaktsineerimine. Sama tähtis on astma hoida raviga kontrolli all.
Rahvakeeli koroonaviiruse (kuigi koroonaviirusi on mitmeid) ehk SARS-CoV2 (severe acute respiratory syndrome coronavirus 2 ehk äge raskekujuline respiratoorne sündroom koroonaviirus 2) põhjustatud nakkushaigus COVID-19 (coronavirus disease 2019 ehk koroonaviiruse haigus 2019) on kaasa toonud ülemaailmse pandeemia. Viimase kahe aasta jooksul on selle haiguse kohta palju teada saadud, kuid seoses vaktsiinide, ravimite ja uute tüvede tulekuga olukord muutub pidevalt.
Kuigi uuringud ei ole andnud kõiki vastuseid ja vahel on info vastuoluline, toon esile olulisemad astma ja COVID-19 seosed ning soovitused astmahaigetele.
See koroonaviirus levib nakatunud inimese suust või ninast väikeste piiskade sees köhimisel, aevastamisel, rääkimisel, laulmisel või hingamisel; ka on eluvõimelist viirust leitud väljaheites. Nakatumine toimub õhus levivate piiskade või aerosoolide sattumisel hingamisteedesse või limaskestadele, otsekontakti teel või saastunud pindade vahendusel.
Sissehingatud viirus seondub ninaõõnes epiteelirakkudega ja hakkab paljunema, on tuvastatav ning nakkav, kuigi selle tase võib veel olla madal ning immuunsüsteemile halvasti leitav.
Edasi liigub viirus alumistesse hingamisteedesse ja vallandab tugevama immuunvastuse. 80 protsendil juhtudest on haiguse kulg kerge ja piirdub ülemiste ja juhtehingamisteede sümptomitega. Umbes 20 protsendil nakatunutest tekivad kopsudes põletikulised muutused ning osal neist kulgeb haigus raskelt. Viirus levib vere kaudu teistesse organitesse: haaratud võivad olla süda, maks, põrn, neerud, lihased, kesknärvisüsteem. Mõnel juhul tekib nn tsütokiinide torm, kus organism vallandab suurel hulgal põletikumediaatoreid, mis põhjustavad erinevate elundite, sealhulgas kopsu rasket kahjustust. Oluliselt suurenenud on risk tromboosi tekkeks.
COVID-19 sümptomid varieeruvad kergetest väga rasketeni.
Kõige sagedasemad haigusnähud on palavik, köha, õhupuudus, lihase- või liigesevalud, kurguvalu, nõrkus, väsimus, lõhna- ja maitsetundlikkuse kadu, nohu, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.
Rasked sümptomid, mille puhul on vajalik erakorraline meditsiiniline abi, on õhupuudus ja/või tugev hingeldus, rindkerevalu või survetunne rindkeres, segasusseisund, võimetus püsida ärkvel, sinakad huuled/küüned, ravimitele mittealluv pikaajaline palavik või muu olukord, millega iseseisvalt hakkama ei saada.
Kliiniliselt võib olla keeruline eristada astma ja allergilise nohu sümptomeid COVID-19 omadest; kõne alla tulevad ka muud ringlevad viirusnakkused. Sellisel juhul annab vastuse testimine.
Kas astmahaigetel on kõrgem risk nakatuda COVID-19-sse või põdeda seda raskemalt?
Erinevates riikides ja erineval ajal tehtud uuringute tulemused mõnevõrra küll lahknevad, kuid kokkuvõtvalt võib väita, et astma ei suurenda riski haigestuda COVID-19-sse. 2021. aastal tehtud 51 uuringu põhjal leiti risk nakatuda võrreldes ilma astmata inimestega olevat isegi väiksem.
Kõrge iga ja kaasuvad haigused, näiteks ülekaal, südame-veresoonkonnahaigused ja diabeet tõstavad riski põdeda COVID-19 raskemalt või sellesse surra. Astma ei suurenda riski saada raskekujulist haigust.
Hospitaliseerimise sagedus on koroonasse jäänud astmahaigetel veidi suurem, kuid see ei kajastu suurenenud suremuses. Erandi moodustavad raske astmaga inimesed, kes on vajanud viimase aasta jooksul püsivat või korduvat ravi süsteemse glükokortikoidiga – neil on suurem risk, et see viirushaigus kulgeb raskelt. Seetõttu on tähtis säilitada hea kontroll astma üle, kasutades astmaravimeid vastavalt oma raviplaanile ning ennetada ägenemisi (vältida ägestajaid, vaktsineerida gripi vastu).
Kas astma vorm mõjutab COVID-19 kulgu?
Astma on haigus, mida iseloomustab hingamisteede pöörduv obstruktsioon ehk õhuvoolu takistus. Astma diagnoosi alla kuuluvad erineva alguse, põhjuse, kulu ja ravile reageerimisega seisundid.
Üks võimalus astmat jagada on immuunsüsteemi rakkude Th2 (T-helper 2) järgi, mis vahendavad muu hulgas allergilisi reaktsioone.
Th2-kõrge astma on sagedasem. Sinna alla kuuluvad allergiline ja eosinofiilne astma. Allergilise astmaga inimestel on vähenenud ensüümi AKE2 (angiotensiini konverteeriv ensüüm-2) avaldumine, mis võib vähendada rakkude nakatumist koroonaviirusega. Lisaks on muutunud põletikku vahendavate valkude ehk tsütokiinide tasakaal, mis võib anda teatava kaitse COVID-19 vastu.
