Eesti Allergialiit püüab parandada allergiahaigete elukvaliteeti

  • Filtreeri tüübi järgi:

Somaatiline köhahäire

Tekst: Maire Vasar, Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku laste allergoloog-pulmonoloog

Köha on sage ja levinud vaevus lastel, eriti eelkooliealistel. Mõnikord aga ei leita isegi uuringutega ühtegi kindlat köha põhjust. Sellisel juhul võib tegemist olla psühhogeense köha ehk somaatilise köhahäirega.

Laps köhib juba pikemat aega – lapsevanemad on murelikud ja tahavad teada köha põhjust. Enamasti ongi köha mõne põhihaiguse sümptom.

Levinuim köha tekitaja on tavaline hingamisteede viirushaigus. Kõige sagedamini põevad viirushaigusi alla 3-aastased just lastekollektiivi läinud lapsed. Enamasti möödub viirusjärgne köha iseenesest. Mõnikord taanduvad kõik haigusnähud mõne päevaga, kuid vahel võtab paranemine veidi kauem aega ja viiruse põhjustatud köha püsib pikalt.

Samuti köhivad astmaga lapsed, kuid üldjuhul esinevad neil ka teised astmasümptomid: vilistav hingamine, hingamisraskused. Samas võib mõnel lapsel kuiv, kinnine köha olla tõesti ainuke astmanäht. Sellisel juhul peab köha olema astmale tüüpiline – kuiv, avalduma öösel ja kehalisel pingutusel, seoses emotsioonide ja õhuvahetusega.

Mõnikord aga lapse köha põhjust ei leitagi, seda just päeval ilmneva kummalise kõlaga köha puhul. Lapsevanemad on siis üllatunud, kui eriarst ütleb, et lapsel pole füüsiliselt midagi viga; ka kopsufunktsiooni uuring on hea ja allergiatestid negatiivsed. Kas lapsel on saanud harjumuseks köhida/köhatada? Või põhjustab köha mingi psühhogeenne tegur?

Segadus terminitega

Ilma tuvastatud põhjuseta tahtmatule köhale on antud aastakümnete jooksul erinevaid nimetusi: funktsionaalne või psühhogeenne köha, tikiköha, harjumuslik köha, tahtmatu köha sündroom ja somaatilise köha sündroom. Terminisegadust on palju ning sageli kasutatakse nii harjumusliku kui ka psühhogeense köha diagnoosi samal ajal.

Somaatilise köha tunnused

  • Tavaliselt ilmneb köha pärast hingamisteede nakkust, mis põhjustas köha koos muude viirushaiguse nähtudega.
  • Mõnel lapsel võib köha seostada stressi või ärevusega.
  • Köha kõlab tavaliselt kummaliselt: prääksuvalt, haukuvalt, paukuvalt, metalliliselt.
  • Köha on kuiv, röga ei ole.
  • Puuduvad muud nakkuse sümptomid, nagu palavik või nohu.
  • Köha on sage, isegi iga paari sekundi järel.
  • Köha kaob une või tähelepanu hajutamise ajal, tegelusele keskendumisel.
  • Köha ei süvene füüsilise tegevusega (trenni tehes, sportimisel).
  • Köha võib kesta nädalaid või isegi kuid.
  • Kõik kliinilised testid ja uuringud on normis.
  • Arstimitega ravi pole tõhus – astmaravimid, antibiootikumid ja köhavastased rohud somaatilist köha ei mõjuta.
  • Köha häirib normaalset igapäevaelu ja muudab oluliselt elukvaliteeti – võib tekkida koolifoobia.
  • Ravis on tähtsad lapse rahustamine ja nõustamine, samuti hingamisharjutused ja vajadusel psühholoogi konsultatsioon

Nüüd on mõisteid ajakohastatud ja aegunud terminid, nagu psühhogeenne ja harjumuspärane köha, on asendatud nimetusega somaatilise köha sündroom ehk somaatiline köhahäire ja tikiköha. Muudatused on tingitud sellest, et vanad terminid olid ebatäpsed ega peegeldanud haigusseisundi eri külgi.

Harjumuslik köha ehk tikiköha

Varasema nimetusega harjumuslikku köha – uue nimetusega tikiköha – iseloomustavad tahtmatud, korduvad häälitsused, köhatamised. Enamasti põhjustavad tikid ehk kiiresti korduvad lihasetõmblused vanematele suuremat muret kui nende all kannatavatele lastele. Mõni laps ise ei märkagi, et ta sageli köhatab või korduvalt pead raputab, ninaga tõmbab ja silmi pilgutab, kuid vanemad püüavad lastearsti või allergoloogi abiga leida põhjust, miks laps seda teeb. Vanemaid paneb muretsema see, et tikiköha võib põhjustada lapsele sotsiaalseid probleeme, ja soovivad seepärast iga hinna eest ravimeid, mis köha/köhatamist pärsiksid.

Häälelised tikid on enamasti healoomuline ja iseparanev protsess. Tikkidega kulgeva raskema haiguse välistamiseks on mõnel juhul vaja neuroloogi konsultatsiooni.

