Mitteallergiline nohu

15. aprill 2022
Ajakiri Allergia 2021. Kuidas allergiat taltsutada. 30 suurt lugu
mitteallergiline nohu

Tekst: Mare Pauklin, Tartu Ülikooli kliinikumi sisehaiguste-allergoloogia arst-õppejõud

Mitteallergilist nohu ehk nina limaskesta põletikku ehk riniiti põhjustavad mitteallergilised tegurid, nagu näiteks vürtsika toidu söömine, nakkused, ravimite ületarbimine/kõrvalmõjud, hormonaalsed või ealised muutused. Allergilise ja mitteallergilise riniidi nähud on aga küllaltki sarnased.

Mõiste „riniit” viitab nina põletikulistele muutustele, mis väljenduvad vesise ninavooluse, ninakinnisuse, ninasügeluse või ninaneelu nohuna.
Allergiline riniit on kõige põhjalikumalt uuritud ja levinuim riniidivorm. Mitteallergiline nohu ei ole üks konkreetne haigus, millel on üks aluspõhjus, vaid on mitme seisundi kogum, mis põhjustab samasuguseid ninasümptomeid (vaata joonisei artikli lõpus).

Alavormid

Töökohaga seotud riniit on nina limaskesta põletik, mille põhjustavad töökeskkonnas leiduvad osakesed – suure ja väikese molekulkaaluga allergeenid ja ärritajad. Suure molekulkaaluga ärritajad (näiteks loomsed või taimsed valgud) võivad esile kutsuda tüüpilist allergilist põletikku, mis põhjustab töökohaga seotud allergilise haiguse. Väikese molekulkaaluga ainete (näiteks erinevad kemikaalid) kroonilist põletikku põhjustavad mehhanismid on veel ebaselged.
Töökohaga seotud riniiti peaks eristama tööl ägenevast riniidist. Viimane ei ole spetsiifiline ainult töökeskkonnale, vaid ninavaevused tekivad tööl ärritavate teguritega kokkupuutel, mis võivad esineda ka mujal (näiteks konditsioneerist tingitud kuiv õhk, temperatuuri vaheldumine, tugevad lõhnad).
Toiduga seotud riniiti iseloomustab vesise eritise teke ninast pärast kuuma või vürtsika toidu söömist, mis on tingitud normaalsest tugevamast reageerimisvõimest.
Hormonaalne riniit võib esineda menstruatsioonitsükli, puberteedi, raseduse ja menopausi ajal; ka mõned spetsiifilised endokriinhaigused, näiteks kilpnäärme alatalitlus, on tihti seotud mitteallergilise riniidiga.
Östrogeenid soodustavad ninas veresoonte laienemist, mille tagajärjel võivad tekkida ninakinnisus ja -vesisus. Hormoonimuutused, näiteks raseduse ajal, mängivad suurt rolli riniidi tekkes, kuid selle täpne mehhanism ei ole teada.
Ravimite ületarbimisest põhjustatud riniit hõlmab endas kahte alavormi: süsteemsete ravimite kõrvaltoimed ja nina limaskesta turse alandajate liigne kasutamine. Esimese korral võivad ninavaevused tekkida aspiriini, ibuprofeeni ja teiste NSAID-ide, aga ka beetablokaatorite, rahustite, antidepressantide, samuti suukaudsete rasestumisvastaste vahendite pikaaegse tarvitamise järel.
Teise alavormi all mõeldakse eeskätt medikamentoosset riniiti ehk ravimnohu, mida põhjustab pikaaegne nina limaskesta turse alandajate kasutamine.
Seniilsele riniidile on iseloomulik hiline algus (enamasti üle 65-aastastel inimestel), mis väljendub kahepoolse vesise eritisena ninast ning mille põhjuseks ei ole limaskestade põletik või anatoomiline muutus. Selle tekitajaks arvatakse olevat närvide talitlushäire.
Idiopaatilisel riniidil, mida nimetatakse ka vasomotoorseks riniidiks, ei ole kindlat põhjust. Selle põhitunnuseks on nina limaskesta ülitundlikkus.

Tunnused ja ärritavad tegurid

Mitteallergilist riniiti on mõnikord peaaegu võimatu eristada allergilisest riniidist, kuigi mitteallergilise nohu korral esineb tavaliselt vähem ninasügelust, aevastamist ja silmade ärritust. Kui samal ajal on nii mitteallergiline kui ka allergiline riniit, siis seda seisundit nimetatakse segariniidiks.

Vasomotoorne riniit on nina limaskesta närvide ja veresoonte regulatsiooni häire. See on mitteallergilise riniidi levinuim vorm, mille puhul võivad vaevused olla püsivad, kuigi aasta jooksul võib esineda lühiaegseid ägenemisi.

Uuemad ravijuhised soovitavad vasomotoorse riniidi ja sellega seotud nina ülitundlikkuse asemele pigem terminit „idiopaatiline riniit”. See tähendab, et nina reageerib liiga aktiivselt välistingimustele ning ärritajatele, tootes rohkem lima. Tihtipeale võib inimesel olla ka nina sees anatoomilisi muutusi, mis soodustavad vesise nohu teket.

Diagnoosimine

Diagnoosimise aluseks on vaevused, nende kulg ja neid esile kutsuva teguri tuvastamine. Mitteallergilist riniiti diagnoositakse eeskätt mitteallergilise nohu nähtude põhjal, kui on välistatud allergia ja muud põhjused. Ainus viis veenduda, et see pole põhjustatud allergiast või anatoomilistest muutustest, on tulla arsti visiidile.

