Eesti Allergialiit püüab parandada allergiahaigete elukvaliteeti

  • Filtreeri tüübi järgi:

Küljepaan

Loomaallergia

Tekst: Maria Mikkal, Ida-Tallinna keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskuse allergoloog-immunoloog

Loomaallergia on üks sagedasemaid põhjuseid, miks otsitakse allergoloogi konsultatsiooni. Sümptomiteks on aevastamine, ninaturse, vesine nohu, silmade ja naha sügelus-punetus ning tõsisematel juhtudel ka astma. Kas ja kuidas on võimalik teada saada, et vaevused on tingitud allergiast, ja mida sellisel juhul teha?

 

Allergia on immuunsüsteemi ebaharilik reaktsioon keskkonnas leiduvale valgule, mis enamasti vaevuseid ei tekita. Kuigi on olemas päriliku eelsoodumusega inimesi, siis täpne põhjus, miks kellelgi tekib allergia, pole veel teada.
Vaatamata levinud arusaamale ei tekita allergiat loomakarv. Reaktsiooni põhjustavad loomade kehavedelikud (sülg, uriin, väljaheide, higi) ja kõõm ning loomakarvad on need, mis neid levitavad.
Kuigi teatakse, et lemmikloomad võivad põhjustada allergilisi vaevuseid, siis sageli ei teata millised need on või millal peaks pöörduma arsti poole. Mõned näited küsimustest, mida esitatakse kõige sagedamini vastuvõtul seoses loomaallergiaga.

  1. „Ma soovin koju võtta lemmiklooma. Kas on võimalik ette teada, kas mul tekib allergia selle looma vastu või mitte?“

Kui pole kunagi varem esinenud allergilist reaktsiooni loomade suhtes, siis on võimatu öelda, kas see tekib tulevikus või mitte. Küll aga võime teha allergiauuringud ja vaadata, kas inimesel esinevad antikehad selle looma vastu.
Kui testid on positiivsed, võime rääkida allergiliste vaevuste tekke suuremast riskist, aga see ei tähenda, et need kindlasti tulevad. Ideaalis oleks hea võtta loom ajutiselt koju, et vaadata, kas sümptomid tekivad.

  1. „Mul kodus on kass ja pole probleemi. Samas kui lähen külla, kus on teised kassid, siis hakkan aevastama, tekib nohu ja silmade sügelemine. Kas võin olla allergiline vaid võõraste loomade vastu?“

Tõepoolest, vahel tekib konkreetse looma suhtes taluvus, kuid samal ajal teiste loomadega vaevused püsivad. Allergia väljendus sõltub mitmest asjaolust, seal hulgas looma soost, tõust ja hormonaalsest taustast. Samuti eritab mõni loom rohkem allergeene kui teine, rääkimata allergeenide endi erinevast võimest esile kutsuda reaktsioone.
See kõik kokku võibki põhjustada olukorra, kus mõne looma vastu reaktsioon on rohkem väljendunud kui teise suhtes.

  1. „Mul on krooniline nohu ja kodus on koer. Aga nohu pole kindlasti tingitud koerast, kuna ta on mul hüpoallergeenne / tal pole karvu / ta on mingil muul moel eriline loom, kes peaks sobima allergikutele.“

Maailmas pole olemas hüpoallergeenseid loomi – see on müüt. Mõni loom võib põhjustada vaevuseid vähemal määral kui teine. Kuid väita, et mõni loom kindlalt sobib allergikutele, on vale. Looma karv, nagu eespool sai juba mainitud, ise ei põhjusta allergiat, vaid allergeeniks on muud eritatavad loomsed osakesed (näiteks nahk, sülg).

  1. „Miks tekib allergia ja kas saan selle teket mõjutada või ennetada?“

See on keeruline küsimus, kuna ühtset vastust sellele ei ole. Me teame, et teatud tegurid tõstavad allergiate tekke riski. Nendeks on näiteks elamine linnas või muidu steriilses keskkonnas, samuti pärilik eelsoodumus ja kaasuvad haigused, nagu atoopiline dermatiit.
Küsimuse teisele poolele tänapäeva meditsiin veel vastust pole leidnud. Uuringud näitavad, et risk loomaallergia tekkeks on väiksem nendel lastel, kelle elus on loom juba enne esimest eluaastat. Kuid jällegi ei saa garantiid anda, et varajane kokkupuude loomaga hoiab tulevikus allergiad ära.

  1. „Olen kuulnud, et on võimalik teha allergiavastased süstid ja niiviisi loomaallergiat välja ravida.“

Spetsiifilist immuunteraapiat on ka Eestis tehtud juba pikalt. Levinuimad allergeenid, mille suhtes ravi kasutatakse, on õietolmud ja tolmulest. Loomade suhtes tehakse seda aga väga harva. Põhjuseks on kehv ravitulemus. Lisaks on oluline kriteerium ravi alustamisel allergeeni puudumine kodus ehk kui loom on juba olemas, siis ravi alustada enam ei saa.
Immuunteraapiat loomade suhtes tehakse erandjuhtudel, näiteks inimesele, kes oma erialal on sunnitud töötama loomadega, nagu loomaarstid. Nende puhul on alternatiiviks ameti vahetamine, mis on kordades keerulisem kui ravi saamine.

  1. „Kuidas saan ennast aidata, kui mul on loomaallergia, aga ma pole nõus oma neljajalgsest pereliikmest loobuma?“

Vaevuseid on võimalik vähendada, jälgides lihtsaid nippe, näiteks looma ei ole soovitatav lubada tuppa, kus allergiline inimene magab. Loomahoolduse peab tegema teine pereliige. Iga kord peale looma katsumist tasub pesta käed. Koju võib veel muretseda õhupuhasti ja vähemalt kord nädalas teostada märga koristust.
Lisaks kodustele nippidele saab vaevuseid leevendada ka ravimitega. Abiks võivad olla allergiavastased tabletid, silmatilgad ja ninapihused. Kõik need ravimid on saadaval käsimüügis.

Kuigi õigete koduste võtete ja ravi abil on sageli võimalik sümptomeid leevendada, siis kahjuks raskematel juhtudel (näiteks astma puhul) on ainukeseks lahenduseks loomast loobumine. Lahendused on individuaalsed, mistõttu on soovitatav küsimuste ja vaevuste korral konsulteerida allergoloogiga.

Eelmine:

Järgmine: