Tekst: Tiia Voor, Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku lastearst
Reis võib kesta vaid mõne tunni või mitu kuud. Kui reisjaks on aga allergik, tuleb lisaks turismiinfole tal mõelda ka sellele, kas reisil võib ette tulla probleeme allergiaga, ja selleks end ette valmistada.
Enne reisileminekut peab allergik mõtlema mitmele asjale: allergeenidele, sihtkoha toidule, kaasavõetavatele ravimitele, ravikindlustusele ja ka näiteks sellele, kuidas on allergeenid või haiguste nimetused võõrriigi keeles ning kui kaugel on ööbimiskohast arstiabi.
Eelnevalt tuleb kontrollida, kas kõik allergia-, astmaravimid on olemas ja et nende säilimistähtaeg kestaks kogu reisiaja. Tuleb mõelda ka sellele, et reisile minnes oleks kaasas kõik allergiahaiguse ohjamiseks vajalikud hooldus- ja abivahendid: nahahooldustooted, hügieenivahendid (hotellis pakutavad ei pruugi sobida), ninaloputusvahendid, allergilise nohu ja astmaravimid (ka manustamiseks mõeldud vahemahuti).
Ilma reisikindlustuseta sõitmine võib kaasa tuua kopsakad välismaised raviarved. Et seda vältida, tuleks reiskindlustuseks valida selline, mis katab ära ka eelnevast tervislikust seisundist tulenevad riskid. Kontrollida tasub sedagi, kas on mingeid eritingimusi, näiteks arstitõendi vajadus või tervislikust seisundist tulenev lisatasu, et hiljem ei peaks kindlustusfirmaga puid ja maid jagama.
Juba enne reisi oleks hea teada sihtkoha tervishoiuteenuse korraldust ja arstiabi lähimat asukohta. Seda infot on võimalik hõlpsasti internetist leida ja vajalikud aadressid, kontaktandmed ja hädaabinumbrid kättesaadavasse kohta salvestada, olgu see siis paberile või elektrooniliselt.
Enne sõitmist peaks kontrollima, kui suures koguses on lubatud reisi ajaks või sihtriiki ravimeid kaasa võtta. Enamikus riikides on lubatud sisse tuua ravimeid individuaalseks tarbeks, kuid vahel võib olla vajalik arstitõend ravimite kohta.
Arvestama peab väikese ravimivaruga, sest reisil võib tekkida nii mõnigi ettenägematu olukord – transpordi hilinemine, pagasikaotus, suurema ravimiannuse vajadus allergeenide või haigestumise tõttu –, et ei tekiks ravimipuudust.
Ravimid tuleb kaasa võtta originaal(tootja)pakendis, millel on kirjas toimeaine. Originaalpakendis ravimitega tekib ka vähem probleeme tollis ja turvaväravates. Hea oleks teada ravimite toimeainete nimetusi, sest raviminimetused võivad riigiti erineda. Enne reisile minemist võib teha ravimi originaalkarpidest mobiiltelefoniga fotod, millel on näha toimeaine nimi – nii saab seda vajadusel kiiresti apteekrile või arstile näidata.
Ravimid tuleb kindlasti pakkida käsipagasisse, mida saab kaasa võtta auto- või lennukisalongi, bussi või rongivagunisse. Rohud peavad olema kogu reisi vältel alati ja kohe käepärast võtta.
Adrenaliinisüstlit peab hoidma kotis kas istme all või eesistme seljatoe sahtlis, et süstli saaks kätte ja süsti tehtud ka kinnitatud turvavööga. Ka reisikaaslased võiks teada, kus allergik oma ravimit hoiab ning kuidas ja millal seda kasutada. Anafülaksia riski (raske toidu-, putukaallergia) korral peab adrenaliinisüstel Epipen igal pool ja alati kaasas olema.
Paljudel lennufirmadel on olemas oma nn allergiapoliitika ja allergiast tasub eelnevalt informeerida nii reisikorraldajat kui ka transpordifirmat. Nii saab vältida olukorda, et pakutakse ägedat allergilist reaktsiooni põhjustavat toitu ning reisisaatjad on teadlikud reisija allergiast ning saavad vajadusel kiiresti aidata.
Soovi korral võib allergik teavitada kaasreisijaid ja läheduses istujat oma allergiahaigusest. Kui kaasreisijad söövad allergikule potentsiaalselt ohtlikku toitu, siis sissehingatud toiduallergeen või tolm võivad põhjustada allergilist nohu või kerget astmat – tõsiste allergiliste reaktsioonide tekkimise risk on väga väike, välja arvatud juhul, kui kogemata süüakse allergeeni sisaldavat toitu.
Kui probleemiks on tugev toiduallergia, tasub reisile minnes võtta kaasa oma moonakott, milles on allergia seisukohalt ohutud söögid ja joogid.
Lennukiga reisides peab aga arvestama, et nii ravimi (antihistamiinikumi) lahusele kui ka imikupiimasegule või n-ö allergiavabale joogile kehtivad vedelikukoguse piirangud.
Raske toiduallergia korral tasub valida majutus, kus saab ise allergiaohutut toitu valmistada.
Toiduallergia puhul on mõistlik enne riiki reisimist kontrollida sellel maal kehtivaid toiduainete märgistamise seadusi. Riigiti võivad olla nõuded väga erinevad (vaata veebilehte farrp.unl.edu/IRChart).
