Hea lugeja 2026!

• 07. mai 2026
• Kaja Julge
• Allergia erinumber 2026

Jälle on aprill ja ajakirja allergialisast võimalik leida kasulikke kirjatöid, mis puudutavad nii
lastel kui ka täiskasvanutel ettetulevaid terviseprobleeme. Artiklites käsitletakse nahalöövete,
seedekulgla ja hingamisteede vaevuste põhjusi ning võimalusi nende leevendamiseks ja ka
vältimiseks.

Nahalööbeid tekib tihti ja enamasti seostatakse seda allergiaga. Lastel on nõgeslöövete kõige
sagedasemaks põhjuseks ikkagi viirusnakkused, atoopilise dermatiidi ägestajaks on
kolmandikul haigetest toiduallergia, keratosis pilaris on naha eripära.

Kroonilise urtikaaria põhjustajaks ja ägestajaks täiskasvanueas on paljudele teguritele lisaks
stress ja ärevus. Naha ja närvisüsteemi vaheline suhtlus mõjutab nii haiguse teket kui ka
sümptomite tugevust.

Lapseeas alanud allergia võib taanduda, kuid samas võib allergia avalduda esmakordselt alles
täiskasvanutel. Harvad ei ole juhud, kui lapsena allergiavaevustega kimpus olnud inimesel on
haigusnähtudeta periood, kuid siis tekivad uuesti allergiaga seotud vaevused. Põhjuseks
võivad olla töökeskkonnaga seotud tegurid, ülitundlikkuse teke putukamürkide suhtes,
allergia kujunemine toitude suhtes, mida varem sai süüa, aga ka reaktsioonid ravimitele.
Üheks sagedasemaks seedekulgla talitlushäireks on soole ärritussündroom. Tegemist on
soolestiku ja aju koostoimega. Vaevused on häirivad, kuid uuringutega ei selgu orgaanilist
patoloogiat, sest tegemist on funktsionaalse häirega. Soole ärritussündroomi võivad
vallandada erinevad põhjused, ravi on sümptomaatiline ja individuaalne ning tihti on vajalik
psühholoogiline sekkumine.

Palju on inimesi, kes seostavad oma seedekulgla vaevusi ja üldist halba enesetunnet
gluteeniga. Enne kui alustada gluteenivaba dieediga – nisu, rukki ja odra vältimisega oma
menüüs –, on vaja kindlaks teha, kas tegemist ei ole tsöliaakia või nisuallergiaga. Kui
nisuallergia on sagedamini lapseeahaigus, harvem tekib see täiskasvanutel, siis tsöliaakia ning
mitte-tsöliaakia gluteenitalumatus võivad avalduda igas vanuses ja dieedisoovitused on kõigil
kolmel grupil erinevad.

Kroonilise köha põhjuseks võivad muu hulgas olla mitmed pika kuluga hingamisteede
nakkused, gastroösofageaalne reflukshaigus, allergia, astma, krooniline obstruktiivne
kopsuhaigus ja õhusaastus. Ravisoovitused lähtuvad diagnoosist.

Suur proovikivi on allergeenidega kontakti vähendamine ülitundlikel ja seetõttu on sobiva
tolmuimeja valik küllalt olulise tähtsusega.

Allergialisas ilmunud artiklid, allergiapäevadel tehtud ettekanded, videod astmaravimite
kasutamise õpetamiseks, õietolmuseire ja palju muud kasulikku on leitav meie liidu kodulehel.

Eesti Allergialiidu juhatuse nimel sära silmadesse soovides
Kaja Julge