Tekst: Maie Jürisson, Tallinna Lastehaigla ja Põhja-Eesti regionaalhaigla dermatoloog
Päikese ja ultraviolettkiirguse mõju nahale ning tervisele on keeruline protsess, millel on meile nii häid kui ka halbu mõjusid. Mõistlik oleks arvestada halbadega ja neid ennetada ning kasutada ära tervisele kasulikud toimed.
Päike kiirgab ultraviolettkiirgust (UVK), mis on osa elektromagnetkiirgusest. Ultraviolettkiirgus jaguneb lainepikkuse järgi:
UVA-kiirgus – lainepikkus 400–315 nm;
UVB- kiirgus – lainepikkus 315–290 nm;
UVC-kiirgus – lainepikkus alla 290–200 nm. Maale jõudvast ultraviolettkiirgustest 95% on UVA-kiirgus. UVC- ja enamik UVB-kiirgusest neeldub Maa atmosfääri süsihappegaasis ja hapnikus. Sellegipoolest on maapinnani, eluslooduse ja selle hulgas ka inimesteni jõudev ultraviolettkiirgus võimeline neelduma elusorganismide valkudes, DNA-s ja rakumembraanides sisalduvates lipiidides.
Arenenud on tugev kaitse
Nii loomadel kui ka inimestel on UVK toimega kohandumiseks evolutsiooni jooksul välja arenenud kaitsemehhanismid.
Karvkate on hästi arenenud loomadel ning inimesel pea piirkonnas.
Melaniin ja teised ultraviolettkiirgust neelavad ained marrask- ja pärisnahas.
Marrasknahk on paksenenud intensiivse rakkude jagunemise tõttu.
Tekkinud on oksüdatiivse stressi vastane kaitse (mitmed ensüümid jm ained, mis neutraliseerivad oksüdatiivsest stressist tekkivaid kahjulikke reaktiivseid molekule).
DNA-l on kiirparandusmehhanismid.
Kahjustunud rakud irduvad ehk tõugatakse nahapinnalt ära.
Tänu naha kaitsemehhanismidele ei neeldu ultraviolettkiirgus nahast sügavamatesse organitesse elunditesse ja kudedesse, mistõttu siseelundid jäävad selle negatiivsetest mõjudest otseselt puutumata.
Ultraviolettkiirguse neeldumissügavus nahas on võrdelises sõltuvuses kiirguse lainepikkusega. Mida pikem see on, seda sügavamalt mõjub. Nii neeldub UVA-kiirgus sügavamal asuvas pärisnahas ning UVB naha pindmises kihis, st epidermises ehk marrasknahas.
Mõjub kohe ja ka hiljem
Ultraviolettkiirguse mõju nahale saab veel jagada kiireks ehk lühiajaliseks ja pikaajaliseks (kaugmõju).
Ultraviolettkiirguse kiire/lühiajaline mõju on päikesepõletus, mis avaldub nahapunetuse või villide ja neile järgneva nahaketendusena. Ka nahapigmentatsiooni ehk päevituse kujunemine kuulub ultraviolettkiirguse kiirete bioefektide hulka.
Ultraviolettkiirguse kaugmõjuks on fotovananemine ja nahakasvajate arenemine vanemas eas elu jooksul saadud päikesekiirguse summaarse mõju tõttu.
Ultraviolettkiirguse mõju võib olla erinev
Ultraviolettkiirgus mõjutab nahas toimuvaid immuunreaktsioone mitmeti. Kõige sagedamini aitab ultraviolettkiirgus vähendada, pidurdada või neutraliseerida põletikuprotsesse nahas – sellest võib tulla nii head kui ka halba. Osal juhtudest võib ultraviolettkiirgus osutuda nahapõletiku vallandajaks või ägestajaks.
Ka üks ja sama haigus võib erinevatel inimestel reageerida ultraviolettkiirgusele ja päikesele isemoodi – universaalset ravi ühelegi haigusele ei ole.
*Põletik ei ole üksnes kahjulik reaktsioon. See aitab organismil vabaneda kahjulikest mõjuritest, milleks võivad olla haigusi tekitavad mikroorganismid või ka ärritajad, defektsed valgud ja rakud. Immuunreaktsioonide pärssimisel väheneb naha võime neid kõrvaldada, mis on tähtis näiteks herpese (ohatise) ägenemisel või kasvajate kujunemisel. **Psoriaas ja atoopiline dermatiit päikese mõjul enamasti paranevad, kuid mõnel haigel ultraviolettkiirgus ja päike, vastupidi, ägestavad nahapõletikku.
