Käsimüügiravimid allergia leevenduseks

• 01. mai 2024
• Allergia eri 2024
• käsimüügiravim
• ravim

Tähtis on meeles pidada, et kõikide allergiaravimite seast sobivaima valimisel abistab apteeker, võttes arvesse patsiendi vaevuseid, kaasuvaid haiguseid ning pidades silmas ravimite koos- ja kõrvaltoimeid.

Suukaudsed ravimid

Suukaudsed allergiaravimid on esimese ja teise põlvkonna omad. Mõlema põlvkonna raviained on näidustatud allergilise riniidi (allergilise nohu) ning urtikaaria (nõgestõve) sümptomite raviks. Hetkel on käsimüügis vaid üks esimese põlvkonna raviaine – klemastiin. Seda võetakse alates 3. eluaastast enne sööki ning kuna ravimi toime kestab tavaliselt 10–12 tundi, siis kaks korda päevas, hommikul ja õhtul.

Tänapäeval leiavad esimese põlvkonna antihistamiinid vähem kasutust oma kõrvaltoimete (väsimus, uimasus ja sellega kaasnev pearinglus) ning lühiajalise toime tõttu. Teise põlvkonna toimeainetel, nagu desloratadiin, ebastiin, loratadiin ning tsetirisiin, on vähem kõrvalmõjusid ning need hoiavad sümptomeid kontrolli all kuni 24 tundi. Enamikule inimestest uuema põlvkonna antihistamiinid märkimisväärset uniseks tegevat toimet ei avalda.

• Desloratadiin ning ebastiin on näidustatud alates 12. eluaastast. Neid võetakse üks kord ööpäevas ja söögist olenemata.
• Loratadiin sobib alates 2. eluaastast kehakaaluga üle 30 kilogrammi. Ravimit tarvitatakse üks kord ööpäevas, kusjuures võtmine toiduga võib vähesel määral küll selle imendumist aeglustada, kuid ei mõjuta raviaine kliinilist toimet.
• Tsetirisiin tabletina on mõeldud alates 6. eluaastast kehakaaluga üle 30 kilo, annustamise skeem on vanuse järgi 1–2 korda päevas. Suukaudne lahus sobib alates 2. eluaastast vastavalt vanusele 1–2 korda päevas. Raviaine võtmine toiduga võib vähesel määral ravimi imendumist aeglustada, kuid ei mõjuta raviaine kliinilist toimet.

Ninaspreid

Allergilise nohu (riniidi) sümptomeid, nagu rohke vesine nohu või ninakinnisus, ninasügelus, sage aevastamine, saab leevendada paiksete ninasiseste preparaatidega, mille toimeained on aselastiin ja flutikasoon.

• Aselastiiniga ninasprei on näidustatud 6. eluaastast – üks doos mõlemasse ninasõõrmesse kaks korda päevas. Toime saabub 15 minuti jooksul ning preparaat sobib ka pikaajaliseks kasutamiseks.
• Flutikasooniga ninasprei sobib alates 18. eluaastast – kaks annust mõlemasse ninasõõrmesse üks kord päevas, eelistatult hommikuti. Tõsiste sümptomite leevenduseks võib pihustada kaks doosi kummassegi ninasõõrmesse kaks korda ööpäevas, hommikul ja õhtul, kuid ainult lühiajaliselt.
  Kasutada tuleb väikseimat annust, millega säilib kontroll sümptomite üle. Maksimaalne ravitoime võib mõnel ilmneda pärast 3–4 päeva pidevat ravi. Kui nohunähud ei ole taandunud pärast seitset päeva pidevat kasutamist või kui ravim ei ole sümptomite üle kontrolli saavutanud, peab nõu pidama arstiga.
• Lisaks võib lühiajaliselt kasutada ka ninasiseseid dekongestante: need ravimid ahendavad veresooni, mille tulemusena turse limaskestal alaneb ning paranevad õhuvool ja hingamine. Ninasisesed dekongestandid on müügil nii tilkade kui ka spreina ning olenevalt raviaine kontsentratsioonist ja toimeajast sobivad alates 2. eluaastast (kui toimeaine on oksümetasoliin, siis alates 6. eluaastast) kasutamiseks 2–3 korda päevas.

Need ravimid on ette nähtud lühiajaliseks kasutamiseks, eelistatult mitte kauem kui seitse päeva, et vältida raviminohu teket. Eelistada võiks põhimõtet „mida vähem, seda parem“.

Nina tuleb enne loputada

Enne raviaine ninna pihustamist on soovitatav nina limaskesta kindlasti loputada füsioloogilise ehk naatriumkloriidilahusega, mis vähendab lima tootmist ning omakorda puhastab limast, samuti ärritavatest teguritest, allergeenidest ning nakkustekitajatest: samuti vähendab lahus ka ninaneelunohu.

