Tekst: Katrin Köbas, Tartu Ülikooli kliinikumi arst-resident pediaatria erialal
Sel ajal, kui e-sigarettide kahjulikkuse kohta koguneb üha rohkem infot, ei ole näidatud neil olevat ühtegi kasulikku omadust. Küll aga on veipimine ohtlik lõks, millesse langenud tagavad tubakatööstusele järgmise põlvkonna nikotiinisõltlasi.
Tavasigarettide tarvitamise vähenemine kogu maailmas on kannustanud tubakatööstust uute toodete arendamisele. Viimase paarikümne aasta jooksul ongi turule jõudnud erinevaid tubakatooteid ja nendega seonduvaid tooteid, mille hulka kuuluvad ka elektroonilised sigaretid ehk e-sigaretid.
Kuna nikotiinisõltuvusest on raske vabaneda, on tubakatootjad reklaaminud e-sigarette eelkõige suitsetamisest loobumise tervisliku vahendina. Samal ajal aga on need tooted oma uudsuses ahvatluseks noortele, kes e-sigarettide lõksu langemisel tagavad tubakatootjatele uue põlvkonna nikotiinisõltuvuses kliente.
Annan põgusa ülevaate e-sigarettide olemusest, avan nende populaarsuse tausta noorte hulgas ning selgitan, mida on teada veipimise mõjust inimese tervisele.
E-sigaret ehk veip on patareitoitel seade, mis kuumutab vedelikku, mille aerosooli kasutaja suu kaudu sisse hingab. Oma põhiolemuselt ei ole e-sigaret teab mis uus leiutis. Esimene raviotstarbelise elektroonse aurusti patent anti välja juba 1930. aastatel. 1960. aastatel patenditi esimene kaasaegne elektroonne sigaret, kuid selle turustamine toona ei õnnestunud. Seevastu 2003. aastal Hiinas loodud e-sigaret osutus ka kaubanduslikult edukaks ning levis 2006. aastal nii Euroopasse kui ka Ameerikasse. Sealt edasi on veipimisest saanud teatud mõttes subkultuuriline nähtus, kusjuures selgelt on eristunud ka e-sigarettide suurenev populaarsus noorte seas.
E-sigarettides kasutatavate vedelike peamised koostisosad on mahuained (propüleenglükool ja glütserool), nikotiin ning tehislikud maitseained. Tähis aga on teada, et lisaks eelnimetatud ainetele tekib vedeliku kuumutamisel ja aurustumisel mitmeid uusi mürgiseid ühendeid. Viimaste hulka kuuluvad karbonüülühendid, nagu näiteks formaldehüüd ja atsetoon, ning raskmetallid (nikkel, plii, tina, alumiinium).
Euroopas on ühes e-sigaretis lubatud maksimaalselt 20 mg nikotiini. Võrdluseks: ühes tavasigaretis on lubatud 1 mg nikotiini.
Nikotiinisisaldus e-vedelikes võib olla erinev. Euroopas on ühes e-sigaretis lubatud maksimaalselt 20 mg nikotiini. Võrdluseks: ühes tavasigaretis on lubatud 1 mg nikotiini. Kui tavasigaret saab otsa mõne minutiga, siis e-sigaret kestab kaua. Nii võib juhtuda, et veipijad tarvitavad endalegi märkamatult lühikese aja jooksul ohtlikult suuri nikotiinikoguseid.
Põhjuseid veipimise populaarsuse tõusule just noorte hulgas on erinevaid. Magustatud e-vedelikud, milles nikotiini ebameeldiv maitse on peidetud, ja maitsete mitmekesisus meelitavad noori e-sigarettide proovima. 2014. aastal oli saadaval enam kui 7000 eri maitsega e-vedelikku, millest osa köitis potentsiaalselt just lapsi: suhkruvatist ja maasikavahutordist kuni ükssarvikute maagiliste maitseteni. Olgugi et Eestis ei tohi lõhna- ja maitseaineid sisaldavaid e-vedelikke ametlikult müüa (eranditeks on mentooli- ja tubakamaitse), on nende leviku piiramine kohalikul turul keeruline. Seda vähemalt nii kaua, kui meid ümbritsevates riikides on maitsestatud e-vedelike müük jätkuvalt lubatud.
