Tekst: Kaja Julge, Tartu Ülikooli kliinikumi arst-õppejõud ja lastekliiniku vanemteadur
Üks levinumaid nahaallergia vorme on nõgestõbi ehk urtikaaria. Sellega kaasnevad sügelevad kublad ja nahaturse.
Sümptomid
Nõgestõvele ehk urtikaariale on iseloomulikud ükskõik missugusesse kehapiirkonda tekkivad eri suuruse ja kujuga, sügelevad, valkjad, roosad või punased nõgesekõrvetust meenutavad kublad.
Tekkekiirus kõigub minutitest tundideni ja samamoodi ka püsivad kublad väga erinevat aega, kuid mitte üle ööpäeva. Samal ajal võib pidevalt tekkida uusi lööbekohti. Kuplade ja turse põhjus on nuumrakkudest vabaneva histamiini ja teiste bioaktiivsete ainete toimel tekkiv kapillaaride laienemine ja läbilaskvuse suurenemine.
Angioneurootilise turse ehk Quincke ödeemi korral on tursest haaratud naha sügavamad kihid ja naha aluskude ning mõnikord ka limaskestad. Turse tekib järsku, sagedamini huulte, laugude, harvem kõri ja keele piirkonda, ning püsib kuni kolm ööpäeva.
Nõgestõbi võib olla nii allergiline kui ka mitteallergiline ning ühel inimesel võivad elu jooksul olla urtikaaria erinevad vormid, ka samal ajal.
Krooniline urtikaaria
Kroonilise urtikaaria korral tekivad lööbed korduvalt vähemalt kuue nädala jooksul ja sel juhul on enamasti tegemist mitteallergiliste põhjustega. Haigusnähud algavad tavaliselt järsku, võivad püsida kuid ja isegi aastaid ning siis taanduda. Enamikul inimestel kaovad probleemid 1–5 aasta jooksul, kuid võivad püsida ka kuni 10 aastat. Sage lööve põhjustab probleeme igapäevaelus, tööl ja harrastustega tegelemisel.
Kroonilise spontaanse urtikaaria puhul tekivad sügelevad kublad, angioneurootiline turse või mõlemad teadaoleval põhjusel (näiteks autoimmuunne protsess, äge või krooniline nakkus, mitteallergiline reaktsioon toidule, ravimile) või teadmata põhjusel (idiopaatiline urtikaaria).
Kroonilise indutseeritava urtikaaria korral kutsuvad haigusnähte esile nahale toimivad füüsikalised (külm, kuum, päike, surve, vibratsioon) ja muud tegurid (higistamine, vesi, kontakt taimede või kemikaalidega).
Sümptomaatilisele dermografismile on iseloomulik mehaanilisest mõjutamisest tavaliselt 1–5 minuti jooksul nahale tekkivad valged või punased joonetaolised kublad, millega kaasneb enamasti sügelus või põletustunne. Seda esineb 1–5 protsendil elanikkonnast ja tõve kestus võib olla väga erinev. Dermografismi esile kutsumiseks tõmmatakse näiteks pastapliiatsi tömbi otsa või puuspaatliga käsivarrele pikitriip. Test näitab tõbe, kui joonetaoline kubel on vähemalt 3 mm läbimõõduga ja tekib vähem kui 10 minuti jooksul. Füsioloogilise dermografismi puhul tekib ka vähene turse, kuid see ei sügele ega häiri.
Külmaurtikaaria avaldub külma ilmaga, tuulega või kokkupuutel külma veega, kuid seda võivad põhjustada ka külmad joogid. Kublad tekivad tavaliselt pärast naha soojenemist. Näiteks võib ujumine külmas vees põhjustada kiire kuplade tekke üle kogu keha, sellega võib kaasneda ka vererõhu langus. Hoiduda tuleks järskudest temperatuurimuutustest. Kui keha on päikese käes või saunas soojenenud ja minnakse seejärel vette, võib tekkida tugev reaktsioon kuni eluohtliku anafülaksia kujunemiseni. See on enamasti noorte täiskasvanute probleem ja võib olla nii mõnegi selgusetu uppumissurma põhjus. Kroonilise urtikaaria haigetest on sellist tüüpi nõgestõbe umbes kolmandikul ning kestab tavaliselt 5–8 aastat.
Kuumuseurtikaariat on erinevalt külmaurtikaariast väga harva. Naha kuumenemisel tekivad mõne minutiga kublad. Kuumuse põhjustatud nõgestõbe on vaja eristada solaarurtikaariast ja kolinergilisest urtikaariast.
Solaarurtikaaria ehk päikeseurtikaaria korral tekivad ultraviolettkiirguse (UVA) või nähtava valguse toimel umbes viie minuti jooksul nahasügelus, põletustunne ning kublad, mis püsivad 1–2 tundi, harva kauem. Päikeseurtikaaria on samuti harv probleem. Kõik solaarurtikaariaga inimesed peaksid end päikese eest kaitsma riietusega või kasutama tugeva päikesekaitsefaktoriga kreemi. Probleemile võib lahendust pakkuda järkjärguline päikesega harjutamine.
Kolinergilist urtikaariat on mingil eluperioodil 4–11 protsendil elanikkonnast ja see võib kesta 4–7 aastat. Põhjuseks on higistamine ning selle teket võivad esile kutsuda füüsiline koormus, kuumus, emotsionaalne stress ja vürtsise toidu söömine. Mõne minutiga tekib põhiliselt ülakeha piirkonda, aga ka nii kätele kui ka jalgadele rohkesti üksikuid väga väikesi sügelevaid punakaid laigukesi ja kublakesi, mis püsivad 15–60 minutit. Erinevalt füüsilisest koormusest põhjustatud anafülaksiast, mille kujunemises on kõige olulisem kehalise koormuse järgnemine teatud toitude (nt nisutooted), alkoholi või ravimite (aspiriin ja teised mittesteroidsed põletikuvastased preparaadid) kasutamisele, ei ole kolinergiline urtikaaria eluohtlik. Füüsilisest koormuse põhjustatud anafülaksiale on iseloomulik sügelus kõigepealt peopesadel, jalataldadel ja kõrvadel ning seejärel punetuse, õhetuse ja suuremate kuplade teke keha muudesse piirkondadesse.
