Tekst: Gültšara Karajeva, Põhja-Eesti regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse tööhügieenik/õde
Keemia on meie elu oluline osa – oleme alati kokku puutunud looduslike keemiliste ainetega. Viimasel ajal aga puutume tehnoloogilise arengu ja evolutsiooni tõttu üha enam kokku meie endi loodud kemikaalidega, mida kasutatakse erinevatel eesmärkidel paljudes toodetes.
Kui ohtlik on üksik kemikaal või mitme aine segu ja kuidas nad mõjutavad inimese tervist, seda uurib bioloogial, keemial ja meditsiinil põhinev teadusharu, mida nimetatakse toksikoloogiaks.
Praktiline töökogemus näitab, et keskmine Eesti inimene on teadlik peamiselt nendest kahjulikest kemikaalidest, mida sageli kajastatakse massimeedias. Huvitav paradoks on, et näiteks parabeenid (säilitusained) ei ole enam aktuaalne allergeen meie kosmeetikatoodetes, aga inimesed pelgavad neid jätkuvalt.
Kas kõiki ohtlikuks nimetatud kemikaale peaks kartma? Tavalisele inimesele on tähtsam teada, kuidas mõista, et mõni vabalt müüdav toode (kreem, seep jms) ei ole talle sobiv ja kuidas ohutumalt kasutada eriti kahjulikke kemikaale.
Kokkupuudet eri kemikaalidega nimetatakse mõnikord kokteiliefektiks. Kokteiliefektiga on tegemist siis, kui eri kemikaalid avaldavad kombineeritult kahjulikku mõju.
Keemiliste ainete toime tervisele sõltub osaliselt inimese enda individuaalsest vastuvõtlikkusest: teatud elanikegruppe peetakse keskmisest tundlikumateks (lapsed, rasedad, atoopikud, allergikud jt). Osa inimesi valib teadlikult elukutse, kus ohtlikud kemikaalid on töökeskkonna lahutamatu osa (näiteks juuksurid, keevitajad, meedikud).
Euroopa Komisjoni 2013. aastal korraldatud rahvaküsitluse järgi on Euroopa Liidu kodanikud kemikaalide kasutusaladest üldiselt hästi teadlikud. Küsitletutest ligi 61% olid arvamusel, et tänapäeval on EL-i turul olevad kemikaalid ohutumad kui kümme aastat tagasi. Suurem osa (69%) eurooplastest leidis, et kemikaalid on igapäevaelus vältimatud, 75% seostas nende levikut tööstuse arenguga. Ainult 43% vastanutest leidis, et kemikaalid aitavad luua paremat elukeskkonda.
Kemikaaliohutusest arvavad eurooplased, et nende ohutu kasutamise peaksid EL-is tagama ettevõtjad ja riigiasutused. Tegelikult nii ongi, aga kahjuks satub meie turule palju kaupu ka n-ö reguleerimata maadest.
Euroopa Liidus on kindlad nõuded, kuidas pakenditel märgistada teadaolevalt kahjulikke aineid (näiteks lõhnaained, säilitusained), mis kaitsevad tarbijat tervisekahjustuste eest. Aastatega muutuvad need nõuded järjest karmimaks ja selle tulemusel on ilmunud hoiatavad piktogrammid (hüüumärk punase ruudu sees) ka igapäevaselt kasutatavatele kodukeemia pakenditele, mida seal paar aastat tagasi veel ei olnud.
Ettevaatust, toode võib olla kahjulik või ärritav!
Kui kokkupuude ohtliku kemikaaliga on tööl vältimatu, on abiks isikukaitsevahendid, nagu kindad ja maskid. Näiteks kui juuksuril tuvastatakse kemikaalidega seotud terviseprobleemid, ei loobu ta oma tööst, vaid hakkab kasutama isikukaitsevahendeid, et kontakti kahjulike ainetega vähendada.
Gültšara Karajeva, tööhügieenik:
„Põhja-Eesti regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusesse tuli uuringutele töötav 27-aastane naisterahvas, kelle peamiseks vaevuseks oli püsiv lööve labakäte piirkonnas. Naine teadis, et tal on kunagi olnud nikliallergia. Enne vaevuste tekkimist kasutas ta tööl massaažiks ainult puhast, lisanditeta mineraalõli. Natuke enne naha kahjustumist võeti tööandja korraldusel kasutusse erinevad aromaatsed õlid ja kreemid, et klientidel oleks suurem valikuvõimalus. Ühe uue õli kasutamisel tekkis naisel ka ninavoolus. Lisaks sellele vaevas nahaärritus ja ninavoolus ka teisi massööre.
Kemikaalide suhtes testisime naise seljal nii Euroopa standardseeria aineid kui ka tööl kasutusse võetud segusid. Testid näitasid ülitugevat kontaktallergiat nikli, formaldehüüdi ja metüülisotiasolinooni (MIT) suhtes.
Tööl kasutatavate õlide ja kreemide tulemused olid negatiivsed, seega otsest seost nende ja nahavaevuste vahel nahatestid ei andnud. Kas sellest võiks järeldada, et uued tooted on sellele töötajale ohutud?
Kui arvestada, et masseerimisel kaasneb lisaks kemikaali tavalisele (passiivsele) imendumisele ka mehaaniline nahakahjustus ja täpselt ei ole võimalik eri kreemide ja õlide koostisaineid määratleda, ei saanud välistada, et tervisevaevused on siiski seotud uute ainete kasutamisega.
Tundub vastuoluline, kuid praktikas on tihti nii, et vaatamata testide negatiivsele tulemusele saab teha teatud järeldusi ka ainult inimese kirjelduste põhjal. Meie patsiendile, kes oli lihtsalt keskmisest tundlikum, avaldasid muidu mõõdukalt aromaatsed ja lenduvad ühendid suuremat tervisemõju kui samasugust tööd tegevatele kolleegidele.”
Eelmine:
20. aprill 2021
Järgmine:
20. aprill 2021
