Tekst: Maie Jürisson, Tallinna Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tallinna lastehaigla dermatoveneroloog
Nahk eraldab keha sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb vee- ja soojuskao eest, takistab haigustekitajate ja võõrainete sissetungimist ning on veel meeleelundi rollis, esindades puutetundlikkust ehk kompimismeelt ning andes märku valutekitajatest ja vigastusohtudest, aga ka silitusest ja turvatundest.
Meie kliimavööndis ja kultuuriruumis on suur osa nahapinnast enamiku osa ajast kaetud riietega. Seetõttu on ootused riiete suhtes kõrged – need peavad olema alati mugavad, aga ka ilusad. Mugavustunde määravad paljuski ära tajud, mida riided nahas tekitavad: kas on tunda pehmust ja siledust; kas riided lasevad nahal hingata või muutub nahk niiskeks ja higiseks; kas temperatuur on paras, st pole liiga külm ega palav – õiged ja mugavad riided hoiavad keha jaoks parajat temperatuuri. Siinkohal leiab praktikas kinnitust ütlus, et ei ole halba ilma, on vaid valed riided – iga ilma jaoks sobivad omad riided.
Riided on nagu teine nahk: nad parandavad naha kaitsevõimet, olles samal ajal mugavalt märkamatud. Kui riided kandjale meeldivad, siis suurendab see mugavustunnet positiivse enesekuvandi kaudu.
Riided peavad jääma mugavaks ka liigutamisel ja liikumisel. Vaba liigutamist segavad jäigemad, paksemad ja kitsad riided. Jäikades ja paksudes riietes tekivad painutamisel voldid ja kortsud, mis võivad nahka hõõruda.
Laste riietel on pehmed tekstiilid väga tähtsad. Vabamad ja avaramad riided on liigutamiseks mugavamad kui kitsad. Liigutamismugavus on eriti tähtis väiksematel lastel, kes siputavad, roomavad, käputavad, ronivad ja hüppavad …
Kitsad riided võivad takistada vereringet, see puudutab ülemäära kitsast nn skinny püksimoodi, aga ka ebasobivaid soonivaid sokke ja sukkpükse, mis soodustavad nn külmetavate jalgade teket. Higistamisel ja niiskumisel kanduvad tekstiilis sisalduvad kemikaalid ja pesuainete jäägid naha sisse ning võivad hakata seda ärritama, mis omakorda väljendub nahapõletikuna.
Riiete valik oleneb palju füüsilisest aktiivsusest. Liikumisel toodavad lihased soojust ja selle arvelt hoiab keha optimaalset temperatuuri õhema riietusega. Liiga soojades rõivastes tekib ohter higistamine ja veekadu, ülekuumenemise või külma ja tuulise ilmaga hoopis külmetamise oht – nahavoldid lähevad kergesti hauduma ning märjad riided hõõruvad naha punaseks.
Ebasobiva riietuse tõttu tekib haigusi, nahal kõige sagedamini nahapõletik ehk dermatiit. Nahapõletik kujuneb enamasti vähehaaval hiilivalt või ilmneb koguni palju hiljem – siis pole alati märgata otsest seost riide mõju ja nahapõletiku vahel.
Nahapõletik väljendub punetuse, sügeluse ja valuna. Kõige sagedamini tekib nahapõletik õnnaldesse, kaenlaalustesse ja keha külgedele – kohtadesse, kus riided on tihedalt ümber ja hõõruvad.
Naistel esineb riietest tekkinud ärritusnahapõletikku sagedamini kui meestel. Mõnede ametite puhul, mis on seotud tööga palavates ruumides ja higistamisega, on tekstiiliga seotud ärritusdermatiite rohkem, näiteks pagaritel.
Nahka mõjutavad kõik rõivatekstiili koostisosad. Igasugune tekstiilikiud võib põhjustada löövet, kuid sagedamini tekib tekstiilidermatiit sünteetilistest materjalidest –
Atoopiline dermatiit ja riided
Olgu tegemist päikesepõletusest hella, ekseemist või psoriaasist kurnatud nahaga, on põletikuline ja paranev nahk riiete ja tekstiilide suhtes tundlikum kui terve.
Teisalt mõjutab naha seisukord riideid. Baaskreemid võivad riideid määrida; kuiva ja ketendava naha küljest irduvad väiksed nahaketud jäävad tekstiilide külge kinni, samuti kinnituvad neile mikroobid nakkusega tüsistunud ekseemidest. Nahapõletiku puhul vajavad riided sagedamat pesemist, tihti ka kõrgemate temperatuuridega.
Atoopiline nahk käitub teisiti kui terve ning seetõttu puuduvad ühesugused juhised kõigi jaoks.
- Atoopilise dermatiidi korral on vastu ihu kantavatel riietel soovitatav eelistada võimalikult siledakiulisi materjale, eelkõige puuvilla, kuid sobivad ka sünteetiline kiud ja siid.
- Ka bambus on võitnud tänu oma pehmusele populaarsust, ent selle valmistamistehnoloogias kasutatakse palju kemikaale.
- Tselluloosipõhine lyocell (endise nimega tencel) on nii ekseemi- kui ka keskkonnasõbralikum riidematerjal.
- Siidi eeliseks on siledus ja jahutav toime, puuduseks aga see, et tema pesemine on keerulisem kui puuvillal ja bambusel põhinevatel riietel. Samuti kipuvad nahale määritud kreemid jätma siidile plekke.
- Riiete hõõrumist saab vältida lihtsamate, vähemate õmblustega või koguni õmblusteta riietusega. Samuti tasub lõigata ära sildid ja valida lihtsamate lõigetega rõivad.
- Sportimisel, millega paratamatult kaasneb higistamine, on parem kanda sünteetilisest kiust riideid, mis juhivad niiskust nahast eemale ja reguleerivad nahatemperatuuri.
- Universaalne soovitus on kanda siledaid riideid vastu nahka ning riiete pesemisel kasutada lõhnatuid pesuvahendid.
- Tuleb vältida kitsaid ja karedaid rõivaid, eelkõige ei soovitata karedat villast riietust vastu nahka.
Koos nahahoolduse ja adekvaatse raviga, millele lisaks kasutatakse õigeid ja mugavaid riideid, on võimalik atoopilise dermatiidi kulgu parandada
polüestrist, viskoosist, nailonist, spandeksist või kummist valmistatud riietest. Need ei lase õhku läbi nii hästi kui looduslikud kiud ja panevad rohkem higistama. Higistamine ja haudumus on tihtipeale nahapõletiku käimalükkajad.
Tekstiil ja rõivad ei koosne üksnes tekstiilikiududest. Tekstiilitööstuses on peale tekstiilikiudude kasutusel suur hulk keemilisi aineid, mõnedel andmetel umbes 3500. Umbes 10 protsenti neist võivad mõnedel tingimustel olla inimesele ohtlikud. Euroopa Liidus kehtib kõige ohtlikumate tekstiilikemikaalide kasutamise keeld, kuid tähelepanelik tasub olla riiete ostmisel väljaspool Euroopa Liitu (EL) või rõivaste tellimisel internetist.
Kangaid viimistletakse masinatega mehaaniliselt (näiteks pressimine) ja keemiliselt erinevate kemikaalidega, et rõivad oleksid mugavalt ja kergesti pestavad ning hooldatavad. Järeltöötluskemikaalid võivad takistada riiete kortsumist või muudavad need mustust ja vett hülgavaks. Kaugemalt imporditud tekstiilile, eriti niiskustundlikele materjalidele, võib pikkade transpordivahemaade tõttu olla lisatud hallituse teket takistavaid kemikaale.
Näiteks on ärritavad või allergeensed kemikaalid formaldehüüd, värvained, kroomiühendid või antimikroobsed ained ehk biotsiidid. Kui rõivaetiketil on märgis “antimikroobne” või öeldakse, et riideese on “biotsiidse toimega”, on seda tõenäoliselt töödeldud antimikroobse ainega.
Kemikaalid ei ole tekstiilitööstuses keelatud ning samuti pole seal keelatud kasutada kontaktallergeenide hulka kuuluvaid kemikaale. Tekstiilikemikaalide kasutamise üle peetakse aga järelevalvet. Riietuse ohutust tagavad mitmed õigusaktid. EL-i kemikaale käsitlevad õigusaktid piiravad kahjulike kemikaalide kasutamist tekstiilides.
Tasub arvestada, et väljaspool EL-i asuvast veebipoest tellitud tooted ei pruugi vastata EL-i turvanõuetele. Tekstiili ohutuse eest vastutavad maaletooja ja müüja. Teavet rõivas esineda võivate kahjulike kemikaalide kohta tuleb küsida müüjalt.
Kvaliteedi esiletoomiseks ja tarbija valikute lihtsustamiseks on kasutusel teatud tekstiiltoodete ökomärgised või standardid, mis näitavad, et nende valmistamisel on kasutatud piiratud arvul kahjulikke kemikaale. Tundliku nahaga inimesele võiks kaaluda rõivaste ostmist, millel on näiteks märgised Öko-Tex standard 100, GOT standard, Põhjamaade Luik või EL-i ökomärgis.
Formaldehüüd
Võib põhjustada naha, silmade ja hingamisteede ärritust ning allergilist kontaktdermatiiti. Kuna formaldehüüd on vees lahustuv aine, aitab riiete pesemine selle hulka vähendada.
Formaldehüüdi sisaldavaid kemikaale kasutatakse rõivaste ja kodutekstiilide järeltöötluses, et hoida tooted siledad ja vormis. Formaldehüüdi kasutatakse muu hulgas puuvilla- ja viskooskiudude töötlemisel. See on lenduv ühend ja võib töödeldud tekstiilidest aurustuda, tekitades omapärast hapukaskirbet lõhna.
