Tekst: Ene Pärna, dermatoveneroloog, Tartu ülikooli kliinikumi nahahaiguste kliinik
Kõik kroonilised nahahaigused mõjutavad tugevalt nii haigete kui ka nende lähedaste elukvaliteeti. Viimastel aastakümnetel on rohkem krooniliste nahahaigustega inimesi, mida põhjendatakse elanikkonna üldise vananemise, elutingimuste paranemise ja meditsiini arenguga. Kroonilise nahahaigusega inimene ei tervistu kunagi, vaid põeb haigust kogu elu. Tõbi kulgeb n-ö puhkeperioodide ehk remissioonidega, kui nahk võib olla praktiliselt lööbeta, ning ägenemistega, kui nahk on ulatuslikult lööbes.
Briti dermatoloogide töörühm uuris nahahaiguste psühhosotsiaalseid seoseid ja avaldas tulemused 2017. aastal teadusajakirjas British Medical Journal. Uuringust selgus, et kolmel protsendil nahahaigusega inimestest oli algselt psühhiaatriline häire, millele lisandus nahahaigus; 8 protsendil süvenevad nahahaiguse tõttu psüühikaprobleemid; 17 protsenti vajab psühholoogilist tuge, et toime tulla nahahaigusest tingitud stressiga. 85 protsenti nahahaigetest ütles, et psühholoogiline pool on nende haiguse peamine osa ja tervishoiutöötajad on seda alahinnanud; lisaks puuduvad ka vajalikud ressursid psühholoogilise aspektiga tegelemiseks.
Naha ja psühholoogia vahelisi seoseid uurides/vaadeldes tuleks arvestada järgnevaga:
krooniline nahahaigus tekitab psüühikaprobleeme;
psühhiaatrilise häirega võivad kaasneda subjektiivsed nahasümptomid, nagu põletustunne, valutunne, „putukate liikumine” nahas, aga objektiivselt mingeid nahamuutusi ei ole;
psühhiaatrilised probleemid (näiteks ärevus, depressioon) põhjustavad kroonilise nahahaiguse ägenemise.
Mõju psüühikale ja elukvaliteedile
Kroonilised nahahaigused mõjutavad inimese elukvaliteedi nii füüsilist, materiaalset, sotsiaalset kui ka psüühilist osa.
Füüsiline mõju tähendab lööbe ulatust, aktiivsust ja asukohta. Mõnikord on löövet vähe, näiteks psoriaas labakätel või akne näol, kuid haigus häirib inimest tunduvalt rohkem kui mujal kehal olev ulatuslikum lööve. Füüsiliste sümptomite alla kuuluvad ka sügelus ja ketendus. Näiteks psoriaasiga tavaliselt sügelust ei kaasne, aga kui see esineb ja intensiivistub, siis tõenäoliselt suureneb ka depressiivsus ja stress. Samas on ekseem tugevalt sügelev nahahaigus ja 81 protsenti selle põdejatest on päeva jooksul haigusest tugevalt häiritud.
Materiaalne mõju on mitmene. Esiteks ravimid ja nahahoolduseks vajalikud baaskreemid on kallid, teiseks kaotab inimene haiguse ägenemisel tööaega ja raha, sest võib vajada haiglaravi.
Sotsiaalne mõju võib ilmneda suhtlemisel, seksuaalses käitumises ja spordisaalide, ujulate, ka juuksuri külastamisel, mis kroonilistele nahahaigetele probleeme tekitab.
Psüühiline mõju võib olla umbkaudu ühel kolmandikul kroonilise nahahaigusega inimestest.
Erinevatel nahahaigustel on seosed emotsionaalse distressi ehk negatiivse stressi sümptomitega isesugused. Kõige rohkem on uuritud psoriaasi ja leitud, et haigus seostub madala enesehinnangu, muretsemise ja stressiga; on ette tulnud enesetapumõtteid. Sageli kaasuvad depressioon, ärevus ja alkoholi liigtarvitamine.
Ekseemide põdejatel võib kõige sagedamini esineda ärevust. Akne on sage probleem 12–24-aastastel, lisaks põeb 40–50 protsenti naistest ja 30–40 protsenti meestest seda ka täiskasvanueas. Psüühilistest probleemidest võiks esile tuua raskused lähisuhetega, kiusamiskogemuse, ärevuse, madala enesehinnangu ja depressiooni.
Uuringuid on tehtud ka Eestis
Eestis on tehtud mõned uuringud, vaatamaks kroonilise nahahaiguse ja emotsionaalse enesetunde vahelisi seoseid.
Psoriaasihaigeid puudutavast uuringust ilmnes, et raskema ja ulatuslikuma psoriaasiga oli tervete inimestega võrreldes depressiooni tase kõrgem ning kergema ja vähem ulatuslikuma psoriaasiga ärevuse tase madalam kui raskemal juhul.
Teine uuring vaatles akneprobleemiga inimestel avalduvaid psüühikahäireid enne ravi: neil noortel inimestel oli rohkem depressiooni, ärevust, väsimust ja uneprobleeme kui akneta noortel.
Kolmas suurem uuring vaatles põletikuliste krooniliste nahahaiguste (psoriaas, ekseem, akne) seost emotsionaalse enesetundega ja nende haiguste mõju elukvaliteedile. Selgus, et kroonilise nahahaigusega kaasnevad sügavam depressioon, suurem üldärevus ja sotsiaalärevus (hirm, närvilisus, kartlikkus teistega suhtlemisel).
