Tekst: Mare Pauklin, Tartu ülikooli kliinikumi sisehaiguste-allergoloogia arst-õppejõud
Kuivnahksus on üks sagedasemaid nahaprobleeme, mis kaasneb paljude teiste haigustega. Ravis kasutatakse hooldusvahendeid, millel on sügelusvastane, niisutav, lipiide taastav, kaitsekihti tekitav ja nahka rahustav toime.
Kuiva naha korral mängib tähtsat rolli naha baashooldus, samas puuduvad praeguseni selged tõenduspõhised juhised kuivnahksuse diagnoosimiseks ja raviks.
Vältida tuleb ärritavaid tegureid ja kaasnevaid haigusi õigesti ning spetsiifiliselt ravida. Naha niiskuse tasakaalu parandamiseks ja kaitsevõime taastamiseks on soovitatav kasutada nahahooldustooteid, mis peaksid sisaldama nii taasniisutavaid kui ka lipiide taastavaid osiseid. Mida kuivem on nahk, seda suurem võiks olla lipiidide kogus; eelistada tasub vesi-õlis-koostist.
Kuivnahksuse korral pole nahas küllaldaselt hüdrolipiide. Seda iseloomustab nahka niisutavate ühendite vähesus või nende halvenenud kvaliteet. Tähtis on eristada välispõhjustest tingitud kuivnahksust teistest nahahaigustest (vaata juuresolevaid tabeleid).
Lisaks on vaja eristada süsteemsetest haigustest (näiteks diabeedist, neeru- ja sapiteede haigustest) või ravimitest tingitud kuivnahksust, kuna nendel juhtudel on tegemist vaid kaasneva vaevusega, mitte iseseisva haigusega.
Kuivnahksust tuleb ette 55,6 protsendil inimestest, kelle keskmine vanus on 75,1 aastat; esinemissagedus suureneb aastatega. Vanematel, hooldust vajavatel inimestel, kelle keskmine vanus on 93,6 aastat võib kuivnahksus ilmneda 99,1 protsendil; lastel ja noorukitel esineb kuivnahksust 13,2 protsendil.
Varajane kuiva naha tuvastamine ja ravi on tähtsad, kuna kuivnahksus võib suurendada vastuvõtlikkust keskkonnateguritele, ärritajatele, allergeenidele ja tõvestajatele. See võib omakorda soodustada nahahaiguste, nagu atoopilise dermatiidi ja kontaktdermatiidi kujunemist. Vanuritel ja hooldust vajavatel inimestel vähendab kuivnahksus kaitsevõimet väliste tõvestajate vastu ning suurendab lamatiste tekkeriski.
Nahakuivuse tunnusteks on kuiv nahk, ketendus, karedus, kahvatus ja hallikas värvus. Lisaks sellele esineb naha elastsuse vähenemist, paksenemist ja kortse; punetust ehk erüteemi ja naha pragunemist ehk fissuure. Haigeid vaevavad pingetunne ja sügelus, mis võivad tunduda ka naha valulikkuse või põletustundena.
Nahakuivus, eriti kui see on seotud sügelusega, põhjustab olulist elukvaliteedi halvenemist.
Nahakuivust võib esineda kõikjal üle keha. Tavaliselt on kõige rohkem haaratud piirkonnad need, kus on vähe rasunäärmeid, nagu jalad, käsivarred, labakäed ja jalalabad.
Terve nahk peaks normaalselt olema võimeline säilitama veesisaldust 10–20 protsenti. Liiga suur või ka liiga väike veesisaldus häirib naha kaitsevõimet.
Rakkudevaheline lipiidikiht pärsib vee aurustumist ja on naha peamine keemiline kaitse. Lipiidid täidavad naharakkude vahed, takistades veekadu.
Lipiidide ülesehitus oleneb vanusest, pärilikust eelsoodumusest, aastaajast, toitumisest (asendamatute rasvhapete sisaldusest toidus) ja ka ravimitest (näiteks kolesterooli langetavad ravimid).
Kaitsev happeline kiht koosneb hüdrolipiidkihist, mille pH on 4,0–6,5. See koosneb lipiididest, mida toodavad rasunäärmed, ning higist ja irdunud naharakkude jäänustest. Liiga kõrge pH tase võib põhjustada lipiidide barjääri lagunemist ja vähendada naha kaitsevõimet nakkuste eest.
Kuiva naha võimalikud põhjused on:
Kuiva nahka põhjustavad välised tegurid
Tabel 1. Kuiva nahka põhjustavad välised tegurid
- Keskkonnategurid
Külm, vähene õhuniiskus või kuiv siseküte, intensiivne päikesevalgus.- Töökeskkonna või hobidega seotud tegurid
„Märg“ töö või tööalane kontakt ärritavate ainetega (näiteks juuksuritel, ehitajatel, metallitöölistel, õendustöötajatel, koristajatel).- Naha puhastamine ja pesemine
Sagedased pikalt kestvad kuumad dušid või vannid. Leeliseliste seepide või puhastusvahendite kasutamine.
Kuivnahksus võib vallanduda ka ebaõigest või liigsest naha puhastamisest; riietest, mis põhjustavad hõõrdumist; toitumisharjumustest, aga ka temperatuurist ja keskkonnamõjuritest.
Nahahooldusvahendite kasutamine on ülemaailmselt tunnustatud meetod kuivnahksuse raviks. Regulaarne nahka niisutavate ja lipiide taastavate ainete kasutamine ei peaks olema mitte lihtsalt nahahooldus, vaid esmane ravivõte naha kaitsevõime taastamiseks. Seetõttu nimetatakse neid aineid tihti baasteraapia aineteks.
Kuiva naha baashoolduseks kasutatavad paiksed tooted sisaldavad aktiivseid ühendeid, mis on niisutava, lipiide taastava, kaitsekihti tekitava, nahka rahustava ja/või sügelusvastase toimega (joonis 2).
Joonis 1. Kuiva naha näited
Kuiva naha näited (algusega vasakult):
(1a) kuiv nahk tüüpilise ketenduse ja naha tekstuuri paksenemisega;
(1b) seniilne ehk vanusega seotud kuiv nahk koos kortsude ja vähese ketendusega;
(1c) kuiv nahk algava punetusega;
(1d) atoopiline „talvine jalg“ koos ketenduse ja algavate nahapragudega
Optimaalne ravi hõlmab endas naha niisutamist, lipiidide kaitsekihi taastamist ja veekao pärssimist lipiidkihi moodustamise abil nahapinnale.
Joonis 2. Kuiva naha paikse ravi põhimõtted
| Kategooria | Näited vallandajatest |
| Põletikulised nahahaigused | atoopiline dermatiit, allergiline kontaktdermatiit, ärritav kontaktdermatiit jt nahapõletikud, ravimitest tingitud nahareaktsioonid, psoriaas jt |
| Kaasasündinud nahahaigused | ihtüoos |
| Nakkuslikud nahahaigused (krooniline staadium) | seen- ja bakternakkused, pedikuloos, sügelised |
| Kasvajalised haigused | nt nahalümfoom |
| Sisehaigused | |
| Hormoonide ja ainevahetusega seotud häired | krooniline neerupuudulikkus, suhkruhaigus, maksa- ja kilpnäärmehaigused |
| Põletikulised haigused | krooniline põletikuline soolehaigus, reumaatilised haigused |
| Nakkused või põletikud | kõhulahtisusega kulgevad haigused, seened, maksapõletikud, HIV |
| Hormonaalsed muutused | meno- ja andropaus, rasedus |
| Verehaigused | |
| Psühhiaatrilised põhjused | |
| Obsessiiv-kompulsiivsed häired | obsessiivne naha puhastamine/pesemine |
| Söömishäired | anoreksia |
| Sõltuvushäired | alkoholi ja ravimite liigtarvitamine |
| Toitumisega seotud põhjused | |
| Dehüdratatsioon | vähene vedeliku tarvitamine, liigne higistamine |
| Väärtoitumus | (D- ja A-vitamiini ning niatsiini puudus), tsingi- ja rauapuudus |
| Ravimitega seotud põhjused | |
| Farmakoloogilised põhjused | retinoidid, paiksed hormoonid (pikaaegsel kasutamisel), diureetikumid ehk uriini eritumist suurendavad ravimid, kolesteroolitaset langetavad ravimid, osa vererõhku langetavaid ravimeid, antireumaatilised ravimid, kontratseptiivid/antiandrogeenid, kasvajavastased ravimid, kiiritusdermatiit jt |
| Üldised meetmed | Kehatüvi/jäsemed | Nägu | Käed/jalad |
| Naha puhastamine/ kontakt veega | ole vannivees maksimaalselt 5 minutit, väldi mullivanni | kasuta väheste allergeenide ja lõhnaainetega tooteid | väldi kokkupuudet veega, seepide ja pesuvahenditega |
| võta leiget, mitte kuuma dušši | puhasta nahka maksimaalselt kaks korda päevas | kasuta väheste allergeenide ja lõhnaainetega tooteid | |
| kasuta õrna, mitte-leeliselist pesuvahendit, lipiide-taastavat seepi või duši- ja vanniõli | |||
| Riided | Kasuta puuvillaseid riideid, mitte villaseid riideid | kanna kaitsvaid puuvillaseid kindaid (võimalusel sisekinnastena) | |
| väldi hõõrdumist | |||
| Dieet | väldi tsitruselisi puuvilju, väga kuumi ja vürtsikaid toite, suures koguses kuumi jooke ja alkoholi | ||
| Ilm/toa temperatuur | väldi kuiva, kuuma või väga külma ilma ja suuri temperatuuri erinevusi, intensiivset päikesepaistet | ||
| Üldine elustiil | püüa vältida ärritatust, pinget, stressi | ||
Kuivnahksus on väga sage probleem, mis esineb tihtipeale kaasuva vaevusena. Korrapärane baasteraapia on kuivnahksuse ravitaktika alustala. Selleks kasutatakse aineid, millel on niisutav, lipiide taastav, kaitsekihti tekitav, nahka rahustav ja/või sügelusvastane toime.
Pesemisel tuleb kasutada õigeid vahendeid: õrnu, mitteleeliselisi, lipiide taastavaid pesuvahendeid. Soovitatav on mitte kanda villaseid riideid ja vältida hõõrdumist, pöörata tähelepanu toitumisharjumustele, hoida ruumi temperatuuri optimaalsena ehk vältida liiga külma ja sooja keskkonda. Võimalusel viia stressitase miinimumi.
Eelmine:
20. aprill 2023
Järgmine:
20. aprill 2023
