Õietolmuallergiat saab taltsutada

• 15. aprill 2021
• Ajakiri Allergia 2021. Kuidas allergiat taltsutada. 30 suurt lugu
• heintaimed
• kask
• õietolmuallergia
• puju

Õietolmuallergiat – tuntud ka kui pollinoos, heinanohu või heinapalavik – põhjustab limaskestade kokkupuude õietolmuteradest vabanevate allergeensete valkudega. Haigus algab enamasti 2–40-aastaselt, kõige sagedamini koolieas. Õietolmuallergia korral tekivad nohu ja silmade sügelus, vahel ka muud allergianähud kindlal õitseajal. Sümptomid ägenevad õues, eriti päikeselise ja tuulise ilmaga.

Tänapäeval kannatab õietolmuallergia käes vähemalt 10–20% Euroopa elanikest. Paljudel kaasneb õietolmuallergiaga ka ristallergia: mingi õietolmu suhtes ülitundlik inimene võib reageerida sama taime teistele osadele (näiteks mahl, lehed), muude, eriti bioloogiliselt lähedaste taimede õietolmule ja ka taimsetele toiduainetele. Seda põhjustab eri taimedest pärit allergeensete molekulide osaline sarnasus.

Õietolmuga seotud ristallergia ongi sagedasim toiduallergia põhjus nooruki- ja täiskasvanueas.

Mitmesugused haigusnähud

Enamasti põhjustab õietolm allergilist rinokonjunktiviiti: nina sügelust, aevastamist, vesist nohu ja ninakinnisust, silmade sügelust, punetust, paistetust ja pisaravoolu. Esineb ka suulae, kurgu ja kõrvade sügelust, atoopilise dermatiidi (nahapõletiku) ägenemist või õietolmuga vahetult kokku puutuval nahal kublalist löövet. Astma (kuiv hooköha, hingamisraskused, vilinad rinnus) ilmneb sagedamini koormusastmana füüsilisel pingutusel õues.

Ristallergia toiduainetest tekib kiiresti (tavaliselt 15 minuti jooksul pärast söömist) ning piirdub enamasti huulte või suu sügeluse ja tursega. Ette võib tulla ka neelu- ja kõriturset, harvemini iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja teisi allergianähte, ning kuni 2% juhtudest rasket üldreaktsiooni – anafülaksiat.

Allergeensed õietolmud

Allergiat ei tekita kõikide taimede õietolm: ainult umbes 1% maailma õistaimedest on allergeensed. Peamiselt on tegu tuultolmlejatega, mis toodavad väga suures koguses kerget, kaugele levivat õietolmu. Nii võib vaevusi tekitada ka taim, mis lähiümbruses ei kasva.

Putuktolmlejate õietolm on allergeeniks harva, enamasti ristallergia tõttu ja lähikokkupuutel. Kuivas keskkonnas võib õietolm allergeensena püsida mitu kuud.
Eestis tekitab kevaditi vaevusi puude õietolm. Juba enne nende õitseaja algust võib siia ajuti kanduda õietolmu lõunatuulega ka kaugemalt.
Märtsis-aprillis (varasel kevadel juba veebruari lõpus) õitsevad meil lepp ja sarapuu, hiljem kask. Palju harvemini on probleemiks tamm, paju, pappel, saar, vaher ja jalakas. Kevadine allergia võib tulla ka võilille õietolmust.

Suve esimeses pooles tekitavad vaevusi heintaimed ja teises pooles enamasti puju, harva teised umbrohud: malts, nõges, teeleht ja oblikas. Kultuurtaimedest võivad õietolmuallergia põhjusena (peamiselt kutseallergiana põllumajanduses) arvesse tulla rukis, raps, lupiin ja suhkrupeet.

Eesti okaspuud õietolmuallergiat ei põhjusta.