Formaldehüüdi ärritavus ja allergeensus sõltub selle kontsentratsioonist tekstiilis. Tundlikele isikutele võib sisustustekstiilidest lenduv formaldehüüd põhjustada astmataolisi sümptomeid, köha ja ninakinnisust.
Värvained
Tekstiilivärvid võivad olla sünteetilised või looduslikud. Näiteks on kasutusel erinevat tüüpi asovärvid, mille lagusaadustes esinevatest nn aromaatsetest amiinidest on mõned osutunud kantserogeenseks ehk vähki tekitavaks. Euroopa Liidu õigusaktid keelavad tervisele kahjulikud asovärvid, küll aga võib neid leida väljaspool EL-i valmistatud tekstiilides.
Dispergeeritud värvained võivad põhjustada allergilist kontaktdermatiiti. Molekulide väiksuse ja rasvlahustuvuse tõttu tungivad dispersioonvärvid kergesti läbi naha. Neid kasutatakse näiteks polüestri ja atsetaatkanga värvimiseks. Dispersioonvärvid võivad põhjustada ristallergiat parafenüleendiamiini suhtes ülitundlikel inimestel ehk neil, kes on allergilised tumedate juuksevärvide ja musta henna tätoveeringute suhtes. EL-is ja Öko-Tex 100 standardtekstiilides on allergeensete dispersioonvärvide kasutamine keelatud.
Biotsiidid
Keemilised ained, mida kasutatakse erinevates toodetes, sh tekstiilides kahjulike mikroorganismide, näiteks bakterite ja hallitusseente hävitamiseks. Kui niiske kuivatusrätik ununeb mõneks ajaks mustapesukorvi või spordikotti, võib selle taasleidmisel näha rohkelt suuremaid ja väiksemaid musti täpikesi ja laigukesi. Need on hallitused. Niiskust imavates tekstiilides hakkavad hallituseosed üsna kergesti elama.
Hallitusinhibiitoreid lisatakse valmistekstiilile ladustamiseks ja transportimiseks, sest niiskust imavad looduslikud kiud, näiteks puuvill, on eriti tundlikud hallituse kasvu suhtes.
Biotsiidide kasutamist reguleeritakse EL-is pidevalt. Eesmärk on tagada toimeainete ohutus tervisele ja keskkonnale. Euroopa Kemikaaliagentuuri peetavas registris on loetletud lubatud, keelatud ja menetluses olevad biotsiidsed toimeained.
Eestis lubab biotsiide turule terviseamet. Lisaks jälgitakse, et tekstiilitooted oleksid töödeldud ainult EL-is selleks otstarbeks heaks kiidetud biotsiididega.
Riietest saadud allergilist reaktsiooni võivad peale tööstuses kasutatud kemikaalide põhjustada veel pesupesemise või loputusvahendite komponendid. Sagedaimad ärritajad ja kontaktallergeenid on lõhnaained.
Rõivadetailidest võivad põhjustada allergiat metallid, täpsemalt nikkel lukkudes, trukkides, pannaldes ja neetides.
Kontaktallergiat võivad tekitada nahkdetailidest pärinevad kroomiühendid ning kummidetailide koostises olevad kummikemikaalid.
Nõuandeid tundliku nahaga inimesele
- Eelista pehmest naturaalsest tekstiilist riideid.
- Pese uued riided alati enne esmakordset selga panemist.
- Kui allergia on tingitud pükste niklit sisaldavast nööbist, trukist või lukust, vaheta nööp või trukk välja; parem, kui asendad isegi püksid. Kui muud moodi ei saa, tuleb vältida metalli otsest kontakti nahaga ja higistamist.
- Kasuta pesupesemisvahendeid, mis on lõhnavabad ja sisaldavad võimalikult vähe erinevaid kemikaale.
- Riideid on soovitatav pärast pesemist ja kuivamist ka triikida.
- Hoia riided puhtad, pese kantud riided kas enne kappipanekut või uuesti kasutamist.
- Riiete pesemisel tuleb vältida ülearust pesuvahendi kasutamist ning alati hästi loputada.
- Ära osta riideid, millel on kirjas “pesta eraldi”. See tähendab, et rõivas annab värvi ning värv eraldub rõivast ka higistamisel kergesti.
- Ära kanna püsipressimisega, triikimist mittevajavaid non-iron-sildiga, samuti mustust hülgavaid või mittemäärduvaid riideid. Neis on tõenäoliselt kemikaale, mis võivad ärritada nahka.
- Eelista heledavärvilisi riideid, sest need sisaldavad vähem värvikemikaale.
- Kui rõivas lõhnab juba ostuhetkel tugevalt, näitab see ülearust kemikaalide sisaldust ning sellise eseme võiks pigem ostmata jätta.
Eelmine:
25. aprill 2022
Järgmine:
25. aprill 2022
