Allergia ja stress

• 25. aprill 2023
• Ajakiri Allergia 2023

Viimase kümnendi suured sotsiaalpoliitilised muutused maailmas, globaalne keskkonnakriis, pingelised pere-, töö- ja koolisuhted on sageli ülemäärase stressi põhjuseks. Koroonaaeg, praegune olukord seoses Ukraina sõjaga, koolikius ja koduvägivald on vaid mõned paljudest teguritest, mis suurendavad meis hirmu ja ärevust, pinget, närveerimist ja muretsemist.
Arstid on juba sajandeid märganud, et stress ning allergiahaigused kipuvad käima koos. Viimaste aastakümnete uuringud viitavad seostele närvi-, endokriin- ja immuunsüsteemi vahel. Seega pole üllatav, et ka teadusuuringud kinnitavad stressi ja allergia seost. Mõju on mõlemas suunas: stress muudab allergiasümptomid tugevamaks, aga samas võivad ka allergianähud ise kujuneda oluliseks stressiallikaks, käivitades sel moel nõiaringi.
Vaimne tervis on üldise tervise ja heaolu jaoks ülitähtis. Sageli kaasub vaimse tervise häirumise ja stressiga ka füüsilise tervise häiritus – keha on ju üks tervik.

Allergiahaigus põhjustab stressi

Allergia avaldub nii nohu, astma, silmapõletiku, nahalööbe, sügeluse, seedehäire kui ka kõigi nende tunnuste kombinatsioonina. Allergiasümptomid, igapäevane kroonilise haigusega tegelemine, kehv uni ja väsimus tekitavad allergikule stressi.

Näiteks kevad ja suvi on õietolmuallergikutele küllalt stressirohke: vesised silmad, pidev nohu, aevastamine, köhimine ja häiritud uni muudavad allergikute elu, nende igapäevast toimetulekut. Halvenenud elukvaliteet põhjustab psüühikaprobleeme haigetele ja nende perele.

Atoopilise dermatiidi ja nõgeslööbe puhul ärritavad inimest kõige rohkem piinav naha sügelemine ja nähtav punetav lööve või kublad. Sügelus häirib oluliselt nende und ja une kvaliteeti. Unehäired toovad endaga kaasa päevase väsimuse ja vaimse tervise häired.

Häirivad sümptomid põhjustavad ärevust ja psüühikahäireid, mis omakorda raskendavad haiguse kontrolli alla saamist. Tegelikult võib sügeluse esile kutsuda ka lihtsalt sellele mõtlemine. Uuringute põhjal on atoopilise dermatiidiga lastel sagedamini käitumis-, aktiivsus- ja tähelepanuhäireid, samuti depressiooni.

Astma ägenemisel tekkiv õhupuudus ja lämbumistunne suurendab ärevust ja paanikat, mis omakorda raskendab hingamist. Hirm õhupuudushoogude kordumise ees viib vaimse tervise probleemideni. Astmahaigetel on depressiooni ligikaudu kaks korda rohkem kui mitteastamaatikutel.

Lapse tõsine allergiline reaktsioon anafülaksia on traumeeriv kõigile ja kogu pere igapäevaelu pole enam kunagi endine. Juhtunu põhjustab nii lapsele kui ka perele ärevust ja muret, eriti siis, kui anafülaksia on põhjustatud toidust ja ohutu toidu söömine muutub igapäevaseks katsumuseks. Lapsevanemad tunnevad pidevat vaimset pinget ja muret, et nende lapsel võib väljaspool kodu einestades tekkida raske allergiline reaktsioon. Kahjuks võib lapsevanemate ja teiste pereliikmete ärevus edasi kanduda ka lapsele.

Mõned allergikud tunnevad vajadust oma haigussümptomeid varjata, kuna kardavad sõprade, pereliikmete või töökaaslaste hinnanguid ja häbimärgistamist. See võib viia sotsiaalse eraldatuseni, avaldada negatiivset mõju töö- ja õpitulemustele ning mõjutada emotsionaalset heaolu.

Stress mõjutab keha ja vaimu

Mis tahes põhjusel stress mõjutab keha ka füüsiliselt. Stress ja ärevushäired ei põhjusta otseselt allergiat, kuid võivad allergiasümptomeid süvendada.
Üks mõju on ka psühholoogiline. Kui inimene on stressis, siis tundub talle, et kõik on halvasti, sealhulgas tema tervis. Stress võimendab emotsionaalset reaktsiooni kõikidele haigusest tingitud sümptomitele ning võimendab ka allergiasümptomeid.

Teine stressi mõju allergiale on füüsiline. Seda ei teata veel täpselt, miks, kuid arvatakse, et stressihormoonid võimendavad immuunsüsteemi ülereageerimist allergeenide vastu. Stress on keha viis reageerida ohtlikule olukorrale. Neerupealised toodavad siis rohkem kortisooli ja selle tagajärjel kiireneb südametöö ning tõuseb vererõhk. Krooniline stress ja kõrgenenud kortisool mõjuvad halvasti immuunsüsteemile. Lisaks kortisoolile vabaneb stressi ajel rohkem histamiini, mis halvendabki allergiasümptomeid.

Kui meie igapäevaelus ette tulevad pinged muutuvad probleemiks ja tekivad vaimse tervise häired, halveneb ka allergiahaigus ja ühes sellega kogu meie elukvaliteet. Tuleb meeles pidada: stress võib vallandada allergiasümptomeid ja allergiaga võitlemine põhjustab ise stressi. Kõik see viibki nõiaringi ehk ummiku tekkele. Seetõttu ongi tähtis samal ajal allergia raviga vähendada ja vajadusel ka ravida stressi, et leevendada allergiahaiguste nähte ja hoida haigus kontrolli all.

Soovitused allergikule stressi vastu

• Külasta regulaarselt allergoloogi ja jätka allergiahaiguse ravi arsti ettekirjutuste järgi.
• Tee kindlaks oma stressi vallandajad ja pingeallikad.
• Kavanda tegevusi stressiga toimetulekuks tervislikul viisil.
• Maga piisavalt, eriti tähtis on ööuni. Väljapuhanuna on stressiga tunduvalt lihtsam toime tulla.
• Proovi lõõgastustehnikaid, nagu meditatsioon, jooga või lõõgastav hingamine.
• Naudi loomingulise tegevuse tervendavat mõju: kuula muusikat, tantsi, joonista, laula, loe raamatuid. Need kõik on suurepärased stressiravimid.
• Harrasta aktiivset elustiili, mis aitab kaasa nii füüsilisele kui ka emotsionaalsele heaolule.
• Ole füüsiliselt aktiivne. Regulaarne aeroobne treening aitab leevendada stressi. Sportlik inimene on ka välistele teguritele vähem vastuvõtlik ning parema vaimse seisundiga.
• Keskendu heale. Leia üles oma sisemine jõud ja optimism.
• Toitu korrapäraselt ja mitmekülgselt – rohkem köögi- ja puuvilju, täisteratooteid; vähem suhkrurikkaid karastus- ja mahlajooke.
• Vähenda ekraaniaega.
• Lapsevanemad peavad aitama lapsel stressiga toime tulla. Paku kindlustunnet. Julgusta last väljendama oma tundeid, ka hirme. Lapse kuulamine ja lohutamine ilma probleemi vältimise või ülereageerimiseta avaldab pikaajalist positiivset mõju lapse võimele allergia ja stressiga toime tulla. Vasta tema küsimustele ning paku lohutust ja tuge.
• Pöördu vajadusel laste vaimse tervise spetsialisti, psühholoogi või psühhiaatri poole.