15. aprill 2021
Kas allergiat saab ära hoida?
Et inimesel tekiks allergia, peab lisaks keskkonnateguritele, mis soodustavad allergia kujunemist, olema tal pärilik eelsoodumus ja kokkupuude allergeeniga.
Kuna allergia tekke oht on seotud väga paljude geenidega, võivad lapse vanemad olla ainult riski kandjad, ilma et neil endil oleks allergiat. Näiteks selleks, et eelsoodumusega lapsel tekiks ülitundlikkus lehmapiima vastu, ei pea imik seda ise veel jooma – piisab väikesest kogusest, mis jõuab temani rinnapiima kaudu. Kassi- või koeraomanikel ei ole sagedamini allergiat loomade suhtes kui nendel, kellel loomi pole, sest sensibiliseerumiseks ehk ülitundlikkuse tekkimiseks on vaja väga vähest kokkupuudet allergeeniga. Suur allergeeni kogus võib isegi allergia teket vältida. Seega lemmiklooma olemasolu võib mõnel inimesel soodustada, teisel aga, vastupidi, takistada allergia kujunemist üldse.
Immuunsüsteem vajab koolitamist
Uuringud on näidanud, et allergiahirmus tehtud ranged piirangud menüüs ja keskkonnas olevate allergeenidega kontakti vältimine ei too kaasa ülitundlikkuse ja allergiahaiguste vähenemist.
Allergia korral reageerib organismi immuunsüsteem liiga tugevasti meid ümbritsevatele muidu ohututele ainetele, olgu nendeks siis toiduvalk, koera kõõm, kassi sülg või kase õietolm. Selleks, et immuunsüsteem oskaks adekvaatselt käituda, peab ta vahet tegema, mis on oma ja mis organismile võõras aine. Võõra puhul tuleb tal veel eristada ja käituda selle järgi, kas aine on ohtlik või ohutu.
Immuunsüsteem vajab koolitust, kuidas kaitsta organismi haigustekitajate eest ja mitte reageerida toidus ning looduses olevatele kahjututele ainetele. Immuunsüsteemi koolitamist võib võrrelda näidetega meie igapäevaelust: selleks, et veekogus toime tulla ja seal olemist ohutult nautida, tuleb õppida ujuma; liikluses hakkama saamiseks peab tundma aga liikluseeskirja.
Vanade sõprade teooria
Tasakaalus immuunreaktsioonide tekke tagab bioloogiline mitmekesisus – seda nii makro- kui ka mikrotasandil.
Kui Juku õpib, siis Juhan teab
Eestlastel on ilus ütlemine: mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Samasugune lähenemine sobib ka immuunsüsteemi koolitamise kohta, millega tuleb algust teha juba väga varases eas, et immuunsüsteem oskaks targalt käituda.
- Toida imikut rinnapiimaga vähemalt 4–6 kuud, soovitatavalt kauem.
- Anna lapsele tahket toitu, s.o aedvilja ja putru, alates 4–6 kuu vanusest.
- Toituda tuleks mitmekülgselt ilma põhjendamatute piiranguteta.
- Eelista värsketest toiduainetest valmistatud toitu.
- Vähenda lisaainetega toidu osa menüüs.
- Viibi iga päev looduses.
- Ole koos lapsega füüsiliselt aktiivne tema varasest east alates.
- Väldi saastatud õhku, eriti tubakasuitsu.
- Kasuta antibiootikume ainult kindla näidustuse olemasolu korral.
Nn hügieeniteooria on teada-tuntud viimased kakskümmend aastat, kuigi viimasel ajal on hakatud seda nimetama pigem vanade sõprade teooriaks. Kõik see, mida me sööme, joome, puudutame ja sisse hingame, kujundab meie naha, seedekulgla ja hingamisteede mikrobioomi ning selle kaudu soodustab kas taluvuse või ülitundlikkuse teket. Linnastumise, vähese looduses viibimise, steriliseeritud toidu söömise ja mikroobide hävitamise tõttu on oluliselt muutunud meie mikrobioom ning kujunenud düsbioos (organismi või selle osa mikrofloora tasakaaluhäire).
Kõige suurem on mikroobide hulk seedekulglas. Tänapäeval soolestikus arvuliselt vähenenud ja liigivaesemaks muutunud mikroobikooslus häirib olulisel määral immuunvastuse väljakujunemist, st taluvuse tekke asemel soodustab allergia teket.
