Kemikaalid kodus

• 15. aprill 2021
• Ajakiri Allergia 2021

Me ei kujuta tänapäeval ette kodu, kus puhtust saaks hoida kodukeemia abita. Iseküsimus on, kas me vajame neid sellises koguses.

Laiemas mõttes on kodus kasutatavad kemikaalid näiteks järgmised tooted:

• puhastusvahendid: pesuvahendid, -valgendid, loputusvahendid, pesupulbrid, pliitide puhastus-, kuivpuhastus-, aknapesuvahendid;
• ravimid: valuvaigistid, gripi- jm külmetusrohud, köhasiirupid, rauatabletid, rahustid, uinutid, vererõhuravimid;
• kosmeetika: osad kreemid, šampoonid, juuksehooldusvahendid, parfüümid, suuveed;
• muu kodukeemia: eeterlikud õlid, taimekaitsevahendid, putuka- ja näriliste tõrjevahendid, autokeemia ning aiandustooted;
• mürgised taimed – näiteks nartsissid, käokingad, piibelehed.

Eesti mürgistuskeskuse andmetel on enamik kodustest mürgistusjuhtumitest seotud just puhastustoodetega, mis on tavaliselt mõeldud kokkupuuteks elutute pindadega. Ägeda mürgistuse juhtumid puudutavad sageli väikeseid lapsi, kes on neid kogemata alla neelanud või ümber ajanud. Reeglina on tegemist olukordadega, kus vanemad on unustanud elementaarse ohutuse ja jätnud kemikaalid laste käeulatusse. Selliseid olukordi saab vältida ainult nii, et kõik ohtlikud ained (k.a ravimid) ei ole lastele kergesti ligipääsetavad.

Mõjuvad tervisele halvasti

Paljudes puhastustoodetes sisalduvad kemikaalid on söövitava toimega, võivad ärritada nahka ja hingamisteid ning põhjustada allergiaid.
Teadlased on hakanud viimastel aastatel muretsema ka selle pärast, et pikaajaline ja korduv kokkupuude erinevate kemikaalide segudega isegi väikeses koguses võib mõjuda meie tervisele halvasti.

Vahetult pärast puhastustoodete kasutamist püsib teatud kogus ruumiõhus. Õhuvärskendajad ja lõhnaküünlad sisaldavad näiteks lõhnaaineid ja eritavad ruumiõhku formaldehüüdi, mis on nahale ja hingamisteedele ärritava toimega, ning võivad pikaaegse kokkupuute tagajärjel põhjustada allergiat.

Tootel on info peal

Puhastustoodete koostist ja nende ohutut kasutamist reguleeritakse Euroopa Liidus õigusaktidega. Seetõttu peavad kindlasti kõik meil müügil olevad tooted olema korrektselt märgistatud infoga, mis aitab tarbijal teha õigeid valikuid ja ennast vajadusel ohu eest kaitsta. Näiteks peavad mõned ainegrupid, mida kasutatakse säilitus-, lõhna- või pindaktiivse ainena, olema pakendil märgitud alates teatud kogusest. Samuti tuleb tootesiltidel kasutada ohusümboleid, mis näitavad näiteks seda, kas toode on ärritav või söövitav.
Kuigi aja jooksul piiratakse teadaolevalt liiga ohtlikk kemikaalide kasutamist puhastustoodetes, ei ole välistatud, et neid siiski esineb jääkidena alla lubatud koguse.

Ökomärgis
Paljudel kodukeemiatoodetel on märgis, millelt leiab viite „Öko“, „Eco“ või „OECO“.
Maailmas on umbes 40 erinevat ökomärgist. Selliselt märgistatud tooted sisaldavad vähem ohtlikke aineid ja annavad meile kinnituse toote keskkonnasõbralike omaduste kohta.
Ökomärgis on keemilise toote turunduslik lisa, mille olulisim eesmärk on selle parema müügi tagamine. Tähtis on teada, et selline märgis ei anna täiesti puhta toote garantiid ning samuti ei tähista see inimese tervisele ohutut toodet. Seega on ökomärgisega tooted ohutumad ainult keskkonnale ja kasu inimese tervisele tekib pikemas perspektiivis puhtama keskkonna kaudu.

Piktogramm
Selle kohta, milliseid kemikaale on tootes kasutatud, annab vihje pakendil olev kemikaaliohtu kirjeldav piktogramm ehk joonis.
Kodukeemiatoodetel on tavaliselt alati hüüumärgiga piktogramm – seda on nii vedelseepide kui ka nõudepesuvahendite pakenditel. Eelkõige peaks sellise märgistusega otsest kokkupuudet vältima eriti tundlikud inimesed, kellel on probleeme naha või hingamisteedega. Mõõdukalt kasutades ei ole need tervele inimesele ohtlikud.

Puhastama peab targalt

Tavaliselt ei vaja vähe määrdunud nõud ja riided liigsete puhastusvahendite kasutamist.
Enamik puhastusainetes sisalduvaid kemikaale lenduvad ja püsivad toaõhus pikalt – seega tuleb teadlikult vähendada nendega kokkupuudet. Nende kasutamine on soovitatav ainult ruumides, kus on hea õhuvahetus. Kõige lihtsam on avada aken koristuse ajal või vahetult pärast seda ja ruumi korralikult tuulutada.

Kui koristatakse ruumis, milles pole head ventilatsiooni või puuduvad aknad sootuks, peab ennast kaitsma muul viisil, näiteks kasutama naha kaitseks kindaid ja hingamisteede kaitsmiseks maski või respiraatorit.

Enamiku kodustest puhastustöödest saab kergesti tehtud igapäevaste ja tavaliste, vähem mürgiste ning odavate ainetega, nagu söögisooda, pesusooda, äädikas, sool, sidrunimahl, taimeõli, seep ja booraks.

Vähem on rohkem! See käib ka kodus kasutatavate kemikaalide kohta. Mõtle enne uue kodukeemia toote ostmist, kas sul on seda vaja, ja kui on, kas seda on ikka vaja kasutada nii suures koguses.

Kokkuvõtteks

Paljudes puhastustoodetes sisalduvad kemikaalid on söövitava toimega, võivad ärritada nahka ja hingamisteid ning põhjustada allergiaid. Need tooted on alati märgistatud hoiatavate piktogrammidega ja neid tuleks kasutada võimalikult vähe ning veenduda, et neid ei hoita lastele kergesti ligipääsetavas kohas. Pärast koristamist peab alati tuba tuulutama.