Hilise rõhuurtikaaria korral tekivad turse ja punetus kas käimisest jalataldadele, koti kandmisest peopessa, pikaajalisest istumisest tuharatele, seljakoti kandmisest seljale, vööst taljele või pigistavast riietusest – ja võib jääda püsima tundideks. Tavaliselt tekib turse 6–8 tunni jooksul, aga ka poole tunni kuni poole päeva möödumisel ning võib kesta kuni 3 ööpäeva. Hiline rõhuurtikaaria on harva kroonilise urtikaaria esmaseks väljenduseks, kuid võib kujuneda aastate jooksul lisaks mingile muule kroonilise urtikaaria vormile.
Vibratsiooniurtikaariat on äärmiselt harva. Sel puhul tekivad vibratsiooni mõjul kokkupuutekohale minutite jooksul naha sügelus ja turse. Seda võib esile kutsuda näiteks kompressoriga töötamine.
Akvageenne ehk veeurtikaaria on harv nõgestõve vorm, mida iseloomustab väikeste, 1–2 mm suuruste sügelevate valulike kuplade teke kokkupuutel ükskõik missuguse temperatuuriga veega. Kublad tekivad 1–15 minuti, kuid mitte hiljem kui poole tunni jooksul ja võivad paari tunniga laieneda.
Kontakturtikaaria põhjus on naha kokkupuude kemikaalide (kosmeetika, paiksed ravimid), lateksi, toiduainete (kala, muna, tomat, kiivi, tsitruselised, küüslauk), taimede (kõrvenõges) ja loomadega (meduus) ning reaktsioon võib vastavalt naha tundlikkusele olla erineva raskusega. Kõige sagedamini tekitavad kontakturtikaariat kosmeetikavahendite lõhnaained, harvem toiduained, säilitus- ja värvained, paiksed ravimid ja kummikindad.
Ravi nõuab kannatlikkust ja aega
Kroonilise nõgestõve põhjus võib selguda anamneesist ehk haigusloo kirjeldusest. Sageli on arstil selle alusel võimalik anda soovitusi, kuidas haigusnähud paremini kontrolli alla saada. Uuringute vajaduse üle otsustatakse igal üksikjuhul eraldi. Uuringuid tehakse allergia ja nakkuse välistamiseks, autoimmuunreaktsioonide hindamiseks, füüsikalise urtikaaria täpsustamiseks jm.
Peale selle püütakse tuvastada haiguse tekkepõhjus ehk vallandav tegur ja võimalusel see kõrvaldada või seda vältida. Kui tegemist on füüsikalise teguriga, tuleks selle mõju minimeerida. Vajalikuks võib osutuda ka nakkuse või autoimmuunhaiguse ravi. Püütakse tekitada taluvust, näiteks organismi järk-järgult harjutada UV-kiirguse, külma või kehalise koormusega.
Nii spontaanse kui ka indutseeritud urtikaaria raviks kasutatakse antihistamiine esimese kahe ravinädala jooksul tavaannuses, ja kui see ei ole piisavalt tõhus, suurendatakse annust maksimaalselt kuni neljakordseks. Arst võib määrata ka muid ravimeid.
Kroonilise nõgestõve ravi nõuab kannatlikkust nii patsiendilt kui ka arstilt, kusjuures väga tähtis on koostöö ühise eesmärgi nimel. Sageli on tegemist pikaajalise probleemiga, mis halvendab elukvaliteeti, sunnib pahatihti mõneks ajaks kõrvale jääma lemmiktegevusest, halvemal juhul segab erialatööd. Paratamatult tekivad ka lisakulutused, sest antihistamiine on vaja kasutada pikka aega.
Haigusnähtude kontrolli all hoidmiseks saab igaüks ise kõige rohkem ära teha, kui võtab arvesse arsti ravisoovitusi. Enamasti taandub krooniline urtikaaria niisama järsku, kui see tekkis.
Pea haiguse kohta päevikut
Enne arsti vastuvõtule minekut oleks hea valmistuda järgnevateks küsimusteks ja selgitusteks.
Millal lööve tekkis?
Kui sageli on kublad tekkinud ja kui kaua püsinud?
Kas ja kuidas on lööve ööpäeva jooksul muutunud?
Lööbe seos nädalavahetuste, pühade, reisidega.
Milline on olnud kuplade kuju, suurus ja paiknemine?
Kas lööbega on kaasnenud angioödeem, sügelus või valu?
Kas lööve tekkis füüsikaliste tegurite toimel või füüsilisel koormusel?
Kas on olnud abi antihistamiinide või muude ravimite kasutamisest?
Lisaks tuleks rääkida, kas iseendal ja ka pereliikmetel on varem ilmnenud nõgestõbe või allergiaprobleeme, nakkusi, sisehaigusi, mao-sooleprobleeme; ka psühhosomaatilisi või psühhiaatrilisi haigusi. Ära märkida tuleks seegi, kui on kirurgiliselt paigaldatud mingi implantaat (südamerütmur, liigese protees vm) ja kas haige suitsetab. Arst on huvitatud ka sinu hinnangust oma elukvaliteedile, emotsionaalsest seisundist ja stressi olemasolust; mis ametit pead, millised on hobid ja millega tegeled vabal ajal.