Rinnapiim on parim
Rinnapiim on esimene ja parim imiku toit, kuid lisaks ideaalsele toitainete sisaldusele on selles normaalse soolefloora kujunemist soodustavad bioaktiivsed ained. Rinnaga toitmine lükkab imikul edasi toiduallergeenide saamist ja rinnapiimas olevad antikehad (IgA ja IgG4) soodustavad toidutaluvuse kujunemist.
Samal ajal isegi pikaajalisel rinnaga toitmisel ei ole allergia vältimise seisukohalt imeväge. Uuringud on näidanud, et ranged piirangud raseda ja imetava ema dieedis ei aita ära hoida lapsel atoopilise dermatiidi ega toiduallergia teket, mistõttu neid piiranguid ka ei soovitata. Piima, muna või teraviljade väljajätmine rinnaga toitva ema menüüst on põhjendatud ainult juhul, kui nende kasutamine tekitab imikul haigusnähte. Küll aga on mõttekas olla ettevaatlik kakao, tsitrusviljade, maasikate, tomatite, pähklite ja toidulisanditega.
Toitumisest üldisemalt
Palju on tehtud uuringuid probiootikumide ja prebiootikumidega, kuid seni ei ole kindlat tõestust selle kohta, et need aitaksid allergia teket otseselt vältida. Vaieldamatult on probiootikumidest abi aga nakkustest ja antibiootikumidest põhjustatud seedekulglahäirete parandamisel – selle kaudu väheneb ka allergeenide mõju.
Mitmed uuringud on näidanud probiootikumide head mõju atoopilise dermatiidi tekke vähendamiseks ja selle kulu kergendamiseks. Samuti on mitmetes uuringutes heaks hinnatud vitamiinide, eriti D-vitamiini, aga ka antioksüdantide, puu- ja aedviljade, rasvhapete ning mikroelementide mõju allergia vältimisele. Uuringud selles osas jätkuvad ja ilmselt osatakse juba lähiajal anda täpsemaid dieedisoovitusi.
Ülitundlikkuse teke naha kaudu
Atoopilise dermatiidi oluliseks põhjuseks on naha kaitsevõime puudulikkus, mis ilmneb kõige sagedamini filagriini geeni mutatsiooni korral. Seega on kroonilise nahaprobleemi tekkes tähtis geneetiline eelsoodumus. Allergeeni kontakt läbi naha tekitab ülitundlikkust, söömisel pigem mitte.
Uudne lähenemine toiduallergia tekke vältimiseks on naha kaitsevõime parandamine kreemitamisega esimestest elukuudest alates. Lisaks kaitsekihi parandamisele kaitsekreemidega on vaja põletikulist nahka ravida põletikuvastaste preparaatidega, et vähendada allergeenide jõudmist organismi naha kaudu.
Allergeense toidu varasem andmine
Allergeense toidu andmise edasi lükkamine hilisemale eale ei too kaasa toiduallergia vähenemist.
Näiteks on uuringutes võrreldud allergia teket maapähkli vastu, kui seda hakati ühele osale lastest regulaarselt andma 4–11 kuu vanuses, teistele aga ei antud 5. eluaastani üldse. Varasem maapähkli söömine aitas maapähkliallergia suure riskiga lastel selle teket vältida. Samataolised tulemused on saadud ka muna tavapärasest varasema andmisega, eelistades seda just keedetuna, mitte küpsetatult või praetuna. Gluteeni sisaldavad teraviljad peaks menüüsse lülitama 4–6 kuu vanuses, soovitatavalt rinnapiima kaitsva toime all.
Nii maapähkli söömine kui ka selle vastu allergia ei ole Eestis levinud, mistõttu ei ole maapähklivalgu andmine imikutele ennetuseks põhjendatud. Küll aga oleks vaja muuta seniseid toitumissoovitusi selles osas, et lisada lapse menüüsse muna varem, kui seda praegu soovitatakse. Ilmselt jõuame ringiga tagasi varasemate nõuanneteni, kui munakollast soovitati hakata andma keedetuna väikeses koguses koos aedviljaga.
Allergia vastu vaktsineerimine
Praegu tehakse allergia immuunravi haigusnähtude vähendamiseks nendele, kellel on ülitundlikkus juba välja kujunenud. Immuunraviga on võimalik tekitada taluvust nii aeroallergeenide ehk sissehingatavate allergeenide kui ka toiduainete suhtes.
Hoolimata paljudest uuringutest ei ole esmane ennetav vaktsineerimine seni edukaks osutunud. Optimistina julgen väita, et tulevikus on personaalmeditsiini ja kliinilise immunoloogia arenedes võimalik allergiat ära hoida individuaalsete vaktsineerimisprogrammidega.
Eelmine:
Järgmine:
15. aprill 2021