Milleks on vajalikud baaskreemid?

• 15. aprill 2023
• Ajakiri Allergia 2021. Kuidas allergiat taltsutada. 30 suurt lugu
• baaskreem

Nahahaiguste ravi seisukohalt taastavad baaskreemid naha loomulikku kaitsevõimet. Need on kas vedelad või tahkepoolsed pehme konsistentsiga rohkem või vähem rasvased/õlised ained.
Baaskreemide peamised koostisained on vesi ning vedelad või tahked rasvad (vastavalt õlid ja rasvad), mille proportsioonidest sõltub, kas kreem on vedel ja imendub kiiresti, või paksem ja jätab nahale rasvase või koguni kleepuva kihi.

Kreemidesse lisatakse erinevatel eesmärkidel hulgaliselt peale vee ka muid koostisaineid.

• Mitmesugused niisutajad ehk humektandid naha loomuliku niisutava teguri puuduse kompenseerimiseks.
• Kreemide koostise püsivust parandavad ained.
  Kuna rasvad, õlid ja vesi segunevad halvasti ning saadud segud oleksid nendeta ebapüsivad, lisatakse kreemidesse emulgaatoreid, mis aitavad kreemisegu luua ja säilitada. Emulgaatorites on kaks osa: vett siduv ehk hüdrofiilne ja rasva siduv ehk lipofiilne. Need on justkui vahelüliks vee ja rasva vahel ning muudavad vee ja rasva segu püsikindlaks massiks ehk emulsiooniks.
• Kreemide säilitusained. Vett ja orgaanilisi aineid sisaldavad kreemid võivad saastumisel osutuda mitmetele mikroorganismidele soodsaks kasvukeskkonnaks, mis soodustab edasist riknemist ning võib olla ka tervisele kahjulik.

Kategooriad

Baaskreemide niisutav ja kaitsev efekt saavutatakse nahale lipiidse ehk rasvase kattekile loomise teel, mida nimetatakse ka oklusiooniks – see sulgeb kuiva ja pragunenud naha mikroavaused ja -lõhed.
Baaskreemide tootmisel on kasutusel erinevad emulgeerimistehnoloogiad ja valmistamismeetodid, mille tulemusel valmivad erineva rasvasuse ja veesisaldusega baaskreemid, mida saab jagada viide kategooriasse.

• Hüdrogeelid
  Sisaldavad vett ja gelaatoreid ehk geelimoodustajaid, kindlasti ka säilitusaineid. Vee
  aurustumine annab jahutava ja sügelust leevendava toime.
• Õli-vesiemulsioonid
  Õli-vesiemulsioon on õlitilgad vees. Nii ei tundu kreem pealemäärimisel rasvane, kuna vesi aurustub üsna kergesti ning nahale jääb õhuke rasvane kaitsekiht. Õli-vesiemulsioonid on
  kreemide seas kõige populaarsemad, sest neid on kerge nahale määrida ning need leevendavad tõhusalt mõõdukat nahakuivust.
  Lisaks õlile/rasvadele ja veele on lisatud emulgaatoreid, säilitusaineid, vahel ka stabilisaatoreid ning antioksüdante.
• Vesi-õliemulsioonid
  Vesi-õliemulsioon on veetilgad õlis/rasvas. Sellisel juhul vesi aurustub aeglaselt ning kreem tundub rasvane.
  Lisaks õlidele/rasvadele ja veele on lisatud emulgaatoreid, säilitusaineid, vahel ka stabilisaatoreid ning antioksüdante.
• Õligeelid
  Sisaldavad õlisid, vahasid, parafiini, vaseliini, taimseid õlisid, rasvu, vahasid, näiteks mesilasvaha.
• Salvid
  Salvid ei sisalda vett ja seetõttu pole neile vaja lisada säilitusaineid ega emulgaatoreid.