Levinuimad vaevategijad

• Kask põhjustab kevaditi kõige rohkem allergianähte. Õitsemine algab koos pungade puhkemisega aprilli lõpus või mai esimestel päevadel ja lõppeb mai lõpus või juuni alguses. Veidi on kase õietolmu õhus ka pärast õitseaja lõppu kuni lehtede langemiseni.
  Õietolmuallergik võib allergianähte saada ka kasemahlast, -lehtedest (näiteks kasevihast) ja puutolmust (saeveskis, mööblitööstuses, aga ka õpilased tööõpetuse tunnis).
  Kase õietolmu suhtes ülitundlikel on sageli ristallergiat teiste puude õietolmu suhtes: 85–90% allergikutest saavad vaevusi sarapuu ja lepa, mõned ka tamme ja pöögi õietolmust.
  Toiduallergia – nn kase-puuvilja-köögiviljasündroom – esineb 70–90%-l õietolmuallergikutest. Neist enamikul tekitavad vaevusi pähklid (eriti metspähklid), kolmandikul puuviljad (peamiselt õun, harvemini pirn, luuviljalised, kiivi jt), kolmandikul köögiviljad (enim porgand, vahel kartul, kaunviljad, tomat, seller, soja jt), vähestel maitseained ja seemned.
  Õnneks on ristallergiaga seotud puu- ja köögiviljade allergeenid üsna ebapüsivad. Seetõttu on enamikul inimestel vaevused nõrgad ja piirduvad ainult suuga, mõnel tekivad probleemid vaid õitseajal ja mõnel ainult importõuntest. Kuumtöödeldud puu- ja köögivilju enamasti talutakse. Paraku ei kehti see soja, selleri, pähklite ega seemnete suhtes, mis annavad sagedamini ka raskeid reaktsioone.

• Heintaimed õitsevad juunis-juulis, intensiivsemalt jaanipäevast juuli keskpaigani. Ristallergia erinevate heintaimede (timut, aruhein, kerahein, raihein, nurmikas, luste jt) vahel on väga sage. Kes on ülitundlik ühe suhtes, on tõenäoliselt allergiline ka teiste suhtes. Ristallergiat tekitavad ka teised kõrrelised, näiteks pilliroog ja rukis. Heinaallergikul tavaliselt ristallergiat toiduainetega ei ole, väga harva tekitavad vaevusi teraviljad, eriti nisu, veel harvemini puu- ja köögiviljad.

• Puju on umbrohi, mis õitseb juuli keskpaigast septembri alguseni. Õietolmu levitab ta puudest ja heintaimedest vähem, ent kuuludes suurde korvõieliste sugukonda, võib anda ristallergiat teiste korvõielistega, millest paljud on kasutusel parfümeeria- ja kosmeetikatööstuses ning ravimtaimede, toidu ja putukamürgina. Ravimtaimedest on korvõielised näiteks koirohi, paiseleht, raudrohi, kolmisruse, saialill, kummel, punane päevakübar (Echinacea), võilill, arnika, soolikarohi, käokuld ja aedvaak.
  NB! Mõnda neist on tavaks kasutada ka allergia leevendamiseks, mis aga pujuallergikul võib anda vastupidise tulemuse.
  Korvõielisi kasvatatakse palju ka ilu- ja meetaimedena. Lilledest kuuluvad siia päevalill, krüsanteem, daalia, aster, karikakar, peiulill, õlelill, rukkilill, sigur jpt. Putuktolmlejatena tekitavad lilled enamasti allergianähte ainult vahetus läheduses, näiteks tuppa tooduna.
  Toiduallergia on umbes veerandil pujuallergikuist, põhjuseks enamasti mesi, mis võib sisaldada korvõieliste õietolmu. Ristallergia võib ilmneda selleri-puju-porgandi-maitseainete sündroomina, mille vallandajaks on näiteks aniis, köömned, koriander, karri, pipar, estragon, sinep, seller, petersell, küüslauk, sibul, porgand, paprika, päevalilleseemned, pähklid, melon ja mango.

Kuidas toime tulla

Õietolmu vältimine õues on võimatu, kuid õige käitumisega saab kokkupuudet allergeeniga vähendada.

