Tekst: Maigi Eisen, Põhja-Eesti regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskus, dermatoveneroloog
Käte ekseem on sage haigus, mida võivad põhjustada paljud tegurid ning mis võib avalduda mitmel moel – käte punetus, ketendus, villikesed, liigsarvestumine ehk hüperkeratoos, lõhed ja erosioonid. Kroonilise ekseemi korral püsib lööve kätel rohkem kui kolm kuud või haigus ägeneb kaks korda või rohkem 12 kuu jooksul.
Tööga seotud käte ekseemile on iseloomulik, et see areneb välja juba esimesel-teisel tööaastal ja muutub kiiresti krooniliseks, mis toob kaasa märkimisväärse töövõimaluste ja elukvaliteedi halvenemise. Käte ekseemist tervistumisel on tähtis, et ravimise ja nahahooldusega ei oodata ning tehakse ruttu vajalikud elustiili muutused. Samas tuleb arvestada, et naha kaitsevõime taastumine võtab kaua aega ning baaskreemi ja kaitsevahendite kasutamist ning elustiili muutust tuleb jätkata ka siis, kui nahk on nähtavalt lööbevaba.
Hästi töötav nahabarjäär (naha kaitsekiht) ei vastuta ainult temperatuuri regulatsiooni ja vee säilitamise eest, vaid takistab ka bakterite ja viiruste tungimist nahka. Lisaks kaitseb nahk ärritajate, allergeenide ning paljude keskkonnategurite eest.
Nahabarjääri moodustab kõige pindmisem osa – sarvkiht. Kaitsevõime tähtsad komponendid on sarvkihi lipiidid, filagriin ja keratiinkiud, loomulik niisutav faktor ja akvaporiinid. Lipiididest on nahas suure tähtsusega tseramiidid, kolesterool ja vabad rasvhapped. Filagriin vastutab epidermaalse barjääri ehk naha kaitsekihi terviklikkuse eest, sarvkihi rakkude küpsemise ja veega liitumise ehk hüdratatsiooni eest.
Atoopilise dermatiidiga inimeste nahka uurides on leitud 55 protsendil filagriini mutatsioone, mis on üks kuiva ja kergesti ärritatava naha põhjus. Muutunud filagriine nahas ravimitega mõjutada tänapäeval veel võimalik ei ole. Lisaks toodetakse atoopilise dermatiidiga inimese nahas vähem tseramiide kui tervete omas, mis omakorda soodustab ärritusdermatiidi teket.
Atoopilise dermatiidiga inimesed peavad tõsiselt mõtlema oma elukutsevaliku üle ja mitte otsustama märja töö (juuksur, meditsiinitöötaja, kokk jne) kasuks. Veega kokkupuude rohkem kui kolm tundi päevas viib füsioloogiliste muutusteni nahas ja suurendab selle vastuvõtlikkust ärritusele. Kaitsmata märg töö on üks märkimisväärne käte ekseemi kujunemise põhjus.
Tööga seotud käte ekseemile on iseloomulik varajane algus ja ruttu krooniliseks muutumine, mis võib põhjustada töökoha kaotuse ja uute võimaluste puudumise. Lisaks eespool kirjeldatule raskendab atoopilise dermatiidi põdemine tööga seotud käte ekseemi ravile allumist. Samuti halvendavad tervistumist kontaktallergia olemasolu ja märja töö tegemine.
Näiteks Saksamaal juuksurite hulgas tehtud uuringutes selgus, et 70 protsendil juuksuritest esineb seda ametit pidades käte ekseemi, mida on vähemalt kümme korda rohkem kui üldelanikkonna hulgas.
Käte ekseemi põhjuseks võib olla allergiline kontaktdermatiit, mida esineb 40–60 protsendil käte ekseemiga inimestel.
Kõige sagedasem kontaktallergeen tööstusmaades on nikkel, kuna inimese nahk on tänapäeval sellega pidevalt kontaktis. Nikli ioonid eralduvad rõivalisanditest või müntidest juba minutitega. Sageli kaasneb käte ekseemile nikliallergia, mis halvendab naha paranemist veelgi.