Ülemaailmselt on peamisteks toiduallergeenideks piim, muna, nisu, kalad, koorikloomad, pähklid, seesam ja soja ning enamiku maade seaduste järgi peavad olema eelnimetatud allergeenid toidupakendil selgelt eristuvalt välja toodud (näiteks erinev kirjaviis, eraldi kastike).
Kasulik oleks ka enne reisi teada sihtriigi keeles oma allergiahaiguse ning allergeenide nimetusi, et hädaolukorras saaks kiiresti teada anda, milline toit või sissehingatav allergeen vallandas haigushoo. Enne reisileminekut võiks teha reisitavate riikide keeles kas elektrooniliselt või paberil nimekirja allergeenidest, et vajadusel seda näidata kas söögikohas toitu tellides, poest toitu ostes või tarvidusel tervishoiutöötajale.
Kui astma on hästi ravitud, ei tohiks sõitmine (ka rõhu all olevas lennukis) tekitada hingamisprobleeme. Siiski võib teiste reisijatega kaasa tulla allergeene ja lennukisalongi kuiv õhk põhjustada astmanähte ning seepärast peaksid astmaravimid olema seal käepärast.
Astma ja allergilise nohu käes vaevlejatel oleks hea enne reisi teada, millised allergeenid –õietolmud, tolmulestad, loomakarvad – on ootamas sihtkohas. Kui näiteks sõidetakse külla loomadega perele, võiks loomaallergia korral eelnevalt ning külasoleku ajal võtta antihistamiinikumi (allergiatabletid, -lahus) ja jätkata astma ning allergilise nohu ravimite võtmist.
Majutuskohas tasub broneerida mittesuitsetajatele ja allergikutele sobiv tuba, kus oleks võimalikult vähe allergeene koguvaid esemeid ja pindu.
Väljendunud tolmulestaallergia korral võib reisile kaasa võtta oma padja.
Õietolmuallergia korral on kasulik tutvuda reisikoha õietolmukalendriga, et vältida reisi ja õues olemist õitseajal. Viimane erineb paikkonniti ja allergeeniti. Õietolmuallergia korral tasub hotellitoa aknad hoida suletuna ja kasutada õhukonditsioneeri ning pärast õuest naasmist käia duši all ja vahetada riided, et vähendada õietolmu sattumist siseruumidesse.
Pikema autoreisi eel võiks enne teele asumist teha sõiduki suurpuhastuse: vahetada õhufiltrid ja puhastada konditsioneeri/tuulutussüsteemi ning kraamida autosalong, et seal oleks vähem allergeene. Kui reis toimub õietolmuperioodil või saastatud õhuga keskkonnas, soovitatakse sõites auto aknad kinni hoida ja tuulutus võiks toimuda kliimaseadme kaudu.
Sõit tasub planeerida kas varahommikuks või hilisõhtuks, kuna õhusaaste on sel ajal tavaliselt väikseim. Tubakasuits võib halvendada nii allergiku kui ka astmaatiku enesetunnet – seepärast ei tohi mingil juhul autos suitsetada.
Lennureisi ajal võib lennukisalongi kuiv õhk või majutuskohas kasutatav pesu- või koristusvahend muuta allergiku naha kuivemaks ja tekitada sügelust, mistõttu on mõistlik reisile kaasa võtta sobilik nahka pehmendav-niisutav kreem ja isiklik pesuvahend.
Kuigi paljud atoopilise dermatiidi käes vaevlejad on soojas kliimas ja merevees ujudes märganud nahalööbe paranemist, siis ometigi võib reisides atoopiline dermatiit ägeneda (kokkupuude allergeenidega, reisiärevus, kontaktärritus, toidutalumatus) ja seepärast ei tohi koju unustada nahale määritavat paikset ravikreemi.
Ja kui juba soojast kliimast juttu tuli, siis ei tohi lõunamaale sõites koju unustada atoopikule paslikku päiksekaitsekreemi, sest sihtkohas ei pruugi seda saadaval olla. Suusareisile minnes ei tohi aga maha jätta ei külmakaitse- ja ravikreemi ega unustada astmaohte, kuna külm ja kuiv õhk ärritavad ja kuivatavad nahka ning hingamisteid.
Mõnda riiki reisimiseks on vajalikud eelnevad spetsiaalsed vaktsineerimised ja /või tõendid selle kohta.
Astmaatikul, kes reisib gripihooajal, on kasulik ennast vaktsineerida gripi vastu. Arvestama peab, et lõuna- ja põhjapoolkeral on gripihooaeg erineval ajal. Munaallergia ei ole gripivaktsiini vastunäidustuseks.
Teatud riikidesse sisenemisel on vajalik kollapalavikuvaktsiin, mille tegemisel on risk ägeda allergilise reaktsiooni tekkeks muna- ja želatiiniallergia korral ning nendest allergiatest peab teavitama vaktsineerimise planeerimisel.
Kui enne reisi rahulikult läbi arutada ja planeerida kõik eespool kirjutatu – allergeenid, ravimid, hooldusvahendid, ennetusabinõud, arstiabi –, saab ka allergik sõita kasvõi ümbermaailmareisile või siis nautida täiel rinnal lühikest lõbusõitu lähiümbrusesse
Eelmine:
25. aprill 2023
