Toiduallergia ja toidutalumatus

• 20. aprill 2023
• toiduallergia
• toidutalumatus

Nii toiduallergia kui ka toidutalumatus on toiduülitundlikkuse vormid – mõlemal juhul tekivad haigusnähud mõnest kindlast toiduainest, mida enamik inimesi talub. Kuigi mõned allergia ja talumatuse sümptomid ning osa vallandavaid toiduaineid on sarnased, on nende haiguste eristamine siiski vajalik, sest nende kulg, raskus ja diagnoosimine on erinevad. Mis eriti tähtis: toidutalumatus võib küll tekitada halva enesetunde, aga allergia võib vahel olla ka eluohtlik.

Kuigi toidutalumatuse levimust on raske hinnata, arvatakse, et seda esineb oluliselt sagedamini kui toiduallergiat. Selle, kumma ülitundlikkuse vormiga on tegemist, määrab ära haigusnähtude tekkemehhanism. Toiduallergiaga reageerib toidule meie immuunsüsteem, toidutalumatus on aga üldnimetus kõigile neile toiduülitundlikkuse vormidele, mis pole seotud immunoloogiliste mehhanismidega.

Õietolmu-toidusündroomi tüüpilisemaks ilminguks on suu- ja neelupiirkonna sümptomid. Hingamisteede allergianähud – allergiline nohu, kõriturse ja astma – on toiduallergia ainsad ilmingud harva ja esinevad pigem koos teiste sümptomitega.

Toiduallergia raskeim väljendus on anafülaksia – järsku tekkiv, väga kiire kuluga, mitut elundkonda haarav reaktsioon, mis võib viia eluohtliku hingamisraskuse või vererõhu languse ja teadvusekaotuseni.

Testimine

Toiduallergia testimiseks on võimalik kontrollida vastavate IgE-tüüpi antikehade olemasolu verest või teha nahateste. Testida tuleks vaid põhjendatud kahtluse korral ja testi tulemust peaks kindlasti hindama kogemustega meedik, sest allergeenivastaseid antikehi võib olla ka ilma allergiata – see võib tekitada asjatut segadust.

Ebaselgel juhul on tihti abi toidupäevikust või proovidieedist: kahtlustatavat toiduainet välditakse täielikult 2–4 nädalat ja seejärel proovitakse uuesti süüa. Kui on esinenud raskemaid sümptomeid, tuleb enne sellist provotseerimist kindlasti pidada nõu arstiga. Kui positiivseks testitud toiduaine vaevusi ei tekita, siis ei ole selle vältimine õigustatud.

Toidutalumatus

Toidutalumatus hõlmab väga erinevaid ülitundlikkuse vorme, millest mõne mehhanism ja levimus on teada, enamikul aga ebaselge või kaheldav. Talumatuse põhjuseks võib olla näiteks ensüümipuudulikkus, ainevahetushäire või ülitundlikkus toidu lisaainete ja toidus loomulikult sisalduvate keemiliste ainete suhtes.

Kõige sagedamini põhjustab toidutalumatus seedekulglavaevusi: kõhuvalu, -puhitust, -lahtisust ja -kinnisust, -gaase ning iiveldust. Mõne vormiga võib esineda lööbeid või ka muid nähte.
Vaevuste teke võib olla kiire või aeglane ja sõltub tihti toidu kogusest või söömise sagedusest. Talumatuse korral on tihti võimalik probleemideta süüa sobimatuid toiduaineid väikeses koguses.

• Gluteenitalumatus võib esineda ka ilma tsöliaakiata, põhjustades kõhuvaevusi ja mõnikord ka muid sümptomeid. Vajalik on välistada teraviljaallergia ja tsöliaakia. Tuleb arvestada ka sellega, et vaevuste põhjuseks ei pruugi olla gluteen, vaid hoopis teraviljade FODMAPs-süsivesikud.
• Histamiini (mis allergiaga vabaneb meie rakkudest) ja teisi sarnaseid amiine sisaldavad paljud toiduained: kakao, tsitruselised, maasikad, kiivi, tomat, spinat, mereannid, vein, kääritatud ja konserveeritud toiduained jt. Kõige sagedasemad amiinidest tekkivad vaevused on nahapunetus, kublad, sügelus, peavalu, ärevus, oksendamine, kõhuvalu ja -lahtisus, vererõhu langus.
  Kuna sümptomid on väga sarnased allergianähtudega, nimetatakse neid toiduaineid vahel ka pseudoallergeenideks.
  
  Histamiinitalumatus on sagedasem väikelastel ja neil, kelle histamiini lagundamise võime on vähenenud.
• Kofeiin on levinud erguti, mida leidub kohvis, tees, karastusjookides, šokolaadis ja ka mõnes ravimis. Tundlikel inimestel võib isegi väike kofeiinikogus tekitada südamepekslemist, vererõhu tõusu, ärevust, rahutust ja unetust.
• Salitsülaate on paljudes toiduainetes, sh puu- ja köögiviljades, tees, kohvis, maitseainetes, pähklites ja mees, samuti toidukonservantides ja mõnedes ravimites. Talumatuse korral võivad need põhjustada ninakinnisust ja -polüüpe, astmat, nõgestõbe ning kõhulahtisust.
  Kuigi salitsülaatide täielik vältimine on võimatu, soovitatakse talumatutel mitte tarvitada maitseaineid, kohvi, rosinaid, apelsine ja salitsülaate sisaldavaid ravimeid.
• Sulfiteid kasutatakse peamiselt säilitusainetena toitudes (kuivatatud puuviljad, konserveeritud ja hapendatud köögiviljad, kartulikrõpsud, küpsetised, kastmed jm), jookides (vein, siider, tee jm) ja mõnedes ravimites, aga neid leidub ka looduslikult, näiteks viinamarjades ja kaua laagerdunud juustudes.
  Sulfititalumatus on levinuim astmaatikute seas ja selle sagedasemad sümptomid on kublad, õhetus, nahaturse, ninakinnisus, vererõhu langus, kõhulahtisus, köha, vilisev hingamine ja hingamisraskus, astmaatikutel üksikjuhtudel ka eluohtlik astmahoog.
• Sagedased talumatuse põhjustajad on ka aspartaam ja mõned teised suhkruasendajad, toiduainetööstuses kasutatavad ning ka looduslikult marjades ja puuviljades esinevad bensoaadid, maitsetugevdajana kasutatavad glutamaadid, mõned toiduvärvid ning lõhna- ja maitseained.

Testimine

Testid on olemas vaid mõne üksiku talumatuse vormi (näiteks laktoositalumatuse) diagnoosimiseks. Muudel juhtudel tuvastatakse vaevuste põhjus enamasti katse-eksitusmeetodil.
Kasulik on pidada toidupäevikut, millesse kellaajaliselt märgitakse kõik tarvitatud toiduained ja nende kogused ning ilmnenud haigusnähud. Kahtluse kinnitamiseks jäetakse vaevustega seostatud üks toiduaine või mitu ära kuni vaevuste taandumiseni (enamasti 2–4 nädalaks). Seejärel hakatakse neid ükshaaval uuesti sööma ja hinnatakse taluvust.

Kuigi teatud huvigruppide väitel on võimalik diagnoosida toidutalumatust korraga paljude toiduainete suhtes n-ö toidutalumatuse testidega (leukotsütotoksilised testid, IgG-tüüpi toidu antikehad jt), ei ole teaduslike uuringutega suudetud tõestada nende meetodite toimivust. Rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide hinnangul ei ole selliste uuringutega võimalik diagnoosida ühtegi haigust ning nende kasutamist tuleks rangelt vältida, kuna nende põhjal võetakse ette ebavajalikke või suisa ohtlikke dieete ning vaevuste tegelikud põhjused jäävad välja selgitamata.

Toiduallergia või toidutalumatus?

	TOIDUALLERGIA	TOIDUTALUMATUS
Mehhanismid	Immunoloogiline	Erinevad (mitteimmunoloogilised), sageli ebaselged või teadmata
Vallandavad ained	Toiduvalgud	Erinevad toidus sisalduvad ained: valgud, süsivesikud, lisaained jt
Sagedasemad põhjustavad toiduained	Piim, muna,nisu, kala, mereannid, soja pähklid, puuviljad	Sõltub vormist, sagedasemad rõõsk piim, teraviljad, maiustused, importpuuviljad, lisaained
Sümptomid	Reageerivad paljud elundkonnad, tekkida võib ka anafülaksia	Enamasti kõhuvaevused või nahalööbed
Eluohtlikkus	Võimalik	Ebatõenäoline
Haiguse algus	Sagedamini varases lapseeas	Mistahes vanuses
Aeg söömisest vaevuste tekkimiseni	Paar minutit kuni paar tundi	Paar tundi kuni paar päeva
Reaktsiooni kulg	Enamasti algab järsku, süveneb kiiresti, kestab minuteid kuni paar tundi	Enamasti tekib järk-järgult, kestab paar tundi kuni paar päeva
Vaevusi tekitav toidu kogus	Piisab väikesest, vahel üliväikesest kogusest	Tavaliselt tekib, kui süüa toitu suuremas koguses või sageli
Korratavus	Tekib iga kord, kui allergeeni tarvitatakse	Varieeruv, sõltub toidu kogusest jt teguritest
Testid	Nahatestid, antikehade määramine verest	Enamikul vormidel puuduvad usaldusväärsed testid

Kokkuvõtteks

Pole olemas toiduallergiale ja/või -talumatusele ainuomaseid sümptomeid – kõik nendega ilmnevad nähud võivad esineda ka muudel põhjustel. Seetõttu tuleb toiduallergia või -talumatuse kahtlusega alati pöörduda perearsti poole, et mitte mõnda muud haigust maha magada.

Ala- või väärtoitumuse vältimiseks tuleb perearsti või toitumisnõustajaga kindlasti nõu pidada ka siis, kui plaanitakse pikaajaliselt vältida paljusid toiduaineid või mõnda põhitoiduainet.