Enim levinud kontaktallergeenid on lõhnaained, konservant metüülisotiasolinoon, värvaine parafenüleendiamiin ning formaldehüüdi vabastavad konservandid. Seega mõjutavad naha kaitsevõimet lisaks pärilikele teguritele ka tööl ning olmes olevad kontaktallergeenid.
Käte ekseemist tervistumisel on oluline, et ravimise ja vajaliku nahahoolduse ning elustiili muutusega alustataks kohe.
Käte ekseemi paranemisele aitavad kaasa eelkõige hoidumine välistest ärritajatest, nagu klassikaline pesuaine naatriumlaurüülsulfaat. Näiteks sisaldab seda enamik vedelseepe.
Lisaks ärritajatele soodustavad kontaktdermatiidi teket naha mikrotraumad, näiteks kriimustused, ja abrasiivsed vahendid. Sellistel ametikohtadel ja ka kodutöödel on oluline kasutada õigeid kaitsevahendeid. Märga tööd tehes tuleb kätte panna kaitsekindad ja kummikinnaste all kanda puuvillakindaid.
Vähem tähtis ei ole ka pidev baaskreemi kasutamine. Kvaliteetne baaskreem takistab vee kadu nahast. Ärritusdermatiit kätel soodustab allergilise kontaktdermatiidi kujunemist. Väga tähtis on enne tööle asumist endale selgeks teha, kuidas sellel ametikohal hoiduda ärritusdermatiidist. Märkimisväärse tähtsusega on mittevajaliku kätepesu vältimine nii tööl kui ka kodus. Paraku on seda raskem teha kodudes, kus on väikesed lapsed ja seega ka majapidamistöid rohkem. Lisaks noortele emadele pöörduvad vastuvõtule aina sagedamini noored isad, kes imikute kaitseks on asunud usinasti käsi desinfitseerima.
Liigne kätepesu ja sage desinfitseerimine on tööga seotud ärritajate ja allergeenide kõrval üks sagedasem käte ekseemi põhjustaja. Erinevates uuringutes on jälgitud, kuidas käte ekseemi ravi ja töökoha vahetus mõjutab haiguse prognoosi. Paljudes Euroopa riikides soodustavad riigipoolsed kompensatsioonid ümberõpet ja elukutse vahetust. Käte ekseemist tervistumiseks ei piisa ravimitest, vaid vaja on elustiili ja töökoha muutust ning seda toetab ümberõpet soodustav seadusandlus.
Soovitused käte ekseemist hoidumiseks
- Väldi või vähenda märga ja musta käsitsitööd, kui võimalik (muretse nõudepesumasin, majapidamistööd jaga pereliikmetega jne).
- Kasuta märga ja musta tööd tehes kaitsekindaid.
- Kaitsekindad peavad olema terved, puhtad ja seestpoolt kuivad ning kergesti hooldatavad.
- Kasuta kummikinnaste sees puuvillaseid kindaid.
- Võimalusel ära kasuta kinnastega pestes/töötades kuuma vett. Veega kokkupuude võib kesta maksimaalselt 10–15 minutit.
- Eelista tugevaid vinüülkindaid, sest lateks põhjustab kõige sagedamini allergilisi reaktsioone.
- Kasuta pesuks leiget või jahedat vett ja pesuvahendeid, mis ei sisalda lõhna- ja värvaineid ning antibakteriaalseid vahendeid ja sisaldavad minimaalsel hulgal konservante (nt tükiseebis on vähem konservante kui vedelseebis).
- Kuivata (patsuta käed kuivaks) kohe pärast pesemist, kuivata hoolikalt sõrmevahed ja määri kohe baaskreem.
- Kasuta nahahooldusvahendeid (baaskreemi) töö ajal ja pärast tööd.
- Kasuta nahahooldusvahendeid enne ja pärast märga tööd, kui ei kasutanud kindaid.
Eelmine:
20. aprill 2022
Järgmine:
20. aprill 2022
