Tekst: Jaanika Karindi, sisehaiguste-allergoloogia arst-õppejõud, Tartu ülikooli kliinikumi sisekliinik
Kuigi ühest põhjust allergiahaiguse tekkimisel ei ole, on teada, et see avaldub enamasti geenide ja keskkonnategurite koosmõjul. Allergia on nii levinud, et kõik me teame kedagi, kellel on mõni allergiline haigus või allergiale viitavad sümptomid, või on meil endal juba diagnoositud või veel diagnoosimata allergia.
Kuigi ühest põhjust allergiahaiguse tekkimisel ei ole, on teada, et see avaldub enamasti geenide ja keskkonnategurite koosmõjul.
Allergia on nii levinud, et kõik me teame kedagi, kellel on mõni allergiline haigus või allergiale viitavad sümptomid, või on meil endal juba diagnoositud või veel diagnoosimata allergia.
Allergiadiagnoosi või ükskõik millise diagnoosi saades on tavaliselt inimese esimene küsimus arstile: „Miks just minul see haigus tekkis?”
Ühest põhjust allergiahaiguse tekkimisel ei ole, kuid see avaldub enamasti geenide ja keskkonnategurite koosmõjul. On teada hulgaliselt geenide osi, mis suurendavad allergia tekke võimalust. Nende geenide avaldumisel ja haiguseks kujunemisel mängivad võtmerolli keskkond ja meie eluviisid.
Viimaste aastakümnete jooksul on allergiliste haiguste osakaal üle maailma oluliselt suurenenud. Seda seostatakse eelkõige muutunud elukeskkonna ning inimeste eluviisiga, esile tuuakse n-ö läänestunud eluviisi.
Teadlased on leidnud, et muutunud keskkonnas on inimest mõjutavad allergeenid varasemast agressiivsemad, kuid eelkõige on nõrgenenud inimorganism muutunud eluviisi, toitumisharjumuste, ravimite ning kõrge psühholoogilise stressi tõttu.
Erinevate uuringutega on välja toodud nii kahjulikud kui ka kaitsvad elukeskkonna ja elustiili tegurid, mis mõjutavad meid varases lapseeas ning isegi juba enne sündi emaüsas.
l Kaitsvad tegurid on maal kasvamine, varajane kokkupuude loomadega, mitmekesine ning kiudainerikas toit, varajane tihe kontakt eakaaslaste ja sugulastega. Kõik need tegurid tugevdavad meie immuunsüsteemi, tutvustavad organismile erinevaid baktereid – nii tekib n-ö vanade sõprade olukord.
Kui meie vanaemad-vanaisad räägivad, et nende ajal nii palju igasuguseid haigusi ja allergiaid ei olnud ning inimesed olid tugevama tervisega, siis tegelikult on nende jutul tõepõhi all.
l Kahjulikud elukeskkonna ja elustiili tegurid on eelkõige ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, tööstuslikult töödeldud toit, kasvamine linnakeskkonnas, vähene kontakt eakaaslaste ning teiste inimestega, samuti loomadega, ravimite (peamiselt antibiootikumide) suurenenud vajadus.
Inimestel, kes elavad tiheda liiklusega teede lähedal, on oluliselt suurem astma tekke tõenäosus.
Lapseootel ema suitsetamine suurendab veel sündimata lapse allergilise astma tekkeriski. Lisaks on näidatud, et ema rasedusaegne krooniline stress, ärevus ja depressioon suurendavad sündimata lapse atoopilise dermatiidi tekkeohtu.
Allergiliste haiguste tekkeriski vähendab imiku toitmine rinnapiimaga võimalikult kaua: lastearstid soovitavad vähemalt kuus kuud, kuid võimalusel kauem. Kui laps hakkab liiga vara kunstlikku toitu saama, võib sellega kaasneda toiduallergia.
Tähtis on mitmekülgne, põhjendamatute piiranguteta toitumine. Vanemate toitumiseelistused ei tohiks kanduda lapse toidulauale, kuna arenev ning kasvav organism vajab tasakaalustatult kõiki toidugruppe.
Allergiate tekkes ei saa alahinnata ka geenide osa.
Teadlased üle maailma uurivad geene ning teevad koostööd, sest mida enam me teame kindlate geenide kohta, seda enam saavad teadlased välja töötada erinevaid uusi ravimeid ning ravimeetoteid.
Tartu ülikooli genoomika instituudi teadlased koostöös Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikides asuva Vanderbilti ülikooli teadlastega avastasid eelmisel aastal kindlad geeniosad, mis mängivad rolli ravimiallergia, täpsemalt penitsilliiniallergia tekkes.
Autoimmuunhaigused on haiguste grupp, mida põhjustavad immuunsüsteemi rakkude ebaadekvaatne tegevus. Osa autoimmuunhaiguste kohta (näiteks süsteemne erütematoosne luupus) on näidatud suuremat geneetilist riski selliste allergiliste haiguste tekkeks nagu ravimiallergiad, astma, allergiline nohu ja silmapõletik.
Järjest rohkem avastatakse geene ning nende omavahelisi koostoimeid allergiate tekkes, kuid allergia avaldumisele aitab lõpuks ikkagi kaasa elukeskkond ning iga inimese eluviis ning immuunsüsteemi tugevus.
Küsimusele „Miks just minul allergia tekkis?” ei ole kahjuks ühest vastust.
Sageli võivad allergia teket soodustavad tegurid mõjutada meid juba enne meie sündi. Liialt steriiline elukeskkond ei hoia ära haigusi, vaid vastupidi: soodustab erinevate allergiate ja haiguste teket. Erinevad piirangud toitumises peaksid olema meditsiiniliselt põhjendatud ning arstiga läbi arutatud.
Nagu kõigi haiguste ennetamisel, siis ei saa me ka allergiaga üle ega ümber tervislikest eluviisidest. Liikudes piisavalt iga päev värskes õhus, süües tervislikku ning võimalikult puhast toitu, mitte suitsetades ja hoides normaalkaalu, suudame oma haigusriskid hoida võimalikult väiksed, olenemata sellest, milline on meie pärilik pagas.
Eelmine:
20. aprill 2022
Järgmine:
20. aprill 2022