Päikesepõletust tekitab eelkõige lühema lainepikkusega UVB. Seos on väga ilmekas: näiteks UVB lainepikkuse spektriosa 300 nm on 1000 korda tugevam põletuse tekitaja kui UVA spektri 360 nm kiirgus. Ka UVA-kiirgus on võimeline esile kutsuma naha punetust ja päikesepõletust, kuid selleks kulub rohkem aega. Arvestades seda, et UVA-kiirgust jõuab maale rohkem kui UVB-d, ei ole mõistlik UVA-kiirguse mõju ses osas alahinnata ja mõistlik on end päikese eest kaitsta.
D-vitamiini sünteesi ahela algatab UVB-kiirgus lainepikkusega umbes 305 nm. Vitamiini sünteesiks piisab sellisest kiirgusdoosist või ajast, mille jooksul nahapunetust veel ei teki. Seega ei tohiks D-vitamiini tekkimise nimel ülemäära päevitada ja põletuse riski eirata.
Kuidas nahk päevitades muutub
Päevitamise järel tekkiva jume paranemises võib eristada kahte järku.
Esmane nahavärvi tumenemine tuleb kohe pärast päevitamist ja selle põhjuseks on naharakkude elutegevuse kiirenemine – naha verevarustuse paranemise ning melaniini oksüdeerumise tõttu.
Hiline reaktsioon tekib umbes kolmandal päeval pärast päevitamist. Selle põhjuseks on naha pigmendirakkudest ehk melanotsüütidest eelnevalt toodetud ja talletatud pigmendisõmerate ümberjagamine ning nahka jõudmine, samuti melaniini sünteesi suurenemine ja uute melanotsüütide teke.
Fototüüp
Nahareaktsioon
I
Nahal tekib päikesepõletus, millele päevitust ei järgne.
II
Alati tekib põletus, vahel päevitus.
III
Vahel tekib põletus, päevitub hästi.
IV
Kunagi ei teki põletust, alati tekib päevitus.
V
Mõõdukalt tumedavärviline nahk.
VI
Tume, pigmenteerunud nahk.
Põletuse tekkimise ja päevituse kujunemise intensiivsuse järgi jagatakse nahatüübid kuueks fototüübiks.
Seega iseloomustab fototüüp naha kiiret reaktsiooni ultraviolettkiirgusele, st põletuse ja päevituse teket. Lisaks võimaldab see ka hinnata ultraviolettkiirguse pikaajalise kahjustuse kujunemise tõenäosust. Mida kergemini päikese käes nahapõletus tekib, seda suurem on nahakasvajate, teiste ultraviolettkiirgusest olenevate haiguste ja kiirema naha vananemise oht.
Päike tekitab mitmeid nahahaigusi
Kolm kõige sagedasemat päikese toimel tekkivat nahahaigust on mitmekujuline valguslööve ning ravimitest ja parfüümidest põhjustatud ülitundlikkus.
Mitmekujuline valguslööve Esimeste päikeseliste ja soojade ilmade saabudes soovivad paljud meist saada kiiresti ilusa päevitunud nahajume. Osal juhtudest lõpeb see punetava ja sügeleva lööbena päikest saanud kohtades. Eriti tüüpiline on see, et mitte kõik päikest saanud alad, vaid ainult osa neist hakkavad punetama ja sügelema, vahel tekib nahale ka väikesi villikesi. Lööve võib tekkida minutite või tundide jooksul. Poistel võib lööve olla näiteks ainult kõrvalestadel – seda nimetatakse laste kevadlööbeks. See haigus on mitmekujuline valguslööve. Niisugust päikese ülitundlikkust esineb sagedamini Põhjamaades, mõnede uuringute järgi veidi üle 20% inimestest ning rohkem 20–30-aastaste hulgas. Kõige tugevamad nahapõletiku nähud avalduvadki suve alguses ja võivad siis taanduda. Mõnel püsib lööve nahal kogu suve ning kaob alles sügisel. Lõunapoolsetes maades ilmneb seda nahahäda harvem. Arvatakse, et seal kujuneb inimestel tolerantsus ehk taluvus kiiremini. Mitmekujulist valguslöövet ravitakse samamoodi nagu allergilisi nahahaigusi. Oluline on päikesekaitse riiete ja päiksekaitsekreemidega. Samal ajal on võimalik ka tolerantsuse esilekutsumiseks haigust ravida valgusraviga. Rasketel juhtudel tehakse üldravi hormoonide ja immuunsust alla suruvate arstimitega.