Mitmed e-sigaretid on noorte seas populaarsed nii nende trendika välimuse kui ka seadmete modifitseeritavuse tõttu: e-sigareti üksikute komponentide muutmine või asendamine vastavalt kasutaja eelistustele võimaldab rõhutada individuaalsust. Lisaks annab see aluse käsitleda veipimist suisa hobina – sarnaselt arvuti- või motofännidega.
Oluline on ka e-sigarettide varjatus. Erinevalt tavasigarettide suitsetamisest on veipimisel tekkiv aur lõhnatu ega jäta näiteks riietele äratuntavat jälge. Lisaks võivad seadmed olla väikeste mõõtudega ning disainilt väga sarnased igapäevaste tarbeesemetega, nagu mälupulk või täitesulepea, mis muudab need vähem märgatavaks.
Kuigi tubakatootjad väidavad, et e-sigaretid on mõeldud täiskasvanutele ja tubakast loobujatele, on toodete reklaami suunatud siiski eelkõige noortele. Suur osa e-sigarettide turundusstrateegiast on mõeldud noori köitma – alustades toodete disainist ja pakendamisest, lõpetades reklaamtahvlite ja laialdaste sotsiaalmeediakampaaniateni, kasutades mitte ainult populaarseid sotsiaalmeediakanaleid, vaid ka suunamudijaid.
Kõik eespool nimetatu on viinud selleni, et üha rohkem noori nii Eestis kui ka mujal maailmas alustab tubakatoodete tarvitamist just e-sigarette proovides.
E-vedeliku kuumutamisel tekkiva aerosooli osakesed hingatakse kopsudesse, kust need imenduvad ja levivad kiiresti teistesse organitesse. Erinevate uuringutega on näidatud e-vedelikes sisalduvate ainete vahetut kahjulikku mõju kudedele ja organitele. Seetõttu on e-sigarettide üha laialdasem kasutus selgelt muret tekitav.
Siiski tuleb tõdeda, et veipimise pikaajaliste tervisemõjude kohta ei ole praegu piisavalt infot. Meditsiinilisest vaatest on e-sigaret suhteliselt uus toode, mis on lühikese aja jooksul läbinud kiire tootearenduse. Lisaks sõltub see, kuidas e-sigaret tervisele mõjub, nii konkreetse seadme ehitusest, kasutatavast e-vedelikust kui ka veipimise mustrist. Et teadusuuringute tegemine on aeganõudev ja pikk protsess, pole alust arvata, et võiksime lähiaastatel saada selgeid vastuseid veipimise pikaajaliste tervisemõjude kohta. Tagajärjed tervisele selguvad tänaste tarbijate põhjal.
Mida me siis ikkagi teame? Lihtne loogika ütleb, et peale puhta õhu on kõik, mida sisse hingatakse, organismile potentsiaalselt kahjulik. Kuigi tubakatööstus on üritanud jätta muljet, justkui oleks e-sigarettide tarvitamine ohutum alternatiiv suitsetamisele, ei ole veipimisel tekkiv aerosool ohutu veeaur. Tegelikkuses ei olegi e-sigarettide ja tavasigarettide paigutus skaalal ohtlik-ohutu niivõrd tähtis, sest neil mõlemal on sarnased terviseriskid.
Teaduskirjanduses tuuakse kõige rohkem välja e-vedelikes sisalduvate ühendite negatiivset mõju suu, kopsude ja südame-veresoonkonna tervisele. Nikotiin kui tugevat sõltuvust tekitav aine on ohtlik närvisüsteemile – seda eriti noortele inimestele, kelle aju on kiires arengus. Lisaks on leitud, et veipimine mõjub halvasti unekvaliteedile ning soodustab vaimse tervise probleemide ja sõltuvushäirete kujunemist.
Kas veipimine suurendab kasvajate tekke riski nagu suitsetamine, ei ole seni veel kindlat teaduslikku kinnitust saanud. Küll aga on teada, et nii nikotiin ise kui ka mitmed teised e-vedelikes sisalduvad ained on vähiteket soodustava toimega, tekitades näiteks rakutasandil muutusi DNA-s.
E-sigarettide puhul tuleb arvestada ka mürgistuse võimalusega. Seda eriti kodudes, kus viibivad väikelapsed, sest e-vedeliku juhuslik suukaudne tarbimine põhjustab ägeda mürgistuse.
Eelmine:
01. mai 2024
Järgmine:
01. mai 2024