Tõenäoliselt on tegemist emotsionaalse reaktsiooniga pikaajalist ravi vajavale kroonilisele haigusele. Viimane toob endaga kaasa muutusi igapäevaelus, sest hakatakse vältima sotsiaalseid tegevusi, ja ka seetõttu, et on vaja teha raviprotseduure (vannid, ravikreemid, baaskreemid). Häiruda võivad igapäevasuhted sõpradega ja muud lähisuhted, mis omakorda võivad mõjutada enesehinnangut ja suurendada distressi.
Uuringust selgus ka, et pikaajaline nahahaigus toob kaasa unehäireid. Seega on tähtis õigel ajal märgata depressiooni- ja ärevusesümptomeid ning unehäireid. Elukvaliteet oli häiritud kõigi haiguste grupis.
Kui põhjuseks on vaimne häire
Järgnevalt lühidalt haigustest, kus inimesel on algselt psühhiaatriline häire, mis põhjustab sümptomeid nahal.
Niisuguste probleemide käsitlemine on väga keeruline. Tihti inimene ei lepi sellega, et kõigepealt on vajalik tegelda vaimse häirega, sest see põhjustabki nahanähtusid. Pöördutakse korduvalt nahaarstide ja teiste eriarstide poole, aga lahendust ei leita. Kõik tehtud uuringud on normis, kuid subjektiivsed sümptomid püsivad ning vahel on ka nahalööbed. Sageli ei taheta leppida arsti soovitusega pöörduda kõigepealt psühhiaatri või psühholoogi poole.
Paremaks mõistmiseks vaatame mõnda sellist haigust, millega tuleb igapäevapraktikas aeg-ajalt kokku puutuda.
Trihhotillomaania ehk n-ö juuste väljatõmbamine – vastupandamatu tung juukseid ja/või kulmukarvu välja kitkuda, ka pidev juuste keerutamine. Sellise tegevuse tagajärjel võib tekkida juusteta või väga lühikeste juustega ala.
Tavaliselt püütakse seda tegevust teiste eest varjata. Paljudel juhtudel kaasub haigusega küünte, küüne ümbruse naha ja huulte närimine.
Miks selline olukord tekib? Mõned inimesed tõmbavad juukseid välja stressi või pinge leevendamiseks, mõnel on keerukad rituaalid. Osa teeb seda automaatselt, näiteks televiisorit vaadates või lugedes ega pane ise seda tähelegi.
Trihhotillomaania võib olla seotud ka emotsioonidega. Mõni kitkub juukseid välja selleks, et tulla toime negatiivsete emotsioonide, ebamugavate tunnetega (stress, ärevus, pinge, üksindus, väsimus). Juuste väljatõmbamine pakub neile rahulolutunnet ja kergendust ning nii nad korduvalt selle tunde saamiseks seda aina teevadki.
Haigus on krooniline, aastaid kestev, mõnikord ka aladiagnoositud. Raviks võiks aidata psühholoogiline käitumisteraapia.
Parasiitide foobia on harv psühhootiline haigus, mida iseloomustab kõigutamatu veendumus, et ollakse nakatunud parasiitidega, aga tegelikult seda ei ole.
Tehislik nahapõletik ehk neurootiline marrastus on selline seisund, kus inimene ise vigastab oma nahka: kratsib, torgib, hammustab, põletab või süstib. Nahale tekivad teravalt piirdunud erineva kujuga kolded, isegi nekroos (kärbumine). Sümptomid ei vasta ühelegi nahahaigusele. Kolded tekivad kergesti käega kättesaadavatesse kohtadesse, olla võib üks või mitu kollet. Tavaliselt tekib psüühikahäire ägenemisel / psühhoemotsionaalse pinge suurenemisel. See võib olla emotsionaalse pinge leevendamiseks, osa tähelepanu otsivast käitumisest.
Keha düsmorfofoobia on psühhiaatriline haigus, mida iseloomustab kinnisidee, et mõni kehapiirkond on vigane/vale ja seda tuleb parandada, näiteks nägu või juuksed. Sellised inimesed veedavad palju aega peegli ees, jälgivad iga muutust ja soovivad midagi eemaldada/ravida. Tegelikult löövet ei ole või see on vaevumärgatav, aga inimene on ainult sellele keskendunud ja tema näeb suurt viga, mis tuleb parandada. Ta küsib teistelt: „Kui halb ma välja näen?”
Valdkond, kus psühhiaatriline häire (depressioon, ärevus, stress reaktsioonina) mõjutab kaasuvana esineva kroonilise nahahaiguse kulgu, soodustab selle ägenemist. Näiteks psoriaasi põdevatel inimestel võivad stress ja depressioon tekitada n-ö nõiaringi, kus üks mõjutab teist ja vastupidi.
Uuringutes on leitud, et depressiooniga inimesel võib psoriaas avalduda kaks korda kergemini kui teistel. Ka alopeetsia ehk koldelise juuste väljalangemise ja vitiliigo vallandumisel võib olulist rolli etendada eelnev stressireaktsioon, depressioon.
Kokkuvõtteks
Krooniline nahahaigus ei ole ainuüksi nahaprobleem. Haigus mõjutab inimest mitmel moel: tema psühhoemotsionaalset seisundit, nii haige enda kui ka tema lähedaste elukvaliteeti. Kroonilise nahahaiguse ravis tuleb kindlasti nende mõjudega arvestada ja vajadusel suunata patsient psühholoogi või psühhiaatri konsultatsioonile.
