Kärt Simre, Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku gastroenteroloog
Tsöliaakia, nisuallergia ja mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus on gluteeni tarbimisega seotud haigused. Tutvustame, millised on nende haiguste sümptomid, diagnoosimine ja ravi.
Gluteenivaba dieet on üks maailma populaarsemaid dieete, kuid sageli ei ole selle pidamine meditsiiniliselt näidustatud. Viimaste andmete järgi peab maailmas gluteenivaba dieeti kuni seitse protsenti täiskasvanutest.
Gluteen ja gluteeniga seotud prolamiinid on säilitusvalgud, mida leidub nisus, rukkis ja odras.
Inimesed on gluteeni hakanud tarbima rohkem kui 10 000 aastat tagasi ja seda kasutatakse tänapäeval väga laialdaselt toiduainetööstuses. Arvatavasti järjest suurema kokkupuute tõttu on viimastel aastakümnetel sagenenud ka gluteeniga seotud haiguste esinemine. Need on tsöliaakia, immuunglobuliin E (IgE) vahendatud nisuallergia ja mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus.
Esimesed kaks haigust on laiemalt tuntud nii arstidele kui ka tavainimestele, kuid kolmandat alles õpitakse tundma. Need haigused võivad põhjustada väga sarnaseid sümptomeid, kuid nende tekkemehhanismid, diagnoosimine ja ka ravi on erinevad. Allpool vaatleme lühidalt kõiki kolme.
Kolmest haigusest kõige pikemat aega on teada tsöliaakia. See on krooniline immuunvahendatud haigus, mille korral geneetilise eelsoodumusega inimestel tekib gluteeni tarbimisel peensoole kahjustus.
Kuna kõigil päriliku eelsoodumusega inimestel tsöliaakiat ei teki, mängivad haiguse tekkes oma osa keskkonnategurid, mille täpsem uurimine ja väljaselgitamine alles käib. Muu hulgas on uuritud nii väikelapse toitmist, nakkuseid kui ka mikrobioomi.
Haiguse geneetiline eelsoodumus esineb kuni 40 protsendil elanikkonnast, aga haigus ise tekib 0,5 protsendil, mis näitab selgelt keskkonnategurite osakaalu.
Tsöliaakia ilmneb siis, kui organism saab suu kaudu gluteeni, kusjuures see haigus võib tekkida igas vanuses.
Sümptomid võivad olla seotud seedekulglaga (näiteks kõhuvalu, kõhupuhitus, kõhulahtisus, aga ka kõhukinnisus), aga võivad esineda ka seedekulglavälised nähud (näiteks väsimus, rauavaegus, nahasümptomid).
Võib olla ka olukord, kus haigusele iseloomulikud muutused esinevad nii vereanalüüsides kui ka peensooles, kuid haigel vaevusi ei ole. Sümptomiteta haigeid võib leida näiteks pereliikmeid või mõnda muud autoimmuunhaigust testides.
Tsöliaakia diagnoosimiseks täiskasvanutel on vajalik vereanalüüside ja kaksteistsõrmikust võetud biopsiatükkide koos tõlgendamine. Lastel on teatud tingimustel lubatud haigust diagnoosida ka ilma biopsiata.
Hetkel on tsöliaakia ainukeseks raviks eluaegne range gluteenivaba dieet. Kasulik on teada, et puhas kaer ei sisalda gluteeni, kuid kaera tarbimisel peab silmas pidama, et see oleks töödeldud sobivatel tingimustel ja et ei oleks tekkinud ristsaastumist gluteeniga.
Kuna range gluteenivaba dieet võib põhjustada probleeme ja ka sotsiaalset rahulolematust, otsitakse gluteenivabale dieedile järjest aktiivsemalt alternatiivseid ravisid.
Allergia nisu ja/või gluteeni suhtes on immuunoglobuliin E vahendatud – kokkupuutel allergeeniks olevate valkudega tekib allergiline põletik. Allergiline kokkupuude võib toimuda nii suu kaudu, paikselt nahal kui ka hingamisteede vahendusel. Reaktsioon ei teki ainult gluteenile, vaid ka teiste nisus sisalduvatele valkudele.
Nisuallergikul ei teki enamasti vaevuseid rukki ja odra tarvitamisel, kuigi mõnedel haigetel on siiski võimalik ristreaktiivsus, mis tähendab, et allergiline reaktsioon ühele ainele põhjustab ka allergilist reaktsiooni teisele ainele.
Nisuallergiat esineb rohkem väikelapseeas ja koolieaks enamasti vaevused mööduvad. Haiguse sümptomid varieeruvad kergetest paiksetest kuni raskete süsteemsete allergiliste reaktsioonide ja anafülaksiani.
Nisuallergia diagnoos põhineb nii anamneesil, läbivaatusel kui ka õigesti valitud testidel. Esmaste testide hulka kuuluvad nahatorketestid ja spetsiifiliste IgE-tüüpi antikehade määramine verest. Lisaks on mõnikord vaja teha ka kontrollitud tingimustes provokatsioonitest.
Nisuallergia ainukeseks raviviisiks on nisu range vältimine.
Kolmest haigusest kõige vähem tuntud on mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus või lihtsalt gluteenitundlikkus.
Vaevused tekivad gluteeni ja/või teiste teraviljade tarbimisel. Sümptomid võivad tekkida tunde või päevi pärast teraviljade söömist. Kirjeldatud on nii seedekulglaga seotud (näiteks kõhuvalu, kõhupuhitus) kui ka seedekulglaväliseid nähte (näiteks väsimus, peavalu, ekseem).
Kuna haigusel puuduvad kindlad diagnostilised biomarkerid, ei ole täpselt teada ka haiguse esinemissagedus.
Haiguse diagnoosimiseks on vajalik välistada tsöliaakia ja nisuallergia ning gluteenivabal dieedil olles või gluteeni koguse piiramisega peaksid haigusnähud vähenema.
Diagnoosi kuldseks standardiks on topeltpime provokatsioonitest ja selle järel sümptomite korduv hindamine. Haiguse tekkemehhanism ei ole täpselt teada, kuid see on erinev eespool kirjeldatud kahest haigusest ja selle teket seostatakse kaasasündinud immuunsusega.
Raviks on gluteenivaba dieet, kuid abi võib olla ka väiksemast gluteenikogusest toidus – haiguse mööduva iseloomu tõttu võib dieet olla ajutine, mitte eluaegne.
Kokkuvõtteks: rangelt gluteenivaba dieedi pidamine on meditsiiniliselt näidustatud ainult tsöliaakia puhul. Nisuallergia puhul tuleb pidada ainult nisuvaba dieeti ja enamasti teiste teraviljade tarbimisel ei teki probleeme. Kuna seoses gluteenitundlikkusega on veel palju ebaselgust, siis alati on mõistlik dieetidest tulenevat kasu ja kahju arutada arstiga. Kindlasti peab seda tegema laste puhul.
Eelmine:
07. mai 2026
Järgmine:
07. mai 2026
