Maire Vasar, Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku vanemarst-õppejõud
Köha on hingamisteede viiruslike nakkuste sagedane sümptom ja kaob tavaliselt iseenesest. Pikalt esinev köha on aga murettekitav sümptom nii inimesele enesele, lapsevanemale kui ka arstile. Kui igapäevane köha kestab kauem, võib see viidata tõsisemale põhjusele.
Köha on väga sage põhjus arsti poole pöördumiseks nii täiskasvanuil kui ka lastel. Köha on loomulik refleks, mis kaitseb hingamisteid ja kopse ärritajate eest. Köhimine aitab puhastada hingamisteid rögast ja sissehingatavas õhus leiduvast tolmust, suitsust, õhusaastest ja teistest ärrititest. Mõnikord aga kestab köha kaua ja sel võib olla tõsine põhjus.
Kestuse järgi jaotatakse köha ägedaks ja krooniliseks.
Äge köha kestab vähem kui kolm nädalat ja on tavaliselt põhjustatud ülemiste või alumiste hingamisteede nakkustest. Krooniliseks peetakse igapäevast köha kestusega üle kaheksa nädala täiskasvanutel ja üle nelja nädala lastel.
Köha ei ole haigus omaette, vaid sümptom, millel võib olla erinevaid põhjuseid. Krooniline köha mõjutab 8–10 protsenti täiskasvanutest ja 10–30 protsenti lastest. Lapse krooniline köha erineb täiskasvanu omast nii põhjuste kui ka ravisoovituste poolest ning seetõttu vajab laste krooniline köha ka erinevat käsitlust.
Köha on üks peamisi kopsuhaiguste sümptomeid, kuid ei esine mitte ainult hingamiselundite haiguste, vaid ka südame- ja närvisüsteemihaiguste korral. Köha võib olla ka ravimite kõrvaltoimeks, eriti AKE inhibiitorite (vererõhuravimid) kasutajatel.
Täiskasvanute kroonilise köha kolm suurt põhjust on ninaneelunohu ehk ülemiste hingamisteede köhasündroom, köhavariantne astma ja mao-söögitoru tagasivooluhaigus ehk gastroösofageaalne reflukshaigus (gastroösofageaalne refluks).
Ninaneelunohu on sage alaägeda ja kroonilise köha põhjus tingituna allergilisest või mitteallergilisest kroonilisest nohust või põskkoopapõletikust. Sekreet ülemistes hingamisteedes põhjustab köharetseptorite ärritust kõri limaskestal. Sümptomiteks on eritis ninast ja tunne, nagu tilguks sekreet neelu tagaossa. Astma võib samuti avalduda köhana.
Köhavariantse astma korral on köha ainsaks haigustunnuseks. Sel juhul puuduvad teised bronhiaalastmale omased vaevused, nagu vilistav hingamine, õhupuudus ja rindkere pigistuse tunne. Astmale viitab just öine köha ja köha füüsilisel pingutusel.
Gastroösofageaalse reflukshaiguse korral tuleb maosisu üles ja maohape ärritab hingamisteid. Refluksiga seotud köha on tavaliselt kuiv ja esineb rohkem päeval. Köha tekib tavaliselt pärast söömist ja seoses liigse naermise, laulmise ning rääkimisega. Teatud toidud ja toiduained (kofeiin, tsitrusviljad/mahlad, rasvarikkad toidud, tomatid, marineeritud köögiviljad, gaseeritud joogid) võivad refluksiga seotud köha süvendada.
Kaks kõige sagedasemat kroonilise köha põhjust lapseeas on astma ja pikaleveninud bakteriaalne bronhiit (PBB).
Astmaga lapsed küll köhivad, kuid üldjuhul on neil ka teised astma sümptomid (vilistav hingamine, hingamisraskus). Mõnel lapsel võib krooniline mitteproduktiivne köha olla ainukeseks astma sümptomiks. Samas peab see köha olema astmale tüüpiline – kuiv, enamasti öösel ja seoses kehalise pingutuse, emotsioonide või õhuvahetusega. Astmadiagnoosi toetab alati lapse ja pere allergiaanamnees.
