Tekst: Tiia Voor, Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku lastearst
Kinnitatud toiduallergia korral peab allergianähte põhjustavat toitu dieedis vältima. Samas peab tagama kõikide makro- ja mikrotoitainete saamise ka piiratud menüüs. Eriti tähtis on see lapseeas, sest organism vajab kasvamiseks ja arenemiseks mitmekesist toitu.
Vana-Kreeka arst ja arstieetika rajaja Hippokrates ütles juba antiikajal: „Olgu toit teie ravim ja ravim teie toit.“
Toiduallergia üks raviviis on allergiat põhjustava toidu vältimine menüüs. Meeles peab aga pidama, et nii nagu igasuguse ravimi põhjuseta ärajätmine süvendab haigust, võib põhjuseta toidust loobumine kaasa tuua tervisehäireid. Seega tuleb menüüst välja jätta vaid need toidud ja toiduained, mille kohta on kindlaks tehtud põhjuslik seos toidu ja haigusnähtude vahel.
Täiskasvanud teevad oma menüü suhtes teadliku otsuse ning on valikutes vabad; lastel aga ohustab ebaõige toiduvalik nende arengut ja tervist, kuna lapse organism vajab kasvamiseks ja kõigi elundkondade talitluste kujunemiseks mitmekesist toitu.
Rikkalik ja tasakaalustatud menüü on oluline kogu elu, kuid esimestel eluaastatel tagab korralik toidusedel lisaks heale kasvule ja arengule ka eluaegse soolestikumikroobide sobivaima koosluse. Soolestik ja selles elavad mikroorganismid on ülitähtsad immuunvastuse kujunemises: kui see protsess kulgeb häireteta, on ka allergia tekke risk väiksem.
On püstitatud hüpotees, et imikutele ja väikelastele iseloomulik asjade suhu panemine on bioloogiliselt ülioluline käitumismuster. Nimelt on meie immuunsüsteemil ja organismil omadus hakata taluma suu kaudu saadavaid antigeene (taimne või loomne aine, mis võib tekitada allergiat) ning n-ö kätt- ja suudpidi allergeene sisaldavas keskkonnas olemine võimaldab edaspidises elus taluda paljusid toite.
Allergiauuringud on näidanud ka seda, et mingi toidu põhjendamatu väljalülitamine imiku menüüst võib tal hiljem põhjustada ränga allergia või talumatuse, seevastu toidu andmine aga soodustab taluvuse teket. Lisaks on imiku- ja väikelapseiga tähtis aeg toidu eri maitsete ja tekstuuridega tutvumiseks. Kui lapse toit ei ole mitmekesine, võib hiljem temast saada pirtsakas või valiv sööja. Just lapseeas on vaheldusrikas menüü eriti tähtis, sest siis pannakse alus toitumisele hilisemas elus.
Piirangud lapse või täiskasvanu dieedis peavad olema põhjendatud ja asjatud kitsendused on tervisele ohtlikud. Ka allergiaga imik peab hakkama saama lisatoitu Eestis kehtivate soovituste järgi 4.–6. elukuul, välistamaks vaid temale allergiat põhustava(d) toiduaine(d). (Nõuandeid lapsevanemale leiab veebilehelt www.elselts.ee/els/images/lapsevanemad/2020/imik_vlaps_toit_koduleht.pdf.)
Lisaks terviseriskidele tekitab põhjendamatu toidupiirang liigset rahakulu ja kitsa menüü jälgimine võib tekitada stressi, ebakindlust ja sotsiaalset eraldatust ning toidupiirangud häirivad ka elukvaliteeti.
Sagedasimad allergeenid imiku- ja väikelapseeas on kanamuna ja lehmapiim ning koolilastel ja täiskasvanutel nisu, soja, kala ja pähklid.
Uuringud on näidanud, et neljandik toiduallergiaga lastest saavad menüüpiirangute tõttu vähem kaltsiumi, D- ja E-vitamiini ja valku ning neil on alakaalu tekke oht. Mida rohkem toite (üle kolme) on lapse menüüst välja lülitatud, seda suurem on kaalu- ja kasvupeetuse risk. Uuringud on näidanud, et toiduallergiaga lapsed kaaluvad vähem ja nende lõplik pikkuskasv on lühem kui allergiata lastel. Seepärast on ülitähtis toiduainete asjakohane asendamine.