Ravimid Ravimid koos ultraviolettkiirgusega võivad esile kutsuda mitmeid nahalööbeid. Näiteks ketoprofeeni sisaldav liigesegeel võib koos päikesekiirgusega tekitada piinava ja kestva nahapõletiku. Sellisel juhul on tähtis vältida päikest, kanda katvat riietust ja kasutada päiksekaitsekreeme.
Parfüümid Osa parfüümide koostisesse kuuluvaid eeterlikud õlisid muudab naha ultraviolettkiirguse suhtes ülitundlikuks. Looduslikus bergamotiõlis sisalduv metüülkumariin, samuti muskus ja sandliõli on tuntud fototoksilise nahapõletiku tekitajad. Ultraviolettkiirguse ja eeterliku õli koosmõjul tekib nahas põletik, intensiivistub melaniini süntees ning nahale jääb jääknähuna pikaks ajaks pigmendilaik. Sünteetilisel bergamotiõlil fototoksilist toimet ei ole. Seega ei tohi eirata soovitust: päikese käes viibides mitte kasutada parfüüme!
Ka taimedel on fototoksiline toime
Ka osa taimi tekitab koos ultraviolettkiirgusega toksilist nahakahjustust ehk fütofotodermatiiti.
Karuputk on kõige kurikuulsam fototoksilist nahapõletikku tekitav taim. Karuputke põhjustatud põletik kulgeb suurte ja aeglaselt paranevate villidega, millest hiljem jäävad nahale pikaks ajaks pruunid pigmendilaigud.
Sarikõielised putked, till ja petersell. Nahapõletikku võivad tekitada ka teised taimed, eelkõige sarikõieliste hulka kuuluvad putkeliigid, till, petersell.
Tsitruselised. Tsitruseliste mahla sattumisel nahale päikselisel suvepäeval võib jätta nahapõletiku jääknähuna nahale pruuni laigu.
Muud taimed. Meie aedades kasvavatest taimedest võivad fototoksilist põletikku põhjustada valge moosesepõõsas, aedruut (Ruta graveolens) ja liht-naistepuna. Põletikku tekitavaks aineks on lehtedes ja vartes sisalduvad furokumariinid, bergapteen (putkedes, tsitruselistes) ja ksantotoksiinid (ruudas). Need ained kaitsevad taimi seennakkuse eest. Fütofotodermatiidi parimaks raviks on ennetus. Laste mängupaikade läheduses ei soovitata kasvatada fototoksilisi taimi. Putkede trimmerdamisel tuleb kanda kaitseriietust pealaest jalatallani. Taimemahla sattumisel nahale tuleb see seebi ja rohke veega kohe maha pesta.
Päikesekaitset saab ka toidust
Traditsioonilisteks päiksekaitseabinõudeks peetakse kiirgust blokeerivate kreemide, ihupiimade, pihuste või riiete (sh mütsid, kübarad) ja päikeseprillide kasutamist. Lisaks on praeguseks kogunenud märkimisväärset tõendust, et mitmed toiduainetes sisalduvad ained pakuvad samuti väärtuslikku kaitset.
Naha kaitsevõimet parandavad mitmed toiduga või vitamiinidega saadavad ained.
Nikotiinamiid ehk B3-vitamiin Nikotiinamiid on naharakkude kütus, mis hoiab töös jagunevate naharakkude DNA paranduse, tagab genoomi stabiilsuse ning nahas vajalikud energiavarud. Looduslikult leidub nikotiinamiidi lihas, kalas, munas, juustus, seentes, seemnetes, pähklites, kaunviljades, maapähklites, sojaubades ja teraviljades.
Polüfenoolid Oksüdatiivne stress kahandab kogu organismi, sh naha immuunkaitsevõimet. Oksüdatiivset stressi aitavad vähendada paljud taimsed antioksüdantse toimega polüfenoolid. Neid leidub goiji-marjades, granaatõunamahlas, küüslaugus ja küüslauguekstraktis, karri maitseainesegusse kuuluvas kurkumis, mida kasutatakse üha enam ka eraldi maitseainena. Tomatis sisalduval lükopeenil on uuringutega leitud nahapunetust ehk erüteemi vähendavat toimet – seega aitab ära hoida päikesepõletust. Samuti on õnnestunud tõestada, et tomatipastat toidus kasutavatel naistel on vähem mitokondriaalse DNA kahjustusi.
Eeterlikud õlid ja terpeenid Uuringutega on kindlaks tehtud, et piparmündi- ja rohemündiõlis sisalduvad terpeenid vähendavad ultraviolettkiirgustekkeliste mutageensete ühendite teket nahas. Näiteks sidrunikoores leidub mitmeid eeterlikke õlisid ja on leitud, et inimestel, kes tarvitasid toidus sidrunikoort, oli vähem lamerakulist nahavähki kui teistel.