Põhilised koostisosad

• Glütserool
  Glütserooli (vana nimetusega glütseriin) lisatakse baaskreemidele niiskusesidujana, kuna ta on keemiliste omaduste poolest väga hügroskoopne ehk niiskustimav ning on võimeline siduma endaga vett. Glütserooli niiskusesidumisvõimet peetakse kokkuleppeliselt 100-protsendiliseks, millega võrreldakse teiste humektantide niiskusesiduvust. Glütserool aktiveerib nahaensüümide tööd ja aitab kaasa füsioloogilisele sarvestumisprotsessile ning soodustab veepooride teket marrasknahas ehk epidermises.
• Polüsahhariidid
  Kinnituvad keratiinile ja püsivad selle pinnal toimides vee „ligimeelitajate“ ja hoidjana. Polüalkoholid (nt propüleenglükool ja butüleenglükool) takistavad lisaks veesidumisvõimele mikroorganismide tegevust.
• Uurea ehk karbamiid ehk kusiaine
  Naha üks loomulikest niisutavatest ainetest, mis tekib sarvkihi keratiinist ensüümide toimel.
• Vesi
  Kuulub kõikide baaskreemide koostisesse, välja arvatud salvid. Vesi kreemide koostises annab nahale elastsuse.
• Vaseliin
  Nafta töötlemisel saadav puhas läbipaistev, värvitu, lõhnatu, poolvedel süsivesinik. Õhu käes ei oksüdeeru ehk lihtsamalt öeldes – ei rikne. Vaseliin ei lahustu vees ja on vetthülgav – nahale määritud vaseliinikiht lukustab naha sees oleva vee ega lase väljastpoolt naha sisse niiskust ega muid, sealhulgas ohtlikke aineid. Nahale kantud vaseliin käivitab rakuvaheliste vabade steroolide (nt kolesterool), rasvhapete ja sfingolipiidide tootmise, mis parandavad naha loomulikku kaitsevõimet.
  Mõnedes nahahooldusjuhendites soovitatakse puhast vaseliini naha kaitseks riiete hõõrumisest tekkiva nahakahjustuse vältimiseks või karmide keskkonnamõjude ärahoidmiseks. Näiteks jalgratturitele istmikupiirkonna kaitseks; pikamaaujujatele naha kaitseks ja soojuskao ärahoidmiseks; pikamaajooksjatele kehapiirkondades, kus särgi hõõrumine võib ärritada nahka või põskede ja huulte kaitseks väga külma ilmaga sportides.
• Tseramiidid
  Naha ülesanne on ära hoida veekadu tema kaudu ja takistada mikroobide ning kahjulike ainete pääsemist nahka. Selle ülesande täitmisel on olulisim roll sarvkihil. See koosneb surnud naharakkudest, mille vahel paiknevad rasvad: tseramiidid, kolesterool, rasvhapped ja triglütseriidid. Seebiga pesemisel uhutakse nahast välja ka vajalikud rasvad, sh tseramiidid. Atoopilise dermatiidi korral on taastub tseramiidide varu aeglasemalt kui tervel inimesel, kujuneb välja tseramiidide puudus sarvkihis. Seetõttu võib abi olla kreemi sisse lisatavatest tseramiididest. Tseramiide leidub ka taimedes ning kreemide koostises kasutataksegi taimseid tseramiide. Tseramiide sisaldavad kreemid on tavaliselt kallimad, kuid ei pruugi alati olla tõhusamad tavalistest, tseramiide mittesisaldavatest kreemidest.
• Parabeenid
  Parabeene lisatakse kreemidesse säilitusainetena, et vältida mikroorganismidega saastumist ja nende paljunemist. Kosmeetikatööstuses on kasutusel eelkõige propüül-, metüül- ja butüülparabeen, neist kasvajatega on enim seostatud kahte viimast.
  Parabeenid on naissuguhormooni östrogeeni matkivad ained (nn ksenoöstrogeenid) ning eelkõige butüülparabeeni on leitud hormoontundliku rinnavähi kudedest. Tänaseni pole kindlaks tehtud ega tõestatud kindlat seost rinnavähi ja parabeene sisaldavate nahahooldusvahendite kasutamise vahel, kuigi selliseid hüpoteese on püstitatud, uuringuid rohkesti tehtud ning neid jätkatakse. Seniste tulemuste põhjal on järeldatud, et nahahooldustoodetes on parabeenide kontsentratsioon väga väike ja tervisele ohutu. Muuhulgas on olemas ka looduslikke, taimseid parabeene.
• Dimetikoon ja akrülaadid
  Ained, mis takistavad vee aurumist nahast. Vaseliini ja dimetikooni sisaldavate baaskreemide kasutamine on oluline just käte ekseemi korral.
• Dimetikoon
  Silikoonide hulka kuuluv õlivaba nahaniisutaja, mis on hüpoallergeenne ja tõhususelt üsna lähedane vaseliinile. Vaseliinist eristab dimetikooni see, et ta ei soodusta vistrike teket.
• Lanoliin
  Lanoliin on villavaha, lambavillast eraldatud toorvillarasva puhastamisel saadud kollakas rasvataoline aine. Ühe meriino lamba villast saadakse umbes 300 ml villavaha, mis seejärel puhastatakse ja tsentrifuugitakse, et saada puhas lanoliin. Lanoliin on pooloklusiivne ehk see loob nahapinnale hingava lipiidkile, mis võib püsida nahal mitu ööpäeva ning on omadustelt üsna sarnane naha enda lipiidainega. Lanoliin sobib hästi naha pehmendamiseks ja kaitsmiseks, kuid väike osa inimesi on lanoliini suhtes ülitundlikud (1% kontaktallergilise nahapõletikuga patsientidest ning rahvastiku hulgas arvestuslikult 1-9 uut lanoliiniallergia juhtu 1 miljoni inimese kohta aastas).

