Tekst Tiia Voor, Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku lastearst
Meie toidus on palju lisaaineid ja kuigi suurem osa neist probleeme ei tekita, tasub vähendada allergia või talumatuse tekke riski, eelistades töötlemata ja vähetöödeldud toite.
Tänapäeva toitudes kasutatakse palju lisaaineid, et parandada nende säilivusaega, maitset või välimust.
Lisaaineid on tuhandeid ja neil on E-tunnus, mille järgi neid liigitatakse:
Lisaained võivad olla kas looduslikku päritolu, näiteks
või sarnased looduslikega, kuid saadud sünteesi teel, näiteks
Lisaks on veel sünteetilised lisaained, nagu butüülhüdroksüanisool või asotoiduvärvid, mida looduses ei leidu.
Lisaainete ohutust inimese tervisele hindab põhjalikult Euroopa toiduohutusamet. Paljudele lisaainetele on kehtestatud päevane piirkogus, mida võib ööpäevas kogu eluea jooksul ohutult tarbida, arvestatuna kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Lisaaine ohutu koguse norm arvutatakse 60 kg kaaluva täiskasvanu kohta, seega laste puhul on ohutu kogus väiksem.
Ei saa väita, et looduslikud lisaained on talumatuse seisukohast ohutumad kui sünteetilised – kõikides lisaainete rühmades võib leiduda mõni, mis põhjustab allergiat või allergialaadseid haigusnähte ja talumatust. Allergia korral tekivad organismi selle aine vastased immuunglobuliin E (IgE) tüüpi antikehad ehk toimub immunoloogiline reaktsioon; talumatuse korral aga seda ei teki. Haigusnähud on aga nende seisundite puhul sarnased.
Kuna lisaaineid on meie toidus palju ja mida rohkem on toitu töödeldud, seda tõenäolisemalt sisaldab see erinevaid lisaaineid – siis kahtlustataksegi neid allergia või talumatuse põhjustamises. Tegelikult tekitavad lisaained vaid vähestele inimestele vaevusi – uuringute tulemuste järgi vaid 0,23 protsendil uuritutest. Enamik lisaaineid on ohutud ja vaid vähesed neist võivad põhjustada suurema tõenäosusega allergiat või talumatust.
Paljudele lisaainetele on kehtestatud päevane piirkogus, mida võib ööpäevas kogu eluea jooksul ohutult tarbida, arvestatuna kehakaalu ühe kilogrammi kohta.
Sulfitid (E220–E228) on laialt levinud toidukonservandid, mida kasutatakse puu- ja köögiviljade säilitamisel ja töötlemisel ning mahla- ja veinitööstuses.
Sulfitid võivad ägestada astmat, eriti just aspiriini põhjustatud astmat. Samuti võivad sulfitid tekitada nõgestõbe, angioödeemi (näo ja huulte turset) või kontaktallergiat, harva nohu ning üliharva anafülaksiat (eluohtlikku allergilist reaktsiooni). Sulfitirikkad on kuivatatud puu- ja köögiviljad, külmutatud ja vaakumpakendis kartulitooted, oad ja veinid. Toidule lisatud sulfitite lubatud kogus on kuni 10 mg/kg ning nende olemasolu peab olema toidupakendil kirjas.
Bensoaadid (E210–E219) pidurdavad mikroobide ja seente kasvu toiduainetes. Bensoaate seostatakse kroonilise nõgestõve, astma ägenemise, kuid ka muude allergialaadsete haigusnähtudega, ent veenvat tõestust selle kohta pole uuringutega leitud. Looduslikku bensoehapet leidub puuviljades, jõhvikates ja ploomides; toiduainetööstuses kasutatakse peamiselt sünteetilist bensoehapet.
Antioksüdandid butüülhüdroksüanisool (E320) ja butüülhüdroksütolueen (E321), mida leidub hommikuhelvestes, võivad ägestada astmat, allergilist nohu ja tekitada nõgestõve. Eelnimetatud lisaaineid (E320 ja E321) ei tohi lisada beebitoitudesse.
Glutamaadid (E620–E635) on tuntud lõhna- ja maitseomaduste parandajad ning neid kasutatakse palju just Aasia riikide toitudes. Glutamaadist põhjustatud tervisehäiret tuntakse Hiina restorani sündroomina, mille puhul tekivad näo- ja rindkere naha punetus, näoturse, higistamine ning pea- või rindkere valu. Glutamaate seostatakse ka astma, nõgestõve ja nohu ägenemisega. Samuti kahtlustatakse, et glutamaatide tarvitamine võib tekitada käitumishäireid, aktiivsus- ja tähelepanuhäiret või autismi, samas sellekohaseid uuringuid on vähe ning nende tulemused vastuolulised. Küll aga on leitud, et kroonilise peavalu korral võib glutamaatide vältimine peavalu ohtu vähendada.
Lisaks Aasia toitudele lisatakse glutamaate pooltoodetele, nuudliroogadele, krõpsudele ja lahustuvatele jookidele.
Aspartaam (E951) on magusaine, mis ei anna kilokaloreid ja seda lisatakse paljudesse toitudesse ning jookidesse.
