Tekst: Mare Pauklin, Tartu Ülikooli kliinikumi sisehaiguste-allergoloogiaarst ja õppejõud
Enamasti elame silmale nähtamatute tolmulestadega rahulikult koos. Osal inimestel aga teevad need ämblikulaadsed olendid elu raskeks, sest tekib allergia.
Kodutolmulestad on 0,25–0,3 mm pikkused, silmale nähtamatud ämblikulaadsed pisiolendid, mis on ühed sagedasemad aastaringse allergia põhjustajad.
Tolmulestadele meeldib temperatuur vahemikus 20–25 kraadi ja õhuniiskus vahemikus 70–80%. Nad toituvad peamiselt inimnahalt eraldunud kõõmast ja leiavad head elutingimused madratsites, pehmes mööblis, voodiriietes, sisustustekstiilides ning pehmetes mänguasjades.
Ülitundlikule võivad allergeeniks olla surnud lestade osised ja lestade eritised. Need põhjustavad allergiahaigusi: allergilist nohu, silmapõletikku, astmat või atoopilise nahapõletiku ägenemist. Allergianähud võivad olla seotud kindla koha, niiske aastaaja või tolmuse tegevusega ning nähud võivad ägeneda öösel või varahommikul.
Tolmulestaallergikul võivad koorikloomad ja molluskid põhjustada ristreaktsioonina toiduallergiat.
Tolmulestaallergia ravi
Tolmulestaallergia diagnoos põhineb anamneesil ehk haigusloo kirjeldusel ja füüsikalisel uurimisel. Allergiat kinnitab nahatorketesti positiivne tulemus või see, kui veres on tolmulestavastaste antikehade sisaldus suurenenud.
Vähendades kokkupuudet tolmulestadega, kahanevad ka haiguse sümptomid. Ometi on peaaegu võimatu tolmulesti täielikult elukeskkonnast eemaldada, mistõttu on vajalikud ravimid sümptomite leevendamiseks ja kaotamiseks.
Tänapäevased allergiaravimid sobivad pikaajaliseks kasutamiseks ja on ohutud, kuid sobiva ravimi leidmine ja selle toime ilmnemine võib teinekord võtta aega. Tolmulestaallergiaga inimesed ei pruugi alati saada täielikku abi ka ravimitest, seetõttu võib kaaluda immuunteraapiat. Selle raviviisi eesmärk on taluvuse tekitamine allergeeni suhtes ning see toimub allergoloogi kontrolli all.
Mida annab ise ette võtta?
- Hoia õhuniiskus eluruumides alla 50%. Niiskuse vähendamiseks ära kuivata pesu toas, vaid pesumasina kuivatustrumlis, õues või spetsiaalses, hea ventilatsiooniga ruumis.
- Toiduvalmistamise ja pesemise ajal lülita sisse köögi või vannitoa ventilatsioon. Tuuluta ruume korrapäraselt ning jälgi, et ventilatsioonisüsteemid töötaksid korralikult.
- Magamise järel tuuluta voodiriideid või jäta voodi mõneks ajaks üles tegemata, et niiskus jõuaks haihtuda. Väldi õhuniisuteid, kuna need võivad kergesti saastuda ja nende liigkasutamine võib viia tolmulestade ja hallituse vohamisele. Inimestel, kellel nina kuivab, on soovitatav kasutada pigem soolalahusega niisutavaid pihusteid, mitte õhuniisuteid. Õhukuivatid võivad olla tõhusad keldrites, et vähendada kogu maja õhuniiskust.
- Toatemperatuuri tuleks hoida 20–22 kraadi piires.
- Kata madratsid ja padjad tolmukindlate katetega. Need on tehtud materjalist, mille poorid on piisavalt väikesed, et tolmulestad või nende jääkproduktid läbi ei pääseks. Neid tooteid nimetatakse ka allergeenläbimatuteks. Plast- või vinüülkatted on kõige odavamad, kuid tihti ebamugavad. Allergeene mitteläbilaskvaid katteid võib leida voodipesu müüvatest poodidest.
- Soovitatav on iganädalane voodipesu pesemine 60 kraadi juures ja pesu kuivatamine või kuumutamine näiteks kuivatis.
- Puhasta voodivarustust regulaarselt. Tekke, patju ja madratsit võiks kloppida iga nädal. Talvel on mõistlik viia need õue ja hoida seal 1–2 päeva või hoida 1 tund 60-kraadises saunas. Tekke ja patju on soovitatav pesta iga 1–2 kuu järel vähemalt 60-kraadises vees. Voodivarustust võiks uuendada teatud aja pärast: patju 2–3 aasta, tekke 5–6 aasta ja madratseid 8–10 aasta tagant.
- Väldi tolmu koguvaid esemeid või mööblit ning magamistoas kasuta pestavaid põrandakatteid. Raamatuid, mänguasju, rõivaid jt tolmukogujaid hoia kinnises kapis.
- Pehmeid mänguasju hoia kord nädalas 6 tundi sügavkülmas ja seejärel klopi neid. Pestavaid pehmeid mänguasju tuleks pesta pesumasinas, et eemaldada nendes olevad allergeenid. Kuumpesu või külmutamist/pesemist kasuta ka kaisutekkide, nukuriiete ja muude kangaste puhul.
- Lihtsa sisustusega kodus piisab sellest, kui koristad kord nädalas. Eemalda siledatelt pindadelt tolm niiske või mikrokiust lapiga. Tolmuimejaga töötamisel kasuta spetsiaalset HEPA-filtrit, mis takistab tolmulestade õhkupaiskumist. Allergik ei tohiks koristamise ajal kodus viibida; kui see ei ole võimalik või ise koristades kanna kindlasti kaitsemaski.
- Lesti tapvad keemilised ained võivad olla vahel küll kasulikud, kuid need ei ole iga kord tõhusad, kuna ei tungi pehme mööbli, diivanipatjade ega madratsi sisse.
- Väldi kõike seda, mis suurendab hingamisteede ülitundlikkust – seega, ära suitseta eluruumides.
