Atoopiline dermatiit

• 20. aprill 2021
• Ajakiri Allergia 2021. Kuidas allergiat taltsutada. 30 suurt lugu
• atoopiline dermatiit

Teadusuuringutega on osal atoopilise dermatiidi all kannatajatel leitud geenimuutus, mille tõttu naha välimises kihis – marrasknahas ehk epidermises – puudub valk nimega filagriin. Filagriin muudab epidermise keratiini tugevaks ja vastupidavaks, lisaks tekib sellest naha loomulik niisutav tegur. Filagriinipuuduse korral on marrasknahk kuiv, hõre, katkendlik ja läbilaskev ega täida oma kaitserolli. Allergeenid, ärritajad ja mikroobid pääsevad kergelt naha immuunrakkudeni, mille aktiveerumise tagajärjel areneb nahas põletik.

Filagriinipuudus on üks atoopilise dermatiidi võtmepõhjustest. Haigust määravaid geenimuutusi on leitud üle kolmekümne. Mõni neist kodeerib põletikku kujundavate lümfotsüütide ülekaalu, teine aga põhjustab immuuntasakaalu tagavate ja põletikku pidurdavate geenide deaktiveerumist.

Kuiv nahk on nõrk barjäär, mis laseb läbi võõraineid, sh allergeene. Uuringutes on leitud, et puudulik kaitsekiht on nahapõletiku ja allergia kujunemise eeldus juba varasest imikueast alates. Põletik kahjustab kaitsekihti omakorda, pärssides vajalike komponentide, näiteks keramiidide ja niisutavate tegurite tootmist. Haigus muutub krooniliseks, sest nahabarjäär ei saa taastuda. Põletikunähud on sügelemine ja punetus, raskema põletiku korral villid ja leemendus. Sügeleva naha kratsimise tagajärjel tekivad veritsevad kratsimisjäljed ning lõpuks nahk pakseneb.

Ennetamine ja hooldus

Tugevdades nahabarjääri ja ravides põletikku, on võimalik atoopilise naha seisundit oluliselt parandada, leida leevendust sügelusele ning osal juhtudel atoopilist dermatiiti ka ennetada. Peredes, kus on varem esinenud atoopilist dermatiiti, astmat või allergilist nohu, soovitatakse lapse nahka pärast vannitamist regulaarselt kreemitada juba esimesest vannist alates.

Vastupidi levinud arvamusele, et pesemine kuivatab nahka, tuleb atoopilise dermatiidi puhul kasuks igapäevane pesemine leige veega: see eemaldab nahalt higi, mustuse, vanad nahaketud ja kreemijäägid ning vähendab halbade bakterite hulka. Sobivad vedelad või tahked pehmetoimelised pesuvahendid, mille pH on 5,5. Iga päev pole vaja nendega kogu nahka pesta.

Väldi ägestajaid
Atoopiline dermatiit on paljude geenidega seotud haigus. Sümptomid on varieeruvad ja mitmekesised, nagu ka neid vallandavad tegurid.
Nahapõletikku ägestavad nii allergeenid kui ka ärritajad. Ägestaja on kas keemiline aine või füüsikaline/mehhaaniline mõju, mis tekitab põletikku või põhjustab sügelust. Ägestajad ei ole ekseemi algpõhjus, vaid tegurid, mis üksi või kombineerituna kutsuvad esile haigusnähte. Ägestajaid võib nimetada ekseemi vallandavateks teguriteks, trikliteks ehk päästikuteks. Mõned neist mõjuvad kiiresti, teiste toime ilmneb mõne aja pärast.
Nahapõletikku ägestavaid tegureid tuleb teada. Oluline on välja selgitada oma individuaalsed ägestajad ja neid võimalusel vältida või piirata.

Olulisemad ägestajad

1. Kuiv nahk – see on kehv kaitsebarjäär, ei hoia naha toimimiseks vajalikku niiskustaset ning võimaldab mikroobidel ja ärritavatel ainetel pääsu sügavamatesse nahakihtidesse, kus need kutsuvad esile põletiku.
2. Ärritavad ained: käte-, keha-, nõude-, pesupesemisvahendid, pesuloputusvahendid, vannivahud, desinfektandid, pindade puhastamiseks kasutatav kodukeemia. Puu- ja köögiviljad ja nende mahl, toores liha ja kala. Paljud taimed ja taimsed mahlad – nii lilleäris töötajatele kui ka lastele suvel rohu sees mängides ja lillepärgi tehes.
3. Higi.
4. Suuümbruses süljeärritus. Imikutel ja väikelastel hammaste lõikumine.
5. Tubakasuits.
6. Metallid, sh nikkel.
7. Seebid, leeliselised puhastusained.
8. Kuum vesi, pikad veeprotseduurid, millele ei järgne kreemitamist.
9. Lõhnaained nii nahahooldusvahendites, kodukeemias kui ka maiustustele lisatav vanilliin, kaneel, nelk jne.
10. Säilitusainetest formaldehüüd, isotiasolinoonid, mida võib leida laiatarbe nahahooldus- ja hügieenivahendites.
11. Kokamidopropüülbetaiin – nahahooldus- ja hügieenivahendites.
12. Parafenüleendiamiin – juukse- ja nahavärvides, ajutistes tätoveeringutes.
13. Karedad tekstiilkiud, näiteks vill, polüester.
14. Emotsionaalne stress.
15. Immuunkoormus, näiteks ägedad viirusnakkused, kroonilised põletikukolded.
16. Külm aastaaeg.
17. Kuiv õhk, näiteks liiga soojades keskküttega ruumides.
18. Temperatuurimuutus, näiteks riiete äravõtmisel tekkiv nahasügelus.
19. Mehaanilised ärritajad: kratsimine, hõõrumine, kitsad riided, tolmune keskkond (näiteks tööl), ka liiv laste liivakastist, kratsimine, karedad vaibad, murumängud jne.
20. Pseudoallergeenid toidusedelis: kõik maiustused, krõpsud, värsked köögiviljad, puuviljad, marjad (eriti tsitruselised), tomat, paprika, maasikad, kiivi, pähklid, seemned, mahlad, magusad joogid, õlu, vein, muna, kala, mereannid, suitsutatud tooted, vorstid, mugavus- ehk valmistoidud, sh hommikusöögikrõbinad, müslid, pooltooted, ketšup, majonees, marinaad jne.