Somaatiline köhahäire ehk psühhogeenne köha

Köha, mida varem kutsuti psühhogeenseks, soovitatakse nüüd nimetada somaatiliseks köhahäireks. Mõnel inimesel võivad tõesti psüühikaprobleemid köha teket mõjutada, kuid seletamatu köha võib esineda ka ilma psühholoogiliste põhjusteta. Seetõttu loobuti varasemast, psühhogeense köha nimetusest. Somaatilist köha saab diagnoosida alles pärast tikihäirete ja kroonilise köha erinevate põhjuste välistamist. Seega kasutatakse seda mõistet siis, kui uuringutega ei leita ühtegi kindlat köha põhjust.

Somaatilist köhahäiret esineb sageli lastel ja noorukitel. Seda köha on ka eelkooliealistel lastel, kuid 85 protsenti juhtudest siiski 8–14-aastastel, võrdselt nii poistel kui ka tüdrukutel. Samasugust köha täiskasvanutel on palju harvem.

Köha võib vallandada ülemiste hingamisteede nakkus või sotsiaalne stress. Laps lihtsalt köhib edasi pärast esialgse põhjuse kadumist.
Mõnel lapsel ei pruugi olla ühtegi vallandavat päästikut. See on köha, mis vaevab korrapäraselt mitu korda minutis, kestab nädalaid või kuid ning ei allu astma- ja antibiootikumravile ega käsimüügi köharavimitele. Köhimine võib kurku ärritada, köha on vali, haukuv, metallilise, omapärase kõlaga. Selline köha häirib oluliselt laste ja nende lähedaste elu, kuid vaibub pärast magama jäämist ega süvene sportides.

Sagedane vali kähe köha võib lapsele põhjustada koolis sotsiaalseid probleeme, õpetajate ja kaasõpilaste negatiivset tähelepanu, isegi tõrjutust ning põhjustada omakorda koolist puudumist. Mõnel lapsel on ka ärevust või köhale liigset tähelepanu, kuid paljudel ei ole muid käitumis- või emotsionaalseid häireid. Need lapsed näivad oma sümptomite suhtes ükskõiksed, vastupidi murelikule emale võtavad köha rõhutatult rahulikult. Nendel ei ole stressi ega pinget ei koolielus ega kodus, pole psühhiaatrilist haigust, motoorseid ega häälelisi tikke, kinnismõtteid (näiteks liigne muretsemine oma füüsilise tervise pärast). Nad tunduvad enesekindlad ja õnnelikud ning on heas tujus.

Diagnoosimine

Tavaliselt nõuavad murelikud lapsevanemad eriarsti, kopsuarsti või allergoloogi vastuvõtule saatmist. Arsti vastuvõtule peabki minema, sest somaatilist köha diagnoositakse pärast erinevate kroonilist köha põhjustavate haiguste välistamist.

Kahjuks puuduvad spetsiifilised kliinilised uuringud seda tüüpi köha diagnoosimiseks – seetõttu on mõnel somaatilise köhaga lapsel ekslikult diagnoositud astma ja ta saab põhjendamatult astmaravi. Samas raskendab mõnel juhul diagnoosimist asjaolu, et lapsel võib olla nii tervisehäire, nagu astma või sinusiit (põskkoopapõletik), kui ka somaatiline köhahäire.

Ravi

Kuigi enamasti puudub köha põhjus, on tähtis mõista, et lapsed ei köhi tahtlikult. Arst annab ka nõu, kuidas sellise somaatilise köhaga toime tulla.
Edukaks on osutunud mittemedikamentoosne ravi. Oluline on lapse nõustamine ja rahustamine. Lapsele tuleb kinnitada, et ta on füüsiliselt terve ja tal pole tõsiseid haigusi ning tema köha kaob järk-järgult. Tavaliselt piisab sellest, kui julgustada last üha pikemaks ajaks köhimistungile vastu panema.

Soovimatu köhimise mahasurumiseks on olemas ka spetsiifilised harjutused. Soovitatakse treenida köha maha suruma lühiajaliselt, umbes ühe minuti jooksul. Lonks vett aitab kurku rahustada ja köhatungi vaigistada. Last tuleks kiita ja tunnustada köhimistungi pärssimise eest, sest iga viivitussekund muudab edasise mahasurumise lihtsamaks.

Kui somaatiline köha on seotud kooliprobleemide või muude emotsionaalsete või käitumisprobleemidega, on kindlasti kasu psühholoogi nõustamisest ja psühhoteraapiast.

Somaatilisest köhast tingitud krooniline köha mõjutab oluliselt laste ja nende perede elukvaliteeti, laste sotsiaalset tegevust ja koolirutiini. Mõnel lapsel võib kujuneda isegi koolifoobia – ta ei tahagi kooli minna. Õigeaegne diagnoos, erinevad mittemedikamentoossed ravivõtted, käitumisteraapia või psühhoteraapia leevendavad igal juhul lapse igapäevaelule avalduvat mõju.

Kokkuvõtteks

Mõnikord lapse köha põhjust ei leita, seda just päeval ilmneva kummalise kõlaga köha puhul. Siis võib tegemist olla harjumusliku köha ehk tikiköhaga või psühhogeense köha ehk somaatilise köhahäirega. Somaatilist köha diagnoositakse pärast erinevate kroonilist köha põhjustavate haiguste välistamist ning olulisel kohal on mittemedikamentoosne ravi. Tähtis on lapse nõustamine ja rahustamine, samuti hingamisharjutused ja vajadusel psühholoogi konsultatsioon.