Aspartaami ei tohi kasutada ühe ainevahetushaiguse, fenüülketonuuria korral. See haigus tehakse kindlaks juba sünnijärgse vereprooviga vastsündinute skriiningu käigus ja aspartaami tarvitamiskeeld on siis eluaegne. Arvatakse sedagi, et aspartaam võib tekitada nõgeslöövet ja angioödeemi, kuid uuringute tulemused aspartaamiallergia suhtes on vastukäivad.
(E100–E180)
Mida erksavärvilisem on toit, seda suurema tõenäosusega sisaldab see toiduvärve.
Allergianähtude teket seostatakse eelkõige järgmisi värvaineid sisaldavate toitude söömisega:
(E 249–252) ei ole küll värvained, kuid neid lisatakse värvi parandamiseks. Neist tingitud allergianähte on haruharva ja kui on, siis nõgestõve või peavaluna. Nitraate lisatakse liha- ja kalatoodetesse.
Lisaainete põhjustatud talumatuse ja allergia diagnostika on keerukas ning sageli ka võimatu, sest aine taluvuse piir võib olla väga individuaalne. Pealegi võib reaktsioon lisaainest tekkida mõni minut kuni tunde pärast selle söömist ning sageli puudub laboratoorse analüüsi võimalus.
Lisaainete talumatust võib kahtlustada juhul, kui korduvalt tekib kindla lisaaine söömise järel ühesugune haigusnäht, näiteks nõgestõbi, astmahoog, nohu või anafülaksia. Ka võib viidata lisaaine talumatusele olukord, kus kodus tehtud toit ei põhjusta vaevusi, küll aga samasugune poetoit tekitab reaktsiooni.
Kui kaheldakse, kas mõni lisaaine põhjustab allergiat või talumatust, võiks pidada päevikut, millesse tuleks märkida, milliste lisaainete söömise korral tekivad haigusnähud – missugused, kui kiiresti ja kas alati. Kui haigusnähud on tekkinud korduvalt teatud lisaaine mõjul, siis selle sisaldusega toitudest tuleks hoiduda vähemalt 2–4 nädalat ning nähud peaksid selle aja jooksul taanduma. Kui seda ei juhtu, võib järeldada, et see lisaaine ei ole talumatuse põhjustaja. Kui aga nähud kaovad ning lisaainet tarvitama hakates tekivad uuesti, on suur tõenäosus, et see on vaevuste põhjustaja.
Et vähendada lisaainete põhjustatud allergia või talumatuse riski, võiks eelistades töötlemata ja vähetöödeldud toite. Töötlemata toitudes – näiteks rõõsk piim, värsked köögi- ja puuviljad – ei ole üldjuhul lisaaineid lubatud kasutada. Mida rohkem on toitu töödeldud, seda tõenäolisemalt sisaldab see lisaaineid.
Poest on keeruline leida lisaaineteta tooteid, kuna neid pannakse toitudele juurde müügiedu nimel: lisaainetega toidud on sageli värviküllased ja ilusa konsistentsiga, sest inimene sööb ju ka silmadega. Mida pikem on toidu müügiaeg, seda suurema tõenäosusega sisaldab see toode säilitusaineid.
Kui toidupakendil on reklaamina kirjas „ei sisalda säilitusaineid“, ei tähenda see, et tootes pole mingeid muid lisaaineid, näiteks värv- või magusaineid. Lugeda tuleb toidupakendite silte, kus kõik lisatud ained peavad kirjas olema; söögikohast toitu tellides tuleks küsida infot selles leiduvate lisaainete kohta.
Hea oleks koostada mitmekülgne menüü nii, et samal päeval söödavad toidud ei sisaldaks kattuvaid lisaaineid – nii saab vältida mõne lisaaine suures koguses organismi sattumist. Eriti oluline on mitmekülgne toitumine lastele, kelle kehakaal on väike, aga kes eelistavad sageli kindlaid toite, jooke või maiustusi. Seetõttu võib teatud lisaaineid nende organismi sattuda rohkem, kui lubab päevane lisaaine piirkogus.
Allergia või lisaainete talumatuse korral ei pea välistama kõiki lisaaineid, vaid üksnes neid, mis tekitavad vaevusi. Igasugune lisaainete vältimine nõuab sageli põhjalikku menüü muutust, sest neid leidub paljudes toitudes. Kui söögisedeli muutus on vajalik, tuleb jälgida, et kõik vajalikud toitained – valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained ja vitamiinid – saadaks kätte ka piiratud toiduvaliku puhul. Värske ja töötlemata, lisaaineteta toit on hea ja tervislik igas vanuses inimesele, sõltumata allergia või talumatuse olemasolust.
Ravi
- Kui lisaaine on astma ägestaja, saab leevendust bronhilõõgastist, mis peab astmahaigel olema alati ja kõikjal kaasas.
- Nohu ja ägeda nõgestõve puhul saab kiire leevenduse antihistamiinse ravimiga.
- Nendel, kes põevad kroonilist nõgestõbe, mille puhul püsib kublaline lööve nahal järjest kauem kui kuus nädalat, soovitatakse vähendada lisaainete sisaldust oma menüüs, sest need võivad ägestada löövet. Sellele toob leevendust antihistamiinne preparaat.
- Üliharva võib lisaainetest tekkida raske eluohtlik allergiline reaktsioon – anafülaksia, mille korral on vaja kiiresti süstida adrenaliini.
Eelmine:
15. aprill 2021
Järgmine:
15. aprill 2021