• Igapäevaseks kasutamiseks sobib isotooniline lahus.
• Ägedama ninakinnisuse korral võiks eelistada hüpertoonilist soolalahust, millel on ka turset alandav toime.
  Apteegis on saadaval füsioloogilise lahuse spreid, ampullid, samuti poole- ja üheliitrised pudelid.
• Lisaks on saadaval ka loputussüstlad, ninaloputuskannud ning muud ninaloputusseadmed. Viimaste kasutamisel on soovitatav loputada kraanikausi kohal, kallutades pead veidi ettepoole.

Ninalimaskesta loputamisel otseselt piirangut ei ole. Kui sekreeti on rohkesti ning allergeenidega pidevalt kokku puutudes võiks loputada sagedasti päeva jooksul. Alles pärast seda tuleb ninalimaskestale pihustada raviaine. Ravimipudeli pihustusotsak tuleb suunata ühte ninasõõrmesse ninavaheseinast eemale ja sulgeda sõrmega teine ninasõõre. Raviaine pihustamise ajal tuleb samal ajal sisse hingata ning seejärel suu kaudu välja hingata.
Tähtis on meeles pidada, et paiksed, ninasisesed raviained kuivatavad limaskesta, mis omakorda võib tekitada ninaverejooksu, mistõttu võiks eelistada limaskesta taastavate/niisutavate ainetega kombineeritud preparaate või kasutada lisaks niisutavaid ninasalve või -õlisid.

Silmatilgad

Allergilise konjunktiviidi ehk silma sidekesta põletiku sümptomid on silmade sügelus, punetus, suurenenud pisaravool, paistes silmad/silmalaud, mõnel juhul ka valgustundlikkus, Neid nähte saab leevendada silma tilgutatavate käsimüügipreparaatidega, mille toimeained on aselastiin ja kromoglütsiinhape. Teine nimetatuist on näidustatud 4. eluaastast ning soovitatav on kasutama hakata hooajalise allergilise konjunktiviidi puhul kohe esimeste haigustunnuste ilmnemisel või juba ennetuseks enne õitsemisperioodi. Ravi tuleb jätkata kogu õitsemisperioodi vältel, haigustunnuste püsimisel kauem. Ravimit pannakse 1–2 tilka korraga mõlemasse silma kuni neli korda päevas.

Ka aselastiiniga silmatilgad on mõeldud hooajalise allergilise konjunktiviidi leevenduseks 4. eluaastast, aastaringse allergilise konjunktiviidi puhul aga alates 12. eluaastast. Tavaliselt pannakse ravimit üks tilk mõlemasse silma kaks korda päevas. Tugevate sümptomite korral võib vajadusel annust suurendada kuni nelja korrani päevas.

Hormoonivabad salvid ja kreemid

Nahal avalduvate leebemate allergiliste reaktsioonide, nagu ärrituse, sügeluse või punetuse korral tasub alustada hormoonivabade salvide ja kreemidega määrimist, mida saab teha ööpäeva jooksul sagedamini, pikema aja vältel ning millel on vähem kõrvaltoimeid. Lõhna- ning säilitusained võivad põhjustada allergilisi reaktsioone ning nahaärritust, mistõttu on need tooted lõhna- ning säilitusainetevabad.

• Selline toode on näiteks pantenooli, glütseriini ning lipiidide segu sisaldav kreem, mida kasutatakse ärritunud ilma haavadeta nahapiirkonna sügeluse ja punetuse vähendamiseks. Kreemi koostisosadel on kiire sügelust ning punetust leevendav ning naha kaitsebarjääri taastav toime. Sügelust leevendav mõju saabub pärast nahale kandmist 30 minuti jooksul. Kreemi võib määrida mitu korda päevas kuni sümptomite kadumiseni.
• Lisaks on müügil antioksüdatiivsete toimeainetega vahend, mis on mõeldud erinevate dermatiitide (nahapõletike) paikseks raviks: rahustavad ja pehmendavad koostisosad soodustavad naha kaitsebarjääri tasakaalu ja terviklikkuse kiiret taastumist, vähendades samal ajal punetust, põletustunnet ja sügelust. Toodet võib kanda kahjustatud nahapiirkonnale kaks korda päevas kuni sümptomite kadumiseni.
• Ravimitest on käsimüügis saadaval nahale kantav dimetindeenigeel, mis on mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks (kuni seitse päeva) alates 1. elukuust eri põhjustel tekkinud kiheluse vähendamiseks. Raviaine imendub nahas kiiresti ja avaldab sügeluse- ning ärritusevastast toimet mõne minutiga. Ravim tuleb kanda masseerides õhukese kihina koldele ning jälgida, et ei satuks limaskestadele ning vigastatud nahale.
• Tugevate põletikuliste reaktsioonide puhul saab käsimüügist osta põletikuvastast raviainet sisaldavat hüdrokortisoonisalvi, mis on näidustatud alates 2. eluaastast nahaärrituse või sügeluse lühiajaliseks raviks (kuni seitse päeva). Ravim tuleb kanda naha põletikulisele koldele õhukese kihina kaks korda päevas.