Köögiviljad Ultraviolettkiirguse eest kaitsvat toimet on erinevate uuringute järgi leitud olevat ka rohelistel lehtköögiviljadel ja puuviljadel. Ka kofeiini omadusi on päikesekaitse seisukohast uuritud, kuid kogunenud andmed on vastuolulised.
Kalaõli ja prostaglandiin E2 Ultraviolettkiirguse toimel tekkiva päikesepõletuse käigus sünteesitakse nahas põletikumediaator prostaglandiin E2 (PgE2), mille mõjul tekib tugevam päikesepõletus. Tugevam põletik ja põletus üldse soodustavad kasvajate kujunemist. Kalaõli vähendab PgE2 teket, aidates nahka kaitsta põletuste ja seeläbi ka kasvajate eest. Regulaarselt rasvast kala söövatel inimestel kujuneb harvem vähieelseid nahakahjustusi ehk päikesekeratoose. On leitud, et loomsetest toiduainetest aitab nahka ultraviolettkiirguse ja päikesekahjustuste eest kaitsta piimarasv. See pärsib PgE2 teket nagu kalaõligi. Erinevad uuringud on tõestanud, et täisväärtuslik toit on ka naha tervise seisukohalt väga tähtis. Tasub teada, et põhjendamatud dieedid ja menüüpiirangud õõnestavad tervist, sh vähendavad naha vastupidavust päikese ja ultraviolettkiirguse suhtes.
Laste päikesekaitse ABC
NB! Üks villiline päikesepõletus suurendab edaspidist melanoomiriski kaks korda.
Imikute päikesekaitsest ollakse tavaliselt teadlik ning nendega tavaliselt rannas ei päevitata. Seevastu väikelastega alati enam nii ettevaatlik ei olda: seepärast tekivad umbes pooled päikesepõletustest teisel eluaastal.
Üldiselt tuleks lapsi päikese eest kaitstes meeles pidada järgmisi soovitusi.
Päevitamist ei soovitata, kuid samas ei keelata päikese käes olemist.
Kõige intensiivsema päikesekiirguse ajal tuleb piirata otsest päikese käes viibimist.
Päiksekaitseks tuleb kastutada vastavat riietust ja päiksekaitsevahendeid. Üldjuhul piisab kreemidest kaitsefaktoriga 15 (suurema faktoriga tooted on eelkõige päikese ülitundlikkusega inimeste jaoks).
0–6-kuu vanused
Imiku nahk on melaniinivaesem kui suurematel lastel ja täiskasvanuil, samal ajal on tundlik päikesekaitsevahendite komponentide suhtes. Kindlasti ei tohi päevitada ega hoida last päikese käes, sest põletus tuleb kergesti ja tekib ülekuumenemise oht. Päikesekaitsetooteid ei soovitata kasutada.
Päikeselise ilmaga soovitatakse kasutada vankrikardinat, et varjata last tugeva valguse ja ultraviolettkiirguse eest.
Imik peaks olema riietatud õhukesse, kuid katvasse riietusse; kaela ja kõrvu peaks katma müts.
Õues on soovitatav käia hommikul enne kella 11 ja õhtupoole alates kella 15-st, kui ultraviolettkiirgus on nõrgem.
6–12-kuu vanused
Lisaks riietusele võib kasutada päikesekaitsekreeme faktoriga alates 15, millel on ka UVA kaitse. Kaitsekreemiga määrida riiete alt väljajäävad kehaosad.
Päikesekaitsekreem soovitatakse nahale määrida 30 minutit enne päikese kätte minekut ning uuesti kanda nahale kahe tunni möödumisel, samuti pärast suplust ja higistamist.
Väikelapsed ja lasteaiaealised
Õues võiks olla hommikuti ja pealelõunal (enne kella 11 ja pärast kella 15).
Väljas viibida tuleks paigas, kus vahepeal oleks võimalik ka varjus olla.
Riietuseks sobivad õhukesed, kuid keha katvad riided. Lõunamaa päikese käes olles annavad UV kaitsega riided lisakaitset. (Need on märgistusega UPF ehk Ultraviolet Protection Factor).
Kanda tuleks mütse, laia äärega kübaraid/kaabusid ja päikeseprille.
Paigalpüsimatu lapse määrimiseks päikesekaitsekreemiga sobivad pihustitooted. Kaitsefaktor võiks olla vähemalt 15, millel peaks olema ka UVA kaitse.