Kuidas baaskreeme kasutada?

Tavaarusaama järgi pole baaskreemide kasutamine keeruline ja sellise küsimuse esitamine tundub naljakas. Tõepoolest: baaskreem tuleb tuubist välja pigistada, pumppudeli otsikut pumbata või võtta purgist ning siis nahale kanda. Nahahaigustega kaasuva kuiva naha või mõnede naha sarvestumishaiguste korral muutub aga väga oluliseks see, kui palju kreemi korraga kasutada ning mitu korda päevas, et kogu nahapind saaks piisavalt niisutatud ja kaitstud.

Parim ja sobivaim aeg kreemi pealekandmiseks on mõni minut pärast dušši või vanni (või pärast muud veekontakti), kui nahk on rätiga kuivaks patsutatud. Sel juhul naha niiskusetase mitmekordistub 30–60 minutiks.
Kreemitamine suurendab alati veesisaldust nahas. Näiteks kui kreemi määrida nahale pool tundi pärast pesemist, ei tõuse niiskusetase nii kõrgeks, kui seda oleks tehtud kohe pärast
pesemist, ent on siiski piisav. Mitme tunni pärast on kohe peale pesemist või pool tundi hiljem kreemitatud naha niiskusesisaldus ühesugune.
Kreemi tuleb nahale määrida piki ihukarvu, tugevalt masseerida ei ole vaja. Rasvaste, vaseliini sisaldavate kreemide vastukarva määrimise tagajärjel võib tekkida karvanääpsude ärritus ja karvanääpsupõletik.

Atoopilise dermatiidi haigetel soovitatakse regulaarselt kasutada baaskreeme, ent kui ikkagi nahk sügeleb, näitab see, et baaskreem üksi nahapõletikku ei leevenda ning lisaks baaskreemile tuleb kasutada oma ravikreemi.
Baaskreemide toimet uurides on leitud, et patsientide, nahaniiskust mõõtvate aparaatide ja meditsiinitöötajate hinnangute tulemused ei lange sajaprotsendiliselt kokku. Kuna baaskreemi kasutamise olulisim eesmärk on, et inimene ennast oma nahas kõige paremini tunneks, on see ka argument, mispärast baaskreemi valib igaüks ise, n-ö katse-eksitusemeetodil, oma vajaduse ja eelistuste järgi. Sobivat ja meeldivat baaskreemi tavaliselt inimene ka kasutab.