Aastad pole vennad – õietolmu hulk ja õitseaeg varieeruvad aastati. Seega tasub allergikul jälgida õhu õietolmusisaldust, mida mõõdab Keskkonnauuringute Keskus (vaata allergialiit.ee/oietolmu-seire/

Intensiivse õitsemise ajal tuleks rohkem viibida siseruumides – sinna peab proovima õietolmu sattumist igati takistada. Limaskestadele sattunud allergeeni aitab eemaldada nina ja silmade loputamine veega ning ujumine.
Raske kuluga allergia korral võiks võimalusel võtta õitseajaks puhkus ja sõita sinna, kus ohtlikud taimed ei õitse (piirkondlikke erinevusi vaata näiteks www.polleninfo.org, www.pollen.com).

Eestis on õietolmuallergikul kergem mere ääres, kus õhk on õietolmust puhtam.

Leevendust leiab ravimitest

Õitseajal enamasti ravimiteta siiski läbi ei saa. Ravi alustamisega viivitada ei tasu, sest allergiarohud on mõjusamad siis, kui neid tarvitada ennetavalt või esimeste haigusnähtude ilmnemisel. Ka ravi õigeaegsel alustamisel on abiks õietolmuseire andmetega kursis olek ja sellega arvestamine.

Õietolmuallergia ravi ei erine muude allergiahaiguste omast. Arstimite valikul lähtutakse haigusnähtude iseloomust ja raskusest. Kergemal juhul võib piisata nina loputamisest soolalahusega.

• Antihistamiinikumid
  Enamasti on mõistlik tarvitada suukaudseid allergiaravimeid – antihistamiinikume. Kiire toimealguse tõttu võib neid harvade vaevuste korral võtta ka ühe päeva kaupa.
• Põletikuvastased ninapihud
  Ninakinnisust leevendavad paremini põletikuvastast hormooni sisaldavad ninapihused, mille toime saabub mõne päevaga. Seetõttu peaks neid tarvitama pikemat aega.
  Ebapiisava toime korral kasutatakse antihistamiinikume ja ninapihuseid koos ja vajadusel pidevalt kuni õitseaja lõpuni.
• Allergiavastased silmatilgad
  Vajaduse korral võib ravile lisada ka allergiavastased silmatilgad.
  
  Kõiki nimetatud ravimeid saab apteegist ka retseptita. Olenevalt vaevustest võib lisaks vaja olla astmaravimeid ja nahasalve.
• Allergeenispetsiifiline immuunravi
  Mõnel juhul võib allergoloog soovitada pikaajalist allergeenispetsiifilist immuunravi, mille eesmärk on organismi harjutamine allergeeniga. Seda ravi saab alustada alles pärast õitsemise lõppu.

Vajaduse korral töötle toiduaineid

Toiduainetest tingitud ristallergia korral on toiduainete vältimise vajadus alati individuaalne ning oleneb sellest, milliseid toiduained ja millisel kujul (ainult toorelt või ka töödeldult) ning millal (ainult õitseajal või aasta ringi) vaevusi tekitavad.

Puu- ja köögiviljade allergeensust vähendab töötlus: keetmine, küpsetamine, külmutamine, kuivatamine, konserveerimine, pastöriseerimine jms. Paraku ei pruugi see aidata atoopilise dermatiidi korral.

Töötlemine ei toimi pähklitele, maitseainetele ega seemnetele.

Taimsed toiduained, mida õietolmuallergik enamasti talub, on ananass, avokaado, kapsas, kurk, kõrvits, mais ja porru ning kodumaised marjad: tikker, mustikas, pohl, jõhvikas, vaarikas, põldmurakas, sõstrad ja kibuvits.

Õietolmuallergikutel tuleks veel meeles pidada seda, et loodustooteid peetakse ekslikult ohututeks. Õietolmuallergia, eriti pujuallergia puhul see nii ei ole. Ettevaatlik tuleb olla allergeenseid taimi sisaldavate ravimite, toidulisandite ning kosmeetika- ja hügieenitoodete tarvitamisel, rääkimata õietolmupreparaatidest. Õietolmu võivad sisaldada ka mesi, mesilasema toitepiim ja taruvaik.