Arsti vastuvõtul esitatakse küsimusi ja tehakse läbivaatus. Lisaks võidakse allergia kinnitamiseks/välistamiseks teha nahatorketestid nende allergeenide suhtes (näiteks õietolmud, tolmulestad ja looma epidermis), mis vaevusi esile kutsuvad.

Nahatorketeste on võimalik teha igas vanuses, kuid tundlikkus nende suhtes võib olla väiksem vastsündinutel ja eakatel. Test tehakse küünarvarre painutuspinnale.

Esmalt hinnatakse negatiivset (füsioloogilise lahusega) ja positiivset (histamiiniga, 10 mg/ml) kontrolltesti, millega mõõdetakse allergeenide suhtes tundlikkusest tekkinud kuplade läbimõõtu. Allergeenide suhtes positiivseks peetakse testi, kui kubla läbimõõt on pärast 15 minuti pikkust ooteaega 3 mm või suurem.

Mitteallergilise nohu tunnused

ninakinnisus

vesine eritis ninast

ninaneelunohu

köhatamine

aevastamine

lõhnatundlikkuse vähenemine

raskustunne peas

Mitteallergeensed ärritajad

Kõige sagedasemad mitteallergeensed ärritajad on:

külm õhk;

ilmamuutused (temperatuuri, niiskuse ja õhurõhu muutused);

tugevad lõhnad (parfüümid, toidu valmistamise lõhnad, tugevad lillelõhnad, kodukeemia);

väliskeskkonnas olevad ärritajad (näiteks tubakasuits);

muutused suguhormoonide tasemes (sh raseduse ajal);

saasteained ja kemikaalid (näiteks lenduvad orgaanilised ühendid);

koormus;

toiduained ja joogid (kuum või vürtsikas toit, alkohol).

Muud teada olevad tegurid:

viirusnakkused;

ravimid (ninasisesed dekongestandid, aspiriin ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, vererõhurohud, suukaudsed rasestumisvastased vahendid, rahustid, antidepressandid.

Mõnel inimesel ei leitagi konkreetset vallandajat.

Kahjuks nahatorketestid ei kinnita ega lükka täielikult ümber allergilise riniidi olemasolu. Kui nahatorketestid on ebakõlas haiguse anamneesiga või vastunäidustatud, määratakse vajadusel spetsiifiline IgE vereseerumis.

Mõnikord võidakse veel teha röntgeniülesvõte põsekoobastest, nina endoskoopia (väikese painduva toru otsas oleva kaameraga uuritakse nina siseehitust) ja kompuutertomograafia. Viimaseid uuringuid määrab eeskätt kõrva-nina-kurguarst, kellega allergoloogid teevad tihedat koostööd.

Ravi

Mitteallergilise nohu ravi sõltub sellest, kui palju see häirib ja kui väljendunud on nähud. Kergematel juhtudel võib olla abi ärritavate tegurite vältimisest.
Raskematel juhtudel, kui sümptomid häirivad ja segavad igapäevaelu, võib arst soovitada järgimisi ravimeid ja raviviise.

Nina loputamine soolalahusega, mis aitab ärritavaid tegureid (näiteks tolmu) ninast välja loputada, vähendab lima tootmist ja ninaneelunohu. Igapäevaseks kasutamiseks sobib isotooniline soolalahus, ägeda ninakinnisuse vastu hüpertooniline soolalahus.
Ninasisene glükokortikosteroid vähendab nina limaskesta põletikku olenemata selle põhjusest. Seega on ninasisesed glükokortikosteroidid väga tõhusad nii allergilise kui ka mitteallergilise riniidi raviks. Võimalikeks kõrvaltoimeteks võivad olla ninakuivus ja ninaverejooksud, mistõttu on alati soovitatav kasutada ka niisutavaid ninasalve või -õlisid.
Suukaudne allergiavastane ravim ehk antihistamiinikum ei ole mitteallergilise riniidi vastu tõhus, küll aga võib vaevusi leevendada antihistamiinikumi-dekongestandi kombinatsioon, mida võib tarvitada vaid lühikest aega.
Põletikku vähendava toime tõttu võib olla kasu mõnedest ninasisestest antihistamiinikumidest (näiteks aselastiin).
Ninasisene ipratroopiumbromiid leevendab ninas vesise eritise teket.
Ninasisesed dekongestandid ahendavad veresooni, mille tulemusena alaneb ninaturse ja paraneb ninahingamine. Kindlasti peab meeles pidama, et selle grupi ravimitel on võimalikud olulised kõrvaltoimed: ninakuivus, ninaverejooks, südamekloppimine ja unetus. Üle kümne päeva tarvitamine võib viia ravimnohu tekkeni.
Kirurgilised protseduurid võivad olla vajalikud keeruliste probleemide raviks (ninavaheseina kõverdus, püsivad ninapolüübid).

Kokkuvõtteks

Mitteallergilise riniidiga tekib nina limaskesta turse ja põletik muude põhjuste kui allergia tõttu. Vallandajateks võivad olla välised (näiteks keskkonnatingimused) või sisemised (vanus, hormonaalsed muutused, ravimid) tegurid.

Mitteallergiline riniit mõjutab olulisel määral elukvaliteeti. Ravivalik sõltub haiguse raskusest. Kõige lihtsam on vältida ärritavaid tegureid, kuid alati see ei ole siiski võimalik. Tähtsal kohal on nina loputamine meresoolalahusega. Raskematel juhtudel saab abi medikamentoossest ravist. Igale haigusjuhule lähenetakse individuaalselt ja leitakse igale mitteallergilise riniidi vormile parim ravitaktika.

Joonised