Pikaleveninud bakteriaalne bronhiit (PBB) on väikelastel kroonilise märja köha kõige levinum põhjus. See on seisund, kus bakternakkus kopsudes põhjustab köha ja liigset limaeritust. PBB-le tuleks mõelda, kui lapsel esineb krooniline produktiivne märg köha ja märga köha põhjustavad primaarsed alternatiivsed haigused on uuringutega välistatud ning kellel köha taandub antibiootikumravi järel.
Korduva PBB või kroonilise mädase kopsuhaigusega lapsi peab uurima tsüstilise fibroosi, primaarse tsiiliate düskineesia ja immuunpuudulikkuse suhtes. Mõnel PBB-ga lapsel on sümptomid samasugused kui astmal, kuid kopsukuulatlusel on märjad bronhiitilised röginad ja bronhilõõgasti ei aita.
Samas võivad astma ja PBB ka koos eksisteerida. Nende laste ravikompleksi kuulub kindlasti ka füsioteraapia, et aidata väljutada hingamisteedest röga.
Kroonilise köha põhjuseks võib olla ka funktsionaalne köha (nn psühhogeenne või habituaalne köha). Kui püsival tahtmatul köhal ei leita orgaanilist põhjust, võib olla tegemist harjumusliku köha või tik-köhaga, tuntud ka kui psühhogeense või somaatilise köhahäire või funktsionaalse köhana. Kuigi neid termineid kasutatakse sageli sünonüümidena, on neil tõenäoliselt erinevad algpõhjused.
Just teisemeas esineb sageli psühhogeenset köha. Katkendlik, kummalise kõlaga prääksuv köha/köhatamine lapsel, kes ise kaunis ükskõikselt suhtub oma köhasse ja rõhutatult rahulikult aktsepteerib seda, viitab alati psühhogeensele köhale. Samas häirib selline köha/köhatamine rohkem lapsevanemaid ja õpetajaid. Selline köha tugevneb ärevusest või stressist ning kaob, kui stress väheneb, ja reeglina ei esine öösel. Ravimisel on tähtis tegeleda stressi ja ärevuse põhjustega. Abi on kognitiiv-käitumuslikust ja mänguteraapiast ning lõõgastustehnikatest.
Kui köha tekkis koos ägeda hingamisteede nakkusega ja on jäänud pikalt püsima, on köha suure tõenäosusega nakkusjärgne ning seotud nakkusjärgse hingamisteede hüperreaktiivsusega.
Mükoplasma ja klamüüdia on bakterid, mis võivad põhjustada hingamisteede nakkuseid. Need erinevad tavalistest bakteritest ning seetõttu nimetatakse neid atüüpilisteks tekitajateks. Sellised nakkused võivad kulgeda kergelt, kuid põhjustada ka pikaajalist või kroonilist köha, eriti kui haigus jääb diagnoosimata või ravi hilineb.
Läkaköha on väga nakkav haiguse varajases staadiumis ja esimese kahe haigusnädala jooksul.
Kuiv köha võib püsida nädalaid või isegi kuid. Võib esineda kurguärritust ja häälekähedust, väsimust ja üldist halba enesetunnet, peavalu, lihase- ja liigesevalu. Atüüpiline nakkus võib kulgeda palavikuta või kerge palavikuga. Mõnel inimesel võib köha olla ainus sümptom.
Köha tekib, sest bakterid ärritavad hingamisteid ja bronhe. Vagusnärvi põletik või ärritus nakkuse ajal põhjustab köharetseptorite ülitundlikkust. Vagusnärv mängib keskset rolli köharefleksi reguleerimisel ja igasugune selle talitlushäire võib põhjustada püsivat köha.
Reaktsioon nakkustele ja järgnev köharetseptorite ülitundlikkus võivad varieeruda. Mõnel võib olla suurenenud tundlikkus ja pikem köha, samas kui teised paranevad kiiremini.
Tavapärased köharavimid ei anna sageli leevendust. Ka tavalised penitsilliinitüüpi antibiootikumid ei ole tõhusad mükoplasma ja klamüüdia vastu. Köha taandub aeglaselt. Ka pärast antibiootikumravi lõppu võib köha püsida veel mitu nädalat, aga see ei tähenda alati ravi ebaõnnestumist. Samas võib ravi liiga vara katkestamine pikendada haigust. Õigeaegne äratundmine ja sobiv ravi aitavad vähendada sümptomeid ning ennetada köha krooniliseks muutumist.
Läkaköha on väga nakkav haiguse varajases staadiumis ja esimese kahe haigusnädala jooksul. Sel ajal nakatuvad kuni 90 protsenti läkaköha vastu vaktsineerimata inimestest, kes on haigega kokku puutunud.
Läkaköha tekitajaks on kurgus ja ninaneelus paljunev bakter Bordetella pertussis. Esimesed haigusnähud on sarnased külmetushaiguse omadega, kuid köha muutub järk-järgult tugevamaks, ühe-kahe nädala pärast kujuneb välja aeglaselt intensiivistuv, läkaköhale iseloomulik hootine köha. Väikelastele on tüüpiline köhahoo lõpus vilinaga sissehingamine, köhahoog võib lõppeda ka oksendamisega. Köhahood esinevad sageli öösiti.
Läkaköha võib kesta kuid ja tüsistused võivad olla tõsised, sealhulgas apnoe, hapnikuvaegus, kopsupõletik. Tüsistuste tõttu võivad haiged vajada toetava ravi saamiseks haiglaravi.
Läkaköha on eriti ohtlik imikutele. Kuna tüsistused võivad lastel olla eluohtlikud, on soovitatav, et täiskasvanud kaitseksid oma lapsi vaktsineerimisega. Läkaköha läbipõdemise järgne immuunsus ei ole eluaegne ja seda haigust võib elu jooksul põdeda rohkem kui üks kord. Ka läkaköha vaktsineerimisest tekkinud immuunsus ei ole eluaegne, kuid vaktsineeritute haiguskulg on kergem.
Suitsetamise kahjulik mõju kogu organismile on üldteada. Sissehingatud tubakasuitsust imenduvad ained vereringesse ning pääsevad kõikjale kehas. Pole ühtegi organit, mida tubakakeemia ei kahjustaks. Tubakasuitsus sisalduvad keemilised ained ärritavad hingamisteid, vähendavad kopsukoe elastsust, lõhustavad kopsualveoolide vaheseinu ja tekitavad kroonilist kopsuhaigust, mille üheks sümptomiks on väga tüüpiline hommikune köhimine, et eemaldada hingamisteedesse kogunenud röga. Suitsetajatel on ka suurem risk kopsuvähi tekkeks.
Kuigi veipi peetakse sageli leebemaks, ei ole see hingamisteedele üldsegi ohutu. Veipides satuvad hingamisteedesse samuti nikotiin, maitse- ja lõhnaained, propüleenglükool ja glütserool ning muud keemilised ühendid. Need ärritavad bronhide limaskesta, kuivatavad hingamisteid, suurendavad lima teket ja tekitavad köharetseptorite ülitundlikkust.
Veipimisega seotud püsiv kuiv või limane köha on sageli hullem hommikuti, võib süveneda füüsilisel koormusel ega pruugi alluda tavapärastele köharavimitele. Veipimine võib süvendada astmat, pikendada köha pärast hingamisteede nakkust, soodustada kroonilist bronhiiti ja muuta nakkustest paranemise aeglasemaks. Noortel on veipimine sage põhjus, miks köha ei taandu.
Kui köha põhjusena kahtlustatakse veipimist, on kõige tõhusam ravi veipimise lõpetamine. Ükski ravim ei neutraliseeri täielikult veipimise ärritavat mõju hingamisteedele.
Krooniline köha võib olla väsitav ja kurnav, mõjutada igapäevaelu, põhjustada unehäireid, stressi ja sotsiaalset ebamugavust. Köha võib süvendada olemasolevaid haigusseisundeid, esile kutsuda rinna- ja kõhulihaste valu, uriinipidamatust. Kirjeldatakse isegi eluohtlikke seisundeid, nagu roidemurdu, õhkrinda, rütmihäireid.
Krooniline köha võib olla tõsise haiguse sümptomiks ja vajab arsti tähelepanu. Kindlasti tuleks konsulteerida arstiga, kui köha on väga tugev ja häirib igapäevaelu ning köhaga kaasnevad teised respiratoorsed sümptomid (vilistav hingamine, õhupuudus, hingeldus), kõrge palavik, kehakaalu langus, öine higistamine või veriköha. Tähtis on leida kroonilise köha põhjus ja ravida põhjuslikku haigust.
Eelmine:
07. mai 2026
Järgmine:
07. mai 2026
