Nõgestõbi ehk urtikaaria

• 15. aprill 2021
• krooniline nõgestõbi
• nõgestõbi ehk urtikaaria
• Ajakiri Allergia 2021. Kuidas allergiat taltsutada. 30 suurt lugu
• urikaaria

Sümptomid

Nõgestõvele ehk urtikaariale on iseloomulikud ükskõik missugusesse kehapiirkonda tekkivad eri suuruse ja kujuga, sügelevad, valkjad, roosad või punased nõgesekõrvetust meenutavad kublad.

Tekkekiirus kõigub minutitest tundideni ja samamoodi ka püsivad kublad väga erinevat aega, kuid mitte üle ööpäeva. Samal ajal võib pidevalt tekkida uusi lööbekohti. Kuplade ja turse põhjus on nuumrakkudest vabaneva histamiini ja teiste bioaktiivsete ainete toimel tekkiv kapillaaride laienemine ja läbilaskvuse suurenemine.

Angioneurootilise turse ehk Quincke ödeemi korral on tursest haaratud naha sügavamad kihid ja naha aluskude ning mõnikord ka limaskestad. Turse tekib järsku, sagedamini huulte, laugude, harvem kõri ja keele piirkonda, ning püsib kuni kolm ööpäeva.

Nõgestõbi võib olla nii allergiline kui ka mitteallergiline ning ühel inimesel võivad elu jooksul olla urtikaaria erinevad vormid, ka samal ajal.

Krooniline urtikaaria

Kroonilise urtikaaria korral tekivad lööbed korduvalt vähemalt kuue nädala jooksul ja sel juhul on enamasti tegemist mitteallergiliste põhjustega. Haigusnähud algavad tavaliselt järsku, võivad püsida kuid ja isegi aastaid ning siis taanduda. Enamikul inimestel kaovad probleemid 1–5 aasta jooksul, kuid võivad püsida ka kuni 10 aastat. Sage lööve põhjustab probleeme igapäevaelus, tööl ja harrastustega tegelemisel.

• Kroonilise spontaanse urtikaaria puhul tekivad sügelevad kublad, angioneurootiline turse või mõlemad teadaoleval põhjusel (näiteks autoimmuunne protsess, äge või krooniline nakkus, mitteallergiline reaktsioon toidule, ravimile) või teadmata põhjusel (idiopaatiline urtikaaria).
• Kroonilise indutseeritava urtikaaria korral kutsuvad haigusnähte esile nahale toimivad füüsikalised (külm, kuum, päike, surve, vibratsioon) ja muud tegurid (higistamine, vesi, kontakt taimede või kemikaalidega).
• Sümptomaatilisele dermografismile on iseloomulik mehaanilisest mõjutamisest tavaliselt 1–5 minuti jooksul nahale tekkivad valged või punased joonetaolised kublad, millega kaasneb enamasti sügelus või põletustunne. Seda esineb 1–5 protsendil elanikkonnast ja tõve kestus võib olla väga erinev.
  Dermografismi esile kutsumiseks tõmmatakse näiteks pastapliiatsi tömbi otsa või puuspaatliga käsivarrele pikitriip. Test näitab tõbe, kui joonetaoline kubel on vähemalt 3 mm läbimõõduga ja tekib vähem kui 10 minuti jooksul. Füsioloogilise dermografismi puhul tekib ka vähene turse, kuid see ei sügele ega häiri.
• Külmaurtikaaria avaldub külma ilmaga, tuulega või kokkupuutel külma veega, kuid seda võivad põhjustada ka külmad joogid. Kublad tekivad tavaliselt pärast naha soojenemist. Näiteks võib ujumine külmas vees põhjustada kiire kuplade tekke üle kogu keha, sellega võib kaasneda ka vererõhu langus.
  Hoiduda tuleks järskudest temperatuurimuutustest. Kui keha on päikese käes või saunas soojenenud ja minnakse seejärel vette, võib tekkida tugev reaktsioon kuni eluohtliku anafülaksia kujunemiseni. See on enamasti noorte täiskasvanute probleem ja võib olla nii mõnegi selgusetu uppumissurma põhjus. Kroonilise urtikaaria haigetest on sellist tüüpi nõgestõbe umbes kolmandikul ning kestab tavaliselt 5–8 aastat.
• Kuumuseurtikaariat on erinevalt külmaurtikaariast väga harva. Naha kuumenemisel tekivad mõne minutiga kublad. Kuumuse põhjustatud nõgestõbe on vaja eristada solaarurtikaariast ja kolinergilisest urtikaariast.
• Solaarurtikaaria ehk päikeseurtikaaria korral tekivad ultraviolettkiirguse (UVA) või nähtava valguse toimel umbes viie minuti jooksul nahasügelus, põletustunne ning kublad, mis püsivad 1–2 tundi, harva kauem. Päikeseurtikaaria on samuti harv probleem.
  Kõik solaarurtikaariaga inimesed peaksid end päikese eest kaitsma riietusega või kasutama tugeva päikesekaitsefaktoriga kreemi. Probleemile võib lahendust pakkuda järkjärguline päikesega harjutamine.
• Kolinergilist urtikaariat on mingil eluperioodil 4–11 protsendil elanikkonnast ja see võib kesta 4–7 aastat. Põhjuseks on higistamine ning selle teket võivad esile kutsuda füüsiline koormus, kuumus, emotsionaalne stress ja vürtsise toidu söömine. Mõne minutiga tekib põhiliselt ülakeha piirkonda, aga ka nii kätele kui ka jalgadele rohkesti üksikuid väga väikesi sügelevaid punakaid laigukesi ja kublakesi, mis püsivad 15–60 minutit.
  Erinevalt füüsilisest koormusest põhjustatud anafülaksiast, mille kujunemises on kõige olulisem kehalise koormuse järgnemine teatud toitude (nt nisutooted), alkoholi või ravimite (aspiriin ja teised mittesteroidsed põletikuvastased preparaadid) kasutamisele, ei ole kolinergiline urtikaaria eluohtlik.
  Füüsilisest koormuse põhjustatud anafülaksiale on iseloomulik sügelus kõigepealt peopesadel, jalataldadel ja kõrvadel ning seejärel punetuse, õhetuse ja suuremate kuplade teke keha muudesse piirkondadesse.
• Hilise rõhuurtikaaria korral tekivad turse ja punetus kas käimisest jalataldadele, koti kandmisest peopessa, pikaajalisest istumisest tuharatele, seljakoti kandmisest seljale, vööst taljele või pigistavast riietusest – ja võib jääda püsima tundideks. Tavaliselt tekib turse 6–8 tunni jooksul, aga ka poole tunni kuni poole päeva möödumisel ning võib kesta kuni 3 ööpäeva. Hiline rõhuurtikaaria on harva kroonilise urtikaaria esmaseks väljenduseks, kuid võib kujuneda aastate jooksul lisaks mingile muule kroonilise urtikaaria vormile.
• Vibratsiooniurtikaariat on äärmiselt harva. Sel puhul tekivad vibratsiooni mõjul kokkupuutekohale minutite jooksul naha sügelus ja turse. Seda võib esile kutsuda näiteks kompressoriga töötamine.
• Akvageenne ehk veeurtikaaria on harv nõgestõve vorm, mida iseloomustab väikeste, 1–2 mm suuruste sügelevate valulike kuplade teke kokkupuutel ükskõik missuguse temperatuuriga veega. Kublad tekivad 1–15 minuti, kuid mitte hiljem kui poole tunni jooksul ja võivad paari tunniga laieneda.
• Kontakturtikaaria põhjus on naha kokkupuude kemikaalide (kosmeetika, paiksed ravimid), lateksi, toiduainete (kala, muna, tomat, kiivi, tsitruselised, küüslauk), taimede (kõrvenõges) ja loomadega (meduus) ning reaktsioon võib vastavalt naha tundlikkusele olla erineva raskusega. Kõige sagedamini tekitavad kontakturtikaariat kosmeetikavahendite lõhnaained, harvem toiduained, säilitus- ja värvained, paiksed ravimid ja kummikindad.

Ravi nõuab kannatlikkust ja aega