Kui mingit toitu ei tohi allergia pärast süüa, peab olema tagatud toiduainete grupist asendus. Toidupüramiidis on toidugruppide jaotus järgmine: teraviljad; puu- ja köögiviljad; piimatooted; lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned; liha, kala, muna. Allergia korral on peaaegu alati võimalik leida sama grupi seest mõni teine sobilik toit.
Piim on imiku ja väikelapse oluline toiduaine ning selle vältimine halvendab lapse toitumust.
Piim on väga tähtis valgu-, kaltsiumi- ja energiaallikas ning B-rühma vitamiinide ja D-vitamiini ammutamiseks. Mida väiksem on laps, seda suurem on eelnimetatud ainete puuduse tekke risk.
Arsti kinnitatud piimaallergia korral on vaja vältida kõiki toite, mis on tehtud piimast või mis sisaldavad piima või piimavalku. Alla aastane laps võib saada rinnapiima, kui ema väldib oma menüüs piimatooteid, samas muus osas sööb mitmekesist toidupoolist. Kui aga rinnaga toitmine ei ole võimalik, kirjutab arst välja retsepti spetsiaalse hüdrolüüsitud piimasegu või väga tugeva allergia korral aminohappesegu ostmiseks apteegist.
Sageli on lehmapiimaallergia korral ristallergia teiste imetajate piimadega ja seepärast ei ole ka kitsepiim sobilik alternatiiv.
Vanem kui aastane laps võib juua riisi-, kaera- ja sojapiima, aga meeles tuleb pidada, et taimsetes jookides on vähem valku ja rasva ning need ei sobi alla aastastele lastele. Ühendkuningriigis ei soovitata alla viieaastastele lastele anda riisipiima selles sisalduva arseeni tõttu.
Kui imik või laps on täiesti piimavabal dieedil ja piima asendus ei ole asjakohane, võib tekkida valgu- ja energiapuudus, mis võib viia ränga alatoitumuseni.
Piimaallergia korral võib osutuda vajalikuks nii lapsele ja rinnaga toitvale piimavabal dieedil olevale emale kui ka täiskasvanule kaltsiumi juurde andmine, sest see on ülioluline luukoe arengus ja luude tugevuse püsimisel, samuti ka ainevahetuse, lihaste, närvide ja neerude töös. Kaltsiumi imendumist soodustab ennekõike D-vitamiin, aga oma roll on ka rasvadel, magneesiumil jt toitainetel.
Kaltsiumivajadus ööpäevas on: 0–3-aastastel 500–600 mg; 6–9-aastastel 700 mg; 10-aastastel ja vanematel 900 mg.
Parimad kaltsiumiallikad on piim ja piimatooted, kala, tumerohelised taimeosad. Segatoidulised piimatooteid tarbivad inimesed saavad umbes 75% kaltsiumist nendest.
Nisu on hea energia-, valgu- ja B-rühma vitamiinide asendusallikas. Brokoli ja kaunviljad aitavad ennetada B-rühma vitamiinide ja kaltsiumi vaeguse tekkimist.
Munaallergia puhul ei ole õige asendada kanamune teiste lindude omadega, sest erinevate munade vahel esineb ristallergiat. Hea on aga teada, et umbes 70% munaallergiaga lastest talub kuumtöödeldud munaga (küpsetatud 180 kraadi juures 30 minutit) toite.
Munas leidub palju valku, B-rühma vitamiine, seleeni, D-vitamiini ning asendamatuid aminohappeid. Muna välja jätmisel menüüst saab vajalikud toitained kätte teistest loomsetest toitudest, näiteks lihast, mereandidest, D-vitamiiniga rikastatud piimast.
Munaasendajad sobivad küll muna asemikuks toidu valmistamisel, kuid neis on tavaliselt vähem kasulikke toitaineid.
Puu- ja köögiviljade piirangud menüüs viivad kiudainete, antioksüdantide, vitamiinide (näiteks C-vitamiini, beetakaroteeni, foolhappe, tiamiini, riboflaviini) ja mineraalide (kaltsiumi, magneesiumi ja vahel ka raua) vaegusele.
Puu- ja köögiviljad on tähtsad kiudaineallikad, mis tagavad normaalse seedimise ja sobivaima mikroobikoosluse seedekulglas. Kiudainepuudus võib viia kõhukinnisuseni. Kiudained on vajalik toit soolestikus elavatele kasulikele mikroorganismidele, kes mõjutavad immuunvastust ja seeläbi suurendavad ka tõenäosust, et allergiahaigus taandub ja tekib taluvus erinevate allergeenide suhtes.
Antioksüdandid vähendavad riski jääda kroonilistesse haigustesse (nt südame-veresoonkonnahaigused) ja mõnedesse vähivormidesse.
