Tekst: Tiia-Linda Okas, Ida-Tallinna keskhaigla ja Niine nahakliiniku immunoloog-allergoloog
Nõgestõbi on väga sageli esinev haigus, mille peamiseks põhjuseks on immuunsüsteemi liigne aktiivsus. Nõgestõbi ei ole enamasti allergia selle tavapärases tähenduses, küll aga võib tinglikult öelda, et tegemist on allergiaga iseenda ehk kehaomaste valkude vastu.
Kuna nõgestõvel on pahatihti elukvaliteedile laastav mõju, on väga tähtis kiire ja täpne diagnoos ning adekvaatne ravi.
Viimastel aastatel on palju kõneldud sagedaste viirushaiguste põdemise taustal immuunsüsteemi nõrkusest ja seetõttu otsitakse üha enam võimalusi selle tugevdamiseks. On tähtis rõhutada, et enamikul inimestest on probleemiks hoopis immuunsüsteemis tasakaalu puudumine ning selle liigne aktiivsus. Üliaktiivsuse tagajärjeks on nii allergiahaigused kui ka autoimmuunsed haigused, sealhulgas nõgestõbi.
Nõgestõbi ehk urtikaaria avaldub sügelevate kupladena nahal, mis tekivad ootamatult ning kaovad jäljetult ööpäeva jooksul, kusjuures samal ajal võib lähedal paiknevatele nahapiirkondadele tekkida uusi lööbeid. Kublad on enamasti sarnased sääsehammustusest tekkiva kublaga, kuid nõgestõbi võib avalduda ka kiiresti tekkivate tursetena näo piirkonnas ja mujal kehal. Tursed püsivad enamasti kauem kui ööpäev, kuid üldiselt mitte rohkem kui 2–3 ööpäeva.
Nii pika- kui ka lühiajaline nõgestõbi võib halvendada oluliselt selle all kannatava inimese elukvaliteeti. Tugev sügelus, ootamatult tekkivad kublad või tursed, mis paraku ilmnevad ka teistele nähtavates nahapiirkondades, põhjustavad sageli eemale jäämist töölt või koolist ja visiite erakorralise meditsiini osakonda. Kui haigus kestab pikka aega, lisanduvad sageli depressioon või ärevushäired.
Lühiajalist ehk ägedat nõgestõbe esineb elu jooksul kuni neljandikul rahvastikust.
Enamasti tekib kublaline, üle kogu keha paiknev lööve viirushaiguse ajal või pärast seda. Sageli seostatakse haigust ka maasikate, šokolaadi või tsitruselistega liialdamisega. Tegemist ei ole allergiaga nende toiduainete suhtes, vaid immuunrakkude liigse reageerimisega toidu biokeemilistele koostisosadele.
Äge nõgestõbi kestab enamasti paar päeva kuni paar nädalat. Selle sümptomeid võib leevendada antihistamiinikum, mida tuntakse ka allergiatableti nime all. Maksimaalne annus päeva jooksul on olenemata preparaadist neli tabletti, ent kui haigus kestab pikemat aega, on kindlasti vajalik arsti konsultatsioon.
Enam kui poolteist kuud kestvat ehk kroonilist nõgestõbe esineb igas vanuses, kuid kõige sagedamini viljakas eas naistel, sest just siis on immuunsüsteem naissuguhormoonide mõjul kõige aktiivsem. Kroonilist nõgestõbe põevad ka lapsed ning palju sagedamini, kui seni arvati.
Haigus võib kesta mõnest kuust paljude aastateni, kuid kõige sagedamini 2–5 aastat. Krooniline nõgestõbi väljendub sageli vaid ühe episoodina, kuid on ka inimesi, keda see haigus kimbutab mitu korda elus.
Kroonilise nõgestõve korral on eelkõige tähtis uurida haiguse võimalikke põhjuseid ning vähendada nende mõju. Paljudel juhtudel on haiguse tekkepõhjus multifaktoriaalne – ühte ja ainsat haiguse põhjust ei õnnestu tuvastada.
Lisaks stressile ning viirushaigustele tuleks mõelda ka kilpnäärmehaigustele ning hinnata organismi kui tervikut. Nõgestõbi võib mõningatel juhtudel olla ka mõne teise haiguse üheks väljenduseks.
Väljendunud emotsionaalne stress on kõige sagedasem kroonilise nõgestõve põhjus, sest selle teket põhjustavad rakud on tundlikud stressihormoonide mõju suhtes. Viimaste aastate jooksul on viirushaiguste, eriti koroonaviiruse ja stressi koosmõju andnud paljude inimeste immuunsüsteemi aktiivsuse tõusuks jõulise tõuke, mis võib tingida kroonilise nõgestõve tekke.
Kroonilise nõgestõve raviks kasutatakse esmajärjekorras samuti antihistamiinikume ning tõstetakse nende annust vajaduse järgi kuni nelja tabletini päevas. Enamiku haigusvormide korral on tähtis ravimit pikka aega korrapäraselt kasutada. Seejuures on oluline leida sobiv preparaat, sest antihistamiinikumide mõju võib olla inimeseti erinev.
Kõige sagedasemaks kõrvaltoimeks on unisus, kuid üldiselt on tegemist väga ohutu ravimigrupiga, millest mitmeid on lubatud ka raseduse ja imetamise ajal kasutada (näiteks tsetirisiin). Kui antihistamiinikumidest kasu ei ole, on võimalik süstitav bioloogiline ravi või mõningatel juhtudel kasutada immuunsust tugevamalt maha suruvaid ravimeid.
Nõgestõve alla loetakse ka nn külma-, päikese- ja veeallergia ning teised erinevatest füüsikalistest teguritest tekkivad kublalised haigused. Ka nende põhjuseks on liigne immuunsüsteemi aktiivsus, kus selle rakud ründavad külma, päikse või mõne muu teguri toimel ilmnevaid kehaomaseid valke.
Sellised, nn indutseeritavad nõgestõvevormid on laialt levinud ning täpset sagedust ei osata hinnata, sest enamik inimesi selle haiguse kergemate vormide korral arsti poole ei pöördu.
Samas on ka inimesi, kellel esineb selle haiguse väljendunud vorm. Näiteks külmast tingitud nõgestõbi võib põhjustada eluohtliku kõriturse, kui juua jääkülma jooki või süüa jäätist.
Indutseeritav nõgestõbi võib kesta palju kauem kui haiguse spontaansed vormid.
Eelmine:
25. aprill 2023
Järgmine:
25. aprill 2023
