Tekst: Kaja Julge, Tartu Ülikooli kliinikumi arst-õppejõud ja Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi lektor
Tolmulestad on meie ümber täiesti tavalised kaaslased ning enamasti elame nendega rahulikult koos. Osal inimestel aga põhjustavad need nähtamatud olendid tolmuallergiat.
Tavaliselt me toas hõljuvat tolmu ei märka. Päikesevalguses oleme aga üllatunud, kui voodiriideid soputades näeme õhus hõljuvaid tolmuosakesi. Väga selgesti tunneme tolmu ärritavat toimet, sorteerides lahtises riiulis olevaid raamatuid või veelgi enam, kui tõstame paberikaustu, mis on pikemat aega riiulis virnas seisnud. Sellises olukorras hakkame enamasti aevastama ja hea meelega jätaks raamatute ja paberitega toimetamise sinnapaika.
Tavalise kuiva riidelapiga tolmu pühkimine on samuti tegevus, mis paljusid aevastama paneb ja see on üsna ootuspärane reaktsioon – nina limaskest kaitseb hingamisteid neisse tolmu sattumise eest. Kui tolmuärritus lõppeb, taandub ka aevastamine.
Erinev on aga olukord siis, kui inimene on ülitundlik tolmus olevate allergeensete osakeste suhtes. Haigusnähtudena tekivad ninaeritis, ninakinnisus, sügelus ja aevastamine, millega võib kaasneda ka silmade punetus, sügelus, pisaravool ning tekkida köha ja hingamisraskused.
Väga levinud on ülitundlikkus toatolmulestade, täpsemalt nende väljaheidete suhtes. Tolmulestad on looduslikud tolmuimejad, kes elutsevad põhiliselt voodis ja toituvad inimese marrasknahast. Nende paljunemiseks on vaja soojust ja niiskust. Kuivuses nad hävivad, kuid allergeensed osised jäävad madratsitesse, sohvadesse, patjadesse, tekkidesse, mänguasjadesse, vaipadesse.
Mida rohkem on tolmulesti, seda enam nad ka allergeene eritavad. Lisaks hingamisteede haigusnähtude põhjustamisele võivad nad ka nahalöövet ägestada.
Tolmulestade hävitamiseks on palju nõuandeid, kuid lõplikult nendest vabaneda ei õnnestu. Erinevaid tõrjemeetodeid kasutades on võimalik nende sisaldust siiski elamises vähendada ja haigusnähte paremini kontrolli all hoida.
Toatolmus on lisaks tolmulestadele ka lemmikloomade allergeenid, hallitusseente eosed, õietolm, mis on sinna jõudnud akna kaudu, jalatsite ja riietega või koduloomadega. Kui kodus on kass, siis tema allergeenid on kõikjal, nii tekstiilides, mööblipindadel kui ka õhus, ja need jäävad elamisse ka pärast kassi lahkumist. Väidetavalt kulub püüdlikult koristades kassi allergeenidest vabanemiseks mitu kuud.
Kui kodus on puurilinnud, tuleks mõelda sellele, et ka kanaarilinnud ja viirpapagoid võivad olla allergia põhjustajad. Nende tolmust põhjustatud ärritusnähtude põhjal – ninakinnisus, köha – on uuringuteta võimatu eristada, kas tegemist on allergiaga.
Võib olla ka nii, et esialgu on vaid ärritusnähud, kuid aja jooksul kujuneb ülitundlikkus. Allergiatestidega saab hinnata seda, milline on olukord hetkel, aga mitte seda, mis on aasta või mõne aasta pärast.
Tolmulestadest juttu tehes ei saa mööda vaadata ka aidalestadest. Paljud meist nendega otseselt kokku ei puutu, kuid aidalesti on nii viljakuivatites kui ka -veskites ja seega väga palju veskitolmus, aga ka jahus.