Õietolmuallergia ehk pollinoosiga inimestel ilmnevad sageli allergianähud värske puu- ja aedvilja söömisel, mida tuntakse ristallergiana või suukaudse allergia sündroomina, kuid tavaliselt talutakse puu- ja köögivilja kuumtöödeldult – keedetud, hautatud või küpsetatud kujul.
Teraviljad on tähtsad energia-, valgu-, B-vitamiinide, magneesiumi-, fosfori-, seleeni-, tsingi ja kiudaineallikad. Nad sisaldavad süsivesikuid, sh aeglaselt seeduvaid liitsüsivesikuid, mis annavad vajaliku energia kogu organismile, sealhulgas ka aju arenguks ja tööks. Teraviljades leidub olulisi B-rühma vitamiine, nagu tiamiin (B1), niatsiin (B3), riboflaviin (B2) ja foolhapet (B9), mida ei leidu teistes süsivesikurikastes toiduainetes, nagu näiteks puuviljades. Seega võib teraviljade menüüst väljalülitamisel tekkida süsivesikute puudustest energiavaegus, mikrotoitainete ja kiudainete puudus.
Õnneks on poodides müügil mitmekesine valik teraviljatooteid, mille seast leiab sobiliku asenduse allergiat tekitavale teraviljale. Eelistada võiks täisteratooteid, sest neist saab väga tarvilikke kiudaineid. Kui aga välistatakse menüüst nii piim kui ka nisu, on vajalik B-vitamiinide, kaltsiumi ja raua piisav asendus ja tuleb ka jälgida, et oleks tagatud eakohane valgu ja energia saamine.
Pähklid ja seemned ei ole küll eestlaste jaoks igapäevatoit, kuid toitumisteadlased soovitavad osa päevaseid rasvaineportsjoneid süüa just nendena. Pähklid ja seemned on head energiaallikad, sisaldavad kasulikke vitamiine, mineraale ja n-ö tervislikke rasvu (mono- ja polüküllastumata rasvhapped).
Kuna pähklite vahel võib olla ristallergiat, tuleb pähklite omavahelises asenduses nõu pidada arsti või dieetõega.
Pähklite põhjustatud suukaudse allergia sündroomi korral ei pruugi kuumtöötlemine vähendada allergianähtude teket. Mono- ja polüküllastumata rasvhappeid saab taimeõlidest ja avokaadost.
Alla kahe aastastele vanustele lastele ei tohiks anda pähkleid tervena, sest kui lapsel ei ole lõikunud purihambad ja ta ei saa neid katki närida, on oht, et ta tõmbab pähklid hingamisteedesse.
Kala ja mereannid sisaldavad rohkelt valku, kaltsiumi, A-, D- ja B12-vitamiini, joodi ja asendamatuid, oomega-3-rasvhappeid.
Kinnitatud toiduallergia korral peab allergianähte põhjustavat toitu dieedis vältima. Mõnikord võib toidu kuumtöötlemine vähendada allergeensust ja parandada taluvust. Samas on kasulik teada, et toidu kuumtöötlemine võib vähendada allergeensust ja parandada taluvust.
Piiratud menüüs on tähtis tagada kõigi makrotoitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) ning mikrotoitainete (mineraalained, vitamiinid) saamine. Eriti oluline on see lapseeas, sest siis vajab organism kasvamiseks ja arenemiseks mitmekesist toitu. Tasakaalustamata menüü korral varitseb nii lapsi kui ka täiskasvanuid ala- ja väärtoitumuse oht.
Roteeruvad dieedid, s.o teatud toitude menüüst välja jätmine mõneks ajaks on lubatud täiskasvanutele näiteks kaalujälgimise eesmärgil. Toidupiirangud peavad olema põhjendatud ning nende rakendamisel tuleb tähelepanelikult jälgida menüü energia- ja toitainete sisalduse vastavust riiklikele ea- ja soopõhistele toitumissoovitustele.
Mõeldes veel kord Hippokratese õpetusele, et toit peaks olema ravim ja ravimist loobumine võib halvendada haiguse kulgu, võib ka dieedipiirang tekitada tervisehäireid. Aga kui ravimit võtta liiga palju, saame kõrvaltoimed ning tänapäevase toidukülluse ja üha leviva ülekaalulisuse puhul tuleb meeles pidada, et süüa on vaja tasakaalustatult, mõõdukalt ja mitmekesiselt.
Eelmine:
04. aprill 2021
Järgmine:
04. aprill 2021