Th2-madala astma korral on suurem neutrofiilide osakaal, haiged on sageli vanemad, ülekaalulised, kaasuvate haigustega. Nende astma allub ravile raskemini, esineb püsivaid muutusi hingamisteedes ning inhaleeritavate glükokortikoidide mõju on väiksem. Nende mitme toime koosmõjul võib Th2-madala astma korral koroonahaiguse kulg olla raskem.
Soovitusi astmahaigele
- Vaktsineeri end COVID-19 ja gripi vastu.
- Väldi halvasti ventileeritud ja rahvarohkeid kohti ning kontakti haigussümptomitega inimestega.
- Kanna maski, et kaitsta ennast ja teisi. Aevastamisel ja köhimisel kata nina ja suu taskurätiku või küünarvarrega.
- Pese käsi seebi ja veega.
- Väldi teadaolevaid astmat ägestavaid tegureid.
- Jätka oma astma ravimite kasutamist ettekirjutuse või kirjaliku astma tegevusplaani järgi.
- Kui kirjalik astma tegevusplaan puudub, küsi seda oma pere- või kopsuarsti käest.
- Eriti tähtis on inhaleeritavate glükokortikoididega jätkamine, mis aitavad hoida astmat kontrolli all ja nakatumisel võivad kergendada COVID-19 kulgu.
- Astmasümptomite süvenemisel suurenda astmat kontrolliva ja hooravi annuseid (vaata kirjalikku tegevusplaani või pea nõu arstiga).
- Raske astma ägenemise korral lühiaegne süsteemse glükokortikoidi kuur pole vastunäidustatud.
- Bioloogilise ravi jätkamine on ohutu.
- Kodus võiks olla olemas vähemalt ühe kuu varu astma- ja teiste krooniliste haiguste ravimeid ning ka käsimüügiravimid palaviku alandamiseks ning muu esmaabi jaoks.
- Ole ettevaatlik (lenduvate) puhastusvahendite ja desinfektantide läheduses.
- COVID-19-le viitavate sümptomite korral võta ühendust perearstiga ja testi COVID-19 suhtes. Jätka astmaravimite kasutamist vastavalt kirjalikule astma tegevusplaanile. Raskete sümptomite tekkel kutsu kiirabi.
- Palaviku alandamiseks kasuta esmavalikuna paratsetamooli.
- Väldi teiste inimeste juuresolekul nebuliseeritud ravimite kasutamist, kuna tekkivad aerosoolid soodustavad viiruse levikut.
Erinevalt mitmest teisest hingamisteede viirusnakkusest ei esine COVID-19 tõttu haiglaravi vajavatel astmahaigetel enamasti astma ägenemist. Üks võimalik selgitus sellele on suur Th2-põletiku sagedus, millel on kaitsev toime koroona nakkavuse ja haiguse raskuse vastu.
Astma ravimid
Inhaleeritavad glükokortikoidid (IGK) üksi või kombinatsioonis pikatoimeliste bronhodilataatoritega on astma ravi nurgakivi. IGK vähendab astmapuhust põletikku hingamisteedes, aidates hoida astmat kontrolli all, vähendada sümptomeid ning ennetada ägenemisi.
IGK vähendab mõnede põletikuliste tsütokiinide taset ja võib koroonaviirusnakkuste korral olla hoopis kasuliku toimega. Võimalik, et ka ilma astmata. Ühe uuringu (STOIC) järgi vähendas varajases COVID-19 järgus antud inhaleeritav budesoniid haiglaravi vajadust ja kiirendas sümptomite taandumist.
Süsteemsed glükokortikoidid (SGK) on kasutusel lühiajalise kuurina astma ägenemise ja harva ka püsiravina raske astma korral. RECOVERY uuringu alusel vähendab SGK hulka kuuluv deksametasoon 28 päeva suremust hospitaliseeritud COVID-19 haigetel, kes vajavad lisahapnikku või mehaanilist ventilatsiooni.
Raske allergilise või eosinofiilse astma üks ravimeetodeid on ka bioloogiline ravi, mille kasutamine ei tõsta koroonaviirusse haigestumise ega selle raske kulu riski.
Vaktsineerimine
COVID-19 vastaseid vaktsiine on uuritud ja need on leitud astmahaigetel olevat ohutud.
Üldiselt on allergilised reaktsioonid vaktsiinidele harvad. Inimesed, kellel on esinenud raske allergiline reaktsioon koroonaviiruse vaktsiini mõnele koostisosale, peaksid saama teist tüüpi vaktsiini.
Toidu-, putukamürgi- või ravimiallergia korral on COVID-19 vaktsiinid leitud olevat ohutud. Vajadusel tuleb pidada nõu perearsti või allergoloogiga. Pärast vaktsiini manustamist on tarvis seisundit jälgida 15–30 minutit.
COVID-19 on nakkushaigus, mille sümptomid varieeruvad kergetest kuni väga rasketeni. Astma ei ole eraldi seisev riskitegur koroonaviirusega nakatumiseks ega haiguse raskemaks põdemiseks. Allergilisel astmal ning inhaleeritavatel astmaravimitel on ACE2 avaldumise vähendamise ja immuunsüsteemi mõjutamise kaudu tõenäoliselt mõningane kaitsev roll koroonaviiruse vastu. Kõrgem risk raskeks COVID-19 kuluks on vanematel kaasuvate haigustega astmahaigetel ning inimestel, kes on vajanud korduvat või pidevat ravi süsteemse glükokortikosteroidiga. Igal juhul on tähtis säilitada tõhus kontroll oma astma üle, järgides kirjalikku astma tegevuskava ning vaktsineerida end COVID-19 vastu.
Eelmine:
20. aprill 2023
Järgmine:
20. aprill 2023