Toatolmulestade suhtes ülitundlikud inimesed võivad olla ülitundlikud ka aidalestade suhtes. Veskist ja viljakuivatist oleks mõistlik eemale hoida kõigil, kellel on tundlikud hingamisteed, eriti aga neil, kellel on ülitundlikkus teraviljade õietolmu, hallitusseente ja tolmulestade suhtes. Jahutolmust põhjustatud haigusnähtudega on pahatihti hädas pagarid ja kondiitrid.
Kevadel on esimesed õietolmude levitajad lepp ja sarapuu, seejärel kask. Vähem tekitavad allergiat paju, tamm ja pöök.
Pappel ise ei ole sage allergia tekitaja, küll aga osaleb ta teiste õietolmude transpordis ning võib põhjustada ärritusreaktsiooni.
Ehk on nii mõnelegi üllatuseks, et küllalt sageli on ülitundlikkust võilille suhtes.
Männi õietolm on see, mida sageli märkame suures koguses nii maapinnal kui ka veekogudel, kuid männi õietolm ei ole allergia tekitaja, küll aga võib põhjustada ärritust.
Juuni-juuli on nuhtluseks heintaimede suhtes ülitundlikele inimestele. Heinateoga puutuvad väga vähesed kokku, kuid muruniitmine on nii maa- kui ka linnaelanike iganädalaseks tegevuseks muutunud. Kõrreliste suhtes allergiliste inimeste jaoks on muru niitmine üks kannatuste rada. Heinaga puututakse kokku laudas ja tallis; ka lemmiklooma söödaks võivad olla heinad. Kui lapsele on lemmikloomaks võetud küülik ja kui lapsel endal või mõnel pereliikmel tekib nohu, silmade ärritusnähud ja köha, võivad selle põhjuseks olla nii küülik kui ka heinad või mõlemad.
Hingamisteid ärritab ka tänavatolm, eriti pärast lumesulamist, kui jääle ning lumele puistatud liiv on veel koristamata ja sajud ei ole tänavaid pesta jõudnud. Tänavapesuautod on meil kahjuks harv nähtus.
Üle ega ümber ei saa ka naastrehvide põhjustatud asfaldiosakeste paiskumisest õhku.
Ülitundlikkus puude õietolmu suhtes võib olla seotud ka ülitundlikkusega puidutolmu vastu. See on saeveskites ja mööblitööstuses tegutsejate mure, kuid võib avalduda ka lapsel tööõpetuse tunnis, kus on vaja puitu saagida ja lihvida. Tõelisest allergiast sagedamini on siiski levinud puidutolmu põhjustatud hingamisteede ja nahaärritust.
Allergiahaigused sagenevad ja üheks selle põhjuseks on õhusaastatus kütuse põlemisest. Autode heitgaasidest vabanevad diisliosakesed ning tööstusega seotud peenosakesed on nii hingamisteede põletiku tekitajad kui ka allergeenide hingamisteedesse transportijad. Enim saastavad õhku vanad, diisli- ja gaasikütusel töötavad autod.
Kui varem peeti katlamajade korstnast tulevat tossu suureks saastajaks, siis praeguseks on olukord muutunud. Talvel on just eramajade piirkonnas, kus igal majal suitseb korsten, õhk väga saastatud.
Eestis on läbi aegade suurteks õhusaaste tekitajateks olnud põlevkivitööstus ja tsemendi tootmine. Uute tehnoloogiate kasutamine on tööstusest põhjustatud õhusaastet märgatavalt vähendanud ja sama mõju loodame ka linnasisese autotranspordi vähendamisest.
Tubase keskkonna mõjutamine on meie igaühe enda võimuses. Maastikuplaneerijad saavad otsustada, mis puid istutada – kas rohkem paljudele probleeme tekitavaid kaski või eelistada allergiat mittetekitavaid pärnapuid, kastaneid ja okaspuid. Autoliikluse korraldamine ja tööstuses tehnoloogia kaasajastamine vajab aga riiklikke otsuseid.
Eelmine:
20. märts 2021
Järgmine